) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1, p 3 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras (25,03 % võlgnetavalt krediidisummalt summalt aastas) ning on arvestanud viiviste suuruseks 15.05.
lg 1 järgi kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 7354,56 eurot, millest 3480,04 eurot on tasumata krediidisumma, 346,09 eurot intress, 23,01 eurot võla sissenõudmise kulud ja 3505,42 eurot 12.11.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates 13.11.2012. a 25,03 % aastas tasumata krediidisummalt kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus selgitab solidaarset vastutust.
lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Nimetatu alusel on võlausaldajal valikuvõimalus, milliselt solidaarvõlgnikult ja millises ulatuses kohustuse 4 täitmist nõuda. Võlausaldaja võib esitada nõude ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses või esitada nõude solidaarvõlgnike vastu ühiselt. Juhul, kui käendaja solidaarvõlgnikuna täidab kohustuse võlausaldaja ees, on tal rahuldatud nõude ulatuses
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus tehti solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt Kohus rahuldas hagi ja tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja kanda. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist ja esitas enda menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 543,24 eurot. Riigilõiv summas 104,40 eurot on tasutud nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses ja riigilõiv summas 438,84 eurot on tasutud hagiavalduse esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas 159,78 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses on olnud vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Taotletud tasu jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja menetluskulud kokku summas 703,02 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.