← Eesti

2-12-26331/15

Obsah (7)§ 102§ 1§ 31§ 109§ 30§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2012. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-26

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

  1. Kohustada TU kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
  2. detsembril
  3. a kell 10.
  4. Kui TUvannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
  5. Määrata Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 560 (viissada kuuskümmend) eurot (lisandub sotsiaalmaks 184,80 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 92 senti võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt.
  6. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja Svetlana Pildenile (a/a XXXXXXXXXXXXX) ajutise halduri tasu summas 560 (viissada kuuskümmend) eurot (lisandub sotsiaalmaks 184,80 eurot) ja Business Law Firm OÜ-le (a/a XXXXXXXXXXXXX) ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 92 senti Julianus Inkasso OÜ poolt 28.08.
  7. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt.
  8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Riigi Tugiteenuste Keskusele.
  9. Menetluskulud jätta täies ulatuses TU kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 09.07.2012 esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal avalduse TU´i pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik laenumakseid tähtaegselt tasunud. Võlgnik võlgneb võlausaldajale kokku 279 300,33 eurot. Võlausaldajal on alust arvata, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda võlausaldajatele võlgnevust tasuda. Võlausaldaja leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlausaldaja esitas võlgnikule 14.03.2012.a. pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud 03.04.2012.a. Ka peale pankrotihoiatust ei ole võlgnik võlgnevust tasuma hakanud. 25.09.
  10. a määrusega nimetas kohus TU ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TU pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste mahuks on 287 164,15 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 2 ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on võlgniku poolt tehtud valed hindamisotsused, sealhulgas kergekäeliselt võetud ülejõukäivad kohustused, mis tulenesid käenduslepingutest, mida võlgnik pidas üksnes formaalsuseks. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldaja tasus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku summas 560 eurot. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 560 eurot ja tehtud kulutuste eest 66.92 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.