Obsah (9)

§ 187§ 407§ 367§ 486§ 162§ 173§ 1741§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-11334 Tsiviil

§ 187lg 6).

Asjaolud Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Dmitri Hotuljov (edaspidi kostja) sõlmisid 21.03.

1. a laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 67 150 eurot sihtotstarbega äritegevuse finantseerimine. Vastavalt lepingule kohustus kostja hagejale tasuma laenusumma osamakseid ning intressi iga kuu
2. kuupäevaks. Tulenevalt lepingu tüüptingimustest oli hagejal õigus kostjalt nõuda varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga Läänemaa registriosa *. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud ning seepärast saatis hageja 26.08.
3. a kostjale lepingu ülesütlemisteatise. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 13.09.
4. a lepingu ennetähtaegselt üles. 13.01.2012 müüdi kinnistu aadressiga Läänemaa 09.07.202 seisuga nõuab hageja laenulepingust nr * tulenevat võlgnevust summas 6390 eurot, millest põhiosa on 3200 eurot, intressid 1072,75 eurot ajavahemiku 22.05.2009-13.09.2009 eest, viiviseid summas 2027,77 eurot ajavahemiku 22.06.2009-08.03.2012 eest ning võla menetlemise tasu summas 89,48 eurot. Swedbank AS esitas 20.03.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla 6390 eurot nõudes. Kohus tegi 28.03.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule ekirjaga kätte toimetatud 27.04.
5. Võlgnik Dmitri Hotuljov esitas nõudele 24.05.2012 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis 21.06.2012 määrusega nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.07.
6. a. esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Pärnu maakohtu Haapslau kohtumajja. 13.07.
7. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 2 17.07.2012 on kostja Dmitri Hotuljov e-posti teel kinnitanud, et on menetlusdokumendid kätte saanud. Kostja hagiavalduse vastuväidet esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 09.07.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 23-26/. Kostja on menetlusdokumendid e-posti teel kätte saanud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, seega tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 6390 eurot, millest põhivõlgnevus on 3200 eurot, intress 1072,75 eurot, viivis 2027,77 eurot ning menetlustasu 89,48 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: poolte vahel 21.03.
2. a sõlmitud laenuleping nr * /tlk 28-33/; laenulepingu nr * Lisa nr 1 /tlk 34/; hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu /tlk 35-40/; 26.08.2010 kostjale saadetud ülesütlemiskirja /tlk 41/; 15.09.2010 kostjale saadetud võlgnevus teatise /tlk 42/; 24.01.2012 kostjale saadetud võlgnevus teatise /tlk 43/ ja lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 44-58/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 3 VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise protsendina põhinõudest väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise päevast.

§ 486

lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Dmitri Hotuljov’ilt hageja Swedbank AS kasuks välja mõista võlgnevus summas 6390 eurot, millest põhivõlgnevus on 3200 eurot, intress 1072,75 eurot, viivis 2027,77 eurot ja menetlustasu 89,48 eurot. Samuti kuulub Dmitri Hotuljov’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (3200 euro) alates hagi esitamisest (20.03.2012) kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 4 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 450 eurot /tlk 59, 60/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 96 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 354 eurot, kokku summas 450 eurot.

§ 177

lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (450 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5