3-10-3054 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2012. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3054 Haldusasi P.S. kaebus Kaitse

§ 82

lg 1 p 1 kohaselt sõlmitakse lepingulisse tegevteenistusse võetava isikuga tegevteenistuse leping, mille kohaselt lepingulisse teenistusse võetav isik kohustub teenima kaadrikaitseväelasena ja alluma seaduses, kaitseväe määrustikes ja muudes õigusaktides sätestatud tingimustele ja korrale. Vastavalt kaitseväe sisemäärustiku p 6 ap 3 on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, sealhulgas kaitseväe määrustikke, teadma ja täpselt täitma oma ametikohustusi, alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Vastavalt kaitseväe sisemäärustiku p 4 kohustub kaitseväedistsipliin kõiki kaitseväelasi täpselt täitma õigusaktide ja käskude nõudeid.

1. Kaitseväe juhataja 20.10.2010 käskkirjaga nr 238P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ avaldati orkestriülem – kaitseväe peadirigent kol-ltn P.S.’ile kaitseväeteenistuse seaduse § 186 lg 2 p 3 sätestatud nõuete rikkumise eest vali noomitus.
2. Vaidlustatud käskkirja kohaselt paikneb Kaitseväe orkester Põhja Kaitseringkonna koosseisus. Vabariigi Valitsuse 27.11.2008 määrusega nr 161 kinnitatud „Kaitseväe põhimäärus“ § 39 p 9 ja kaitseväe juhataja 11.12.2008 käskkirja nr 335 „Volitusteandmine“ p 2.9 alusel on kaitseväe juhataja volitanud Põhja Kaitseringkonna ülemat käsutama kaitseväe eelarvelisi vahendeid oma pädevuse piires. Kaitseringkonna ülema 15.03.2010 käskkirja nr 49 lisa 1 alusel kaitseväe orkestri osaeelarve artiklite sihtotstarbelise kasutamise eest vastutav orkestri ülem. Kaitseväe Peastaabi siseauditi osakonna siseaudiitorid analüüsides sõjaväeorkestrite festivali Est-Tattoo 2010 raames tehtud ja kaitseväe poolt tasutud korralduskulusid eesmärgiga selgitada tehtud kulutuste sihtotstarbelisust tegid kindlaks, et kol-ltn P.S. on rikkunud kaitseväeteenistuse seaduse (

) § 186 lg 2 p 3 kehtestatud teenistusalaseid piiranguid (siseauditi osakonna 12.10.2010 memo nr SAO.-9.1-6/28760). Orkestri ülem-peadirigent kol-ltn P.S. olles mittetulundusühing Est –Tattoo juhatuse liige on korduvalt ajavahemikul 08.04.2010 kuni 30.06.2010 kooskõlastanud kaitseväe eelarve artikli haldajana kaitseväe Põhja Kaitseringkonnale MTÜ Est-Tattoo poolt esitatud arveid (08.04.2010 arve nr 2010/0408/01 summas 18 000 kr; 29.04.2010 arve nr 2010/0429/02 summas 24 000 kr; 20.05.2010 arve nr 2010/0520/01 summas 24 000 kr; 26.05.2010 arve nr 2010/0526/02 summas 42 000 kr; 30.06.2010 arve nr 2010/0630/01 summas 36 000 krooni ) kogusummas 144 000 krooni. Vastavalt arvetel kajastatud informatsioonile on MTÜ EstTattoo poolt esitatud arved koostanud kol-ltn P.S.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 69 lg 1 kohaselt on tehing/toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasa toomisele suunatud tahteavaldus.

§ 186

lg 2 p 3 sätestatu kohaselt on kaitseväelasel teenistuskohustuste täitmisega seoses keelatud teha tehinguid mittetulundusühinguga, mille juhtkonna liige ta on. Kooskõlastades kaitseväe esindajana ja eelarveartikli haldajana arveid, mille ta ise MTÜ EstTattoo esindajana on koostanud rikkus kol-ltn P.S. korduvalt

§ 186lg 2 p 3 kehtestatud teenistusalast piirangut.

2 3-10-3054 Kaitseväe distsiplinaarseaduse (KDS) § 8 lg 1 ja distsiplinaarmäärustiku (DM) p 21 kohaselt on kaitseväelase poolt seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmatajätmine või nende mittekohane täitmine distsiplinaarsüütegu. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati kol-let P.S.’i vastutust raskendava asjaoluna KDS § 51 p 2 alusel distsiplinaarsüütegude korduv toimepanemine, kuna ta esitas arveid 5 korral. Kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kaitseväe Juhataja 20.10.2010 käskkiri nr 238P tehti P.S.ile allkirja vastu teatavaks 26.10.

2. P.S. esitas 24.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe Juhataja 20.10.2010 käskkirja nr 238P tühistamiseks.
3. 20.12.2010 kohtumäärusega võeti P.S.’i tühistamiskaebuse menetlusse. Tööjaotuskorras võttis P.S.i tühistamiskaebuse 17.01.2012 määrusega oma menetlusse kohtunik Karin Kalmiste. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD
4. Kaebuse kohaselt puudub vaidlustatud käskkirjas nr 238P distsiplinaarsüütegu, mille kolltn P.S. oleks toime pannud. Käskkirja põhistavas osas on leitud, et süüteoks oli

§ 186lg 2 p 3 mõttes see, et kol-ltn P.S.

kaitseväe esindajana on kooskõlastanud MTÜ Est-Tattoo poolt Põhja Kaitseringkonnale tasumiseks esitatud arved ja teisalt karistuse määramisel vastutust raskendavate ja kergendavate asjaolude tuvastamisel on tuvastatud, et distsiplinaarsüütegu oli korduv, kuna P.S. esitas arveid kokku 5 korral – siin on juba kaebaja süüteoks loetud arvete esitamine ehk tegutsemine MTÜ Est-Tattoo juhatuse liikmena. Distsiplinaarmenetlus ei ole üheselt tuvastatud süüks arvatavat tegu ennast, mis iseenesest välistab karistuse määramise üldsegi. Kaebaja hinnangul puudub tal süütegu nii ühel kui teisel juhul.

1. Kol-ltn P.S. on tõepoolest MTÜ Est-Tattoo juhatuse liige koos Peep Lassiga, mille liikmeteks on peale kaebaja veel MTÜ Piirivalve Reservohvitseride Kogu, OÜ RUF, P. L. ja A. K. MTÜ Est-Tattoo asutamine 20.04.2006 teenis eesmärki sõjaväeorkestrite ja sõjaväemuusika propageerimiseks, mille üheks põhieesmärke oligi kultuuriürituste sh sõjaväeorkestrite festivalide korraldamine (põhikirja p 2.1). See, et kol-ltn P.S. oli MTÜ EstTattoo juhatuse liige oli teada kaebaja otsestele ülematele. MTÜ Est-Tattoo korraldatavate ürituste planeerimisel osales nõupidamistel MTÜ Est-Tattoo esindajana just kol-ltn P.S.. Juhatuse liikme poolt arve koostamine või allkirjastamine on MTÜ’le lubatud majandustegevuses tavapärane ega ole kitsendatud viisil, mida distsiplinaarmenetluses on süüteoks arvatud. Kaebaja hinnangul ei ole arve esitamine tehingu tegemine TSüS § 69 lg 1 tähenduses nagu on vaidlustatud käskkirjas järeldatud. Kui lähtuda asjaolust, et MTÜ Est-Tattoo esitas arve kauba või teenuse eest, siis tuleb järeldada, et kauba või teenuse andmine/saamine oli millalgi kokku lepitud. See kokkulepe ongi tehing. Arve esitamine on raamatupidamisdokumendi koostamine ja ei ole õiguslikult seonduv TSüS §-ga 69 lg
2. Seega tulnuks tuvastada õiglase distsiplinaarmenetluse käigus distsiplinaarsüüteoks peetav tehing ise, mitte aga selle täitmine. Kol-ltn P.S. ei täitnud ise mingit ametikohast saadud volitustega lepingut/kokkulepet. Ja ta ei kandnud raha üle teisele lepingupoolele, seda tegi Kaitseväe Raamatupidamiskeskus olles saanud eelnevalt vastava korralduse Põhja Kaitseväeringkonna ülemalt, millele eelnes veel Põhja Kaitseringkonna finantsisti kooskõlastus. Kokkuvõttes saab väita, et tegudele, mille toimepanemise on distsiplinaarmenetlus tuvastanud, on ekslikult antud ebaõige hinnang ja 3 3-10-3054 tegusid on peetud seaduse nõuetega vastuolus olevateks ja kaadrikaitseväelase distsiplinaarsüüteoks. Antud juhul on rikutud karistuse määramise üldpõhimõtet, et karistus peab vastama toimepandud süüteo raskusele, teo ajenditele, toimepanija eelnevale teenistuskäigule ning vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud kuuluvad tuvastamisele ja neid tuleb ka arvestada karistuse liigi ja määra valikul. Vaidlustatud käskkirjas on vastutust raskendava asjaoluna käsitletud hoopiski isiku teist tegu, mis ei ole käskkirja põhistuse alusel distsiplinaarsüütegu ja selle teise teo korduvust. Samuti puudub karistuse määramise käskkirjas põhistus, kuidas see võimalik vastutust raskendav asjaolu (korduvus) on karistuse määramisel kaalutud ja jõutud järeldusele määratud karistuse seadusele vastavuses. Kaebaja leiab, et Kaitseväe Juhataja 20.10.2010 käskkiri nr 238P tuleb tühistada. 28.04.2011 vastuses vastustaja 07.02.2012 seisukohtadele märgib kaebaja, et ei ole oma teenistuskohustuste täitmisel arveid esitanud. Arved on ta esitanud MTÜ Est-Tattoo juhatuse liikmena tegutsedes MTÜ Est-Tattoo seadusliku esindajana. Kaebaja märgib, et vaidluse all ei ole Festivali EST –TATTOO toimumine 2010 aastal, samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et festivali korraldamise/toimumise suhtes toimusid läbirääkimised juba alates 2009 sügisest eesmärgiga otsustada festivali korralduslikud küsimused, milleks oli ka ürituse finantseerimise küsimus. Korralduslike küsimuste lahendamisel osalesid nii Põhja Kaitseringkond, Kaitseväe Peastaap, Kaitseliit (mida kinnitab Harju Maakohtu 19.04.2011 väärteoasjas nr 4-11-173 tehtud otsus). Festivali korraldajatele oli algusest peale selge, et ürituse kulud tuleb neil endal kanda. Kaebaja hinnangul ei olnud tema kui Kaitseväe Orkestri ülema kinnitus sissetulevatel arvetel mitte arvete tasumise aluseks vaid kinnituseks, et arvetel näidatud sihitusega rahalised vahendid on üleüldse olemas. 07.06.2011 seisukohas märgib kaebaja täiendavalt, et väärteoasjas nr 4-11-173 on kohus tuvastanud, et 2010 festivali korraldamise kokkulepe oli saavutatud 2009 sügisel, mil peeti läbirääkimisi festivali rahastamise asjaolude osas. Selle tulemusena eraldati Kaitseväe Orkestri 2010 eelarvele ka festivali korraldamise kulude katteks vastavad summad. Keegi ei ole MTÜ Est-Tattoo osalemist 2009 sügisel toimunud 2010 festivali korraldamise läbirääkimistel vaidlustanud. Küsimust ei tekkinud ka miks MTÜ Est-Tattoo seal osales või kes keda esindab. 21.03.2012 kohtule esitatud seisukohas märgib P.S., et tema poolt väidetavat rikkumist menetles korraga nii sõjaväe politsei kui kol-ltn P.S.i kui Kaitseväe Orkestri ülema ja peadirigendi ülemaks olev Kaitseväe juhataja ning mõlema menetluse puhul oli peamiseks tõendiks läbiviidud auditi materjalid, millele lisandusid hiljem menetlusosaliste seletused. Distsiplinaarkaristuse käskkirja 738P kaebaja distsiplinaarsüütegu kirjeldavas osas on vastustaja formuleerinud süüteokoosseisu moodustava käitumise alljärgnevalt: “ajavahemikul 08.04-30.06.
3. on kol-ltn P.S. kooskõlastanud kaitseväe eelarve artikli haldajana kaitseväe Põhja Kaitseringkonnale MTÜ Est-Tatoo polt esitatud arveid kogusummas 144 000 krooni“. Seega siis on distsiplinaarsüüteos etteheidetavaks teoks arvete kooskõlastamine ja mitte mingisugune muu käitumisakt selle juures või ka sellise kooskõlastamisega seoses. Käskkirjas sisalduva teokirjelduse lõpus osundatakse ka kaebaja süü suurusele läbi korduvuse: „kooskõlastades kaitseväe esindaja ja eelarveartikli haldajana arveid, mille ta ise MTÜ esindajana on koostanud, on kol-ltn P.S. korduvalt rikkunud

§ 168

lg.2p.3 kehtestatud teenistusalast piirangut, kaitseväelasel on teenistuskohustuste täitmisega seoses keelatud teha tehinguid mittetulundusühinguga, mille juhtkonna liige ta on.“ Korduvuse hinnang on antud justnimelt arvete kooskõlastamisele kui tegelikkuses ka aset leidnud kaebaja käitumisele. 4 3-10-3054 Selles lõigus osundab vastustaja ka etteheidetava/keelatud teo tsiviilõiguslikule alusele TSüS §- le 69 lg.1 Osundatu kohaselt tuleb siis rääkida keelatud tehingust. Toetudes Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsusel asjas nr 4-11-173 esitatud õiguslikku analüüsi ja põhistust jõuame järeldusele, et kaebaja ei ole toime pannud

§ 186lg.2 p.3 sisalduvat tegu, ta ei ole teinud huvide konfliktiga tehingut.

Arvete kooskõlastamine ei ole tehing. Kaebaja poolt arvete kinnitamine iseenesest ei moodusta ka sellist tegu, mis oleks käsitletav distsiplinaarüleastumisena kaebaja käitumisele omistatud kvalifikatsioonis. Kaebaja ei ole toime pannud ei formaalset õigusrikkumist või ka materiaalset õigusrikkumist. P.S. ei ole keeldu rikkunud ega ole ka põhjustanud materiaalset kahjulikku tagajärge. Vastustaja viited eelarve planeerimisel toimuma pidanud festivali korraldamiseks rahaliste vahendite vajadusele kas viitega ühele korraldajatest (MTÜ Est-Tatoo) või ka festivalile kui üritusele, ei ole määrava tähendusega. Eelarve täitmine, milles vaieldamatult pidi olema festivali korraldamise kulu, ei muuda kaebaja poolt 5 arve kooskõlastamist millekski muuks kui kinnituseks, et arvel oleva summa ülekandmiseks on alus olemas. Kinnitus ise ei olnud arve väljamaksmise aluseks, arve läbis veel ka finantsisti kinnituse ja lõpuks Põhja Kaitseringkonna ülem teeb sisulise otsuse arve tasumiseks/mittetasumiseks. Kaebaja oli/on Kaitseväe Orkestri ülem ja peadirigent. Eest Kaitseväe Orkester ise oli üheks festivalil osalenud orkestriks. Orkester tegutseb oma eelarve alusel (selle ülem, siin kaebaja, vastutab osaeelarve artiklite sihtotstarbelise kasutamise eest). Oma allkirja andmisega kinnitusele ta täitis ametikohustust, kontrollis, et arvel näidatud summa on osaeelarves esiteks olemas ja teiseks kulutuse sihitus ei ole vale. Festivali kulu sisaldus orkestri osaeelarve mitmetes artiklites. Orkestri ülema kinnitus arvel tähendas, et sellise teenuse jaoks on orkestri osaeelarves raha ka planeeritud ja alles (ei ole ületatud). Vastustaja väide, et orkestri osaeelarve erinevates artiklites vaieldamatult festivali korraldamisega seonduvad kulud ei olnud individualiseeritud väljamakse saajate kaupa (siin siis, ei olnud näidatud väljamaksmiseks MTÜ-le Est-Tatoo), ei oma sisulist tähendust. Festivali korraldamine Tallinnas oli rahvusvaheline üritus, mida ei korraldanud ei kaebaja ega ka tema juhitav Kaitseväe Orkester. Festivali korraldamine oli otsustatud kaitseväe kõrgemal võimaliku tasandil koos Kaitseministeeriumiga. Eesti Kaitseväe orkester osales seal kui üks esineja. 10.04.2012 esitas P.S. kohtule taotluse tõendi vastuvõtmiseks ja tõendi uurimist. Kaebaja poolt taotletavaks tõendiks on jõustunud kohtuotsus kohtuasjas 4-11-173. Osundatud tõendi tähendus siinses vaidluses on esiteks selles, et üldkohus on analüüsinud tunnistajate ütlusi ja teinud lõppjärelduse, et P.S.i käitumises puuduvad väärteo tunnused, väärteoks oli aga kvalifitseeritud P.S.i poolt ajavahemikul 13.04.2010-02.07.2010. MTÜ EST-Tattoo poolt Eesti Kaitseväele esitatud 5 arve kogusummas 144 000 krooni kooskõlastamine. Teo õiguslik kvalifikatsioon oli Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 24.lg.1 (keelatud tehing) § 25 lg 1 p 6 (huvide konflikt) keelu rikkumine viiel erineval korral, mis kvalifitseeritakse KVS § 26-3 väärteona (seadusega kehtestatud töökoha- , tegevus- või toimingupiirangute rikkumine). Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et P.S. ei ole seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus-, või toimingupiirangut rikkunud. Distsiplinaarsüüteo kirjeldus, mis sisaldub Kaitseväe juhataja 20.10.2010. käskkirjas on toimingupiirangu rikkumine, millise kvalifikatsioon on toodud

§-s 186 lg.2 p.3. Kohus on analüüsinud otsuses viidatud tunnistajate ütlusi, mis käsitlesid kokkuleppe olemasolu festivali EST-Tattoo 2010 korraldamiseks ja läbiviimiseks. Kaebaja tahab tõendada, et tema isik ei olnud selle kokkuleppe pooleks. Läbirääkimistel osales P.S. kui Eesti Kaitseväe orkestri juht/dirigent, orkester ise oli üks festivalil osaleja, mitte aga korraldaja. Tõendina asja juurde võtmist taotletava kohtuotsuse tähendus on siin ka selles, et põhistada kohtule: distsiplinaarsüüteos 5 3-10-3054 mõiste „tehing“ ja väärteos mõiste „tehing“ on sisustatud ühetaoliselt ja seetõttu tehingu puudumise üheks tõendiks saab olla ka esitatud kohtulahend . Täiendavalt selgitab kaebaja kohtule, et ta ei ole suunanud ega ka laenanud MTÜ-le raha. Kummagi toiminguga ei ole ka sisustatud distsiplinaarsüütegu. Süüteoks on loetud üheselt arusaadavalt viie MTÜ poolt esitatud arve kooskõlastamist, millega ta rikkus

§ 186lg 2 p 3 kehtestatud teenistusalast (toimingu) piirangut.

Lisatud kohtuotsusega on tuvastatud, et festivali üldkorraldajaks/koordineerijaks oligi MTÜ EST-Tattoo, kes osales ka festivali kavandamise , rahastamise jms. nõupidamistel A. K. isikus. Puudub vaidlus, et festival toimus, kulutuste kandmise sihtotstarbe etteheide puudub, samuti puuduvad teenuseid osutanud isikute nõuded. Vastustaja on hakanud isikule etteheidetavat tegu sisustama kohtuvaidluse käigus uute asjaoludega. Näiteks 15.02.2012 vastuses kohtunõudele esitatakse väide lepingu puudumise kohta MTÜ ja Kaitseväe vahel. Ometigi on karistamise käskkirjas väidetud tehingu tegemist. Kuna raha maksmine on lepingu täitmine ja mitte leping ise, siis on vastustaja jätkuvalt vastuolus oma väidetega lepingu olemasolust või selle puudumisest. Kaebaja ei saa aru, kas lepingu puudumine oli arvatud distsiplinaarsüüteoks ja kui jah, siis millise lepingu ja kelle vahel. Samuti on vastustaja uuesti põhistanud väidet, et Kaitseväe raha ei pidanudki jõudma MTÜ arvele, MTÜ oli üldse ebavajalik lüli festivali korraldamises. Kaebaja peab siin jällegi meelde tuletama väärteo menetlemises kohutud tõendeid, millal ja kuidas festivali korraldamine kavandati ja kes selles osalesid ja kes tasuta pidi panuse tegema (Tallinna Linn, kes ei võtnud Vabaduse väljaku kasutamise renti). Vastustaja ei ole mõistlikult seletanud, milline etteheide on tal MTÜ-le festivali korraldamises. P.S. distsiplinaarsüütegu ei saa sisustada lepingu täitmise kvaliteedi üle nurisemisega, vaid selleks tuleb rakendada õiguskaitsevahendit VÕS § 101 tähenduses. Vaieldamatult vastustaja poolt uue asjaoluna P.S. distsiplinaarsüüteo sisustamisel vastustaja viimane 03.04.2012esitatud seisukoht, milles kinnitatakse, et P.S. karistuse aluseks on teenistusalaste piirangute järgimata jätmine. P.S. tellis MTÜ-lt teenust, mille juhatuse liige ta oli, teenuse sisuks oli festivali Est-Tattoo 2010 korraldamine. Vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit samas selle asjaolu kohta, et P.S. ainuisikulisena tellis kogu rahvusvahelise orkestrifestivali korraldamise MTÜ-lt. Arusaamatuks jääb, kuidas kogu festival eelarvega 521 200 krooni oli võimalik ellu kutsuda ühe isiku poolt sõlmitud tehinguga summas 144 000 krooni. Kaebaja leiab, et keskendudes etteheidetava süüteo koosseisu analüüsile on võimalik tulla järeldusele, et vastustaja poolt kaebaja karistamiseks puudus igasugune alus.

1. Kaebaja palub kaebus rahuldada ja hüvitada talle menetluskulud summas 2910 eurot ja 97 senti. 16.04.2012 täpsustas kaebaja menetluskulude nõuet märkides, et kaebaja on arvutanud selles asjas esitatud taotluse sisuks olnud menetluskulud uuesti läbi ja leidnud, et 30.11.
2. esitatud arve sisaldab ühe tunni esindaja tasu, mis on seotud olnud kaebaja suhtes alustatud väärteomenetlusega Põhja PP-s. Kaebaja taotleb siinses kohtuasjas välja mõistmisele märgitud summast maha arvestada osundatud töötunni käibemaksuline summa (tasutud 2280 krooni) summas 145.71 eurot. Seega palub kaebaja kokkuvõtvalt hüvitada talle menetluskulud summas (2910.97 -145.71) 2765.26 eurot. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
3. Kaitseväe Juhataja 20.10.2010 käskkirjas nr 238P on märgitud: „Kol-ltn P.S.’i vastutust raskendav asjaolu on KDS § 51 p 2 alusel distsiplinaarsüütegude korduv toimepanemine, kuna ta esitas arveid 5 korral … “ on tegemist ebatäpsusega haldusmenetluse seaduse mõttes 6 3-10-3054 ning sõna „esitas“ asemel oleks pidanud olema sõna „kooskõlastas“ ning kaebaja sai anda selgitused lähtudes tegelikest asjaoludest ning distsiplinaarmenetluse materjalidest. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vormistamise eelselt andis kaebaja korduvalt selgitusi selle kohta, mis asjaoludel ta kaitseväe esindajana kooskõlastas MTÜ Est-Tattoo juhatuse poolt kaitseväele esitatud arveid. Samuti on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhistavas osas üheselt väljendatud, et etteheitvaks teoks kaebajale on temapoolne kaitseväele esitatud arvete kooskõlastamine. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja jaoks oli üheselt mõistetav temale etteheidetav süütegu ning nimetatud viga ei mõjuta haldusakti sisu.
4. Kaebaja on 10.10.2010 vastuses kaitseväe siseauditi juhatajale välja toonud, et rahvusvahelise sõjaväeorkestrite festivali EST-TATTOO 2010 läbiviimise aluseks oli kokkulepe. Kokkuleppe osapoolteks olid Kaitseministeerium, Kaitseliit, SA Tallinn 2011 ning kaitsevägi. Sama loetelu kirjelduste juures nähtub, et MTÜ Est-Tattoo ja kaitseväe vahel ei eksisteerinud ühtegi kokkulepet. MTÜ Est-Tattoo ja Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ning SA Tallinn 2011 vahelised kokkulepped ei oma antud asjas tähendust. Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna eelarve kinnitamine ja kaitseväe orkestrite rahaliste vahendite eraldamine ei ole tehing TsÜS mõttes, mida oleks silmas pidanud vastustaja. 12.11.2010 avalduses kinnitas P.S. kaitseväe õigusvahemehele, et kaitsevägi ei kavatsenudki sõlmida lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo, kuna rahvusvahelise sõjaväeorkestrite festivali ESTTATTOO 2010 raames tehtavad kulutused planeeriti tasuda kaitseväe orkestri eelarves olevate rahaliste vahendite arvelt otsearvete alusel ilma MTÜ Est-Tattoo vahenduseta. Seega ei sõlmitud kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahel lepingut festivali EST-TATTOO 2010 korraldamiseks ning selle eest vastava tasu maksmiseks.
5. Festivali EST-TATTOO 2010 toimus 21.06.2010 -23.06.2010, MTÜ Est-Tattoo juhatus kaebaja isikus esitas festivali raames tehtud kulutuste eest kaitseväele arveid 08.04.2010; 29.04.2010; 20.05.2010; 26,05,2010 ja 30.06.2010 mis tähendab, et enamus arveid esitati enne festivali toimumist. Seega oli P.S. arvete kooskõlastamisel väljendatud tahteavaldus suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele, millest tulenevalt toimus tehing arvete esitamise ja nende aktsepteerimisega.

§ 186

lg 2 muudatuse eesmärgiks oli viia

antud sätte sõnastus kooskõlla korruptsioonivastases seaduses toimingupiirangu kohta sätestatuga. KVS § 24 ja § 25 sätestavad, et ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid.

1. Kaitseväe Juhataja 31.12.2008 käskkirjaga nr 927P määrati P.S. Põhja Kaitseringkonna kaitseväe orkestri ülem-kaitseväe peadirigendi ametikohale alates 01.01.
2. Kaitseväe orkestri ülema-kaitseväe peadirigendi ametijuhendi p-s 3.2 sätestatu kohaselt on ühe teenistuskohustusena orkestri majandustegevuse ja asjaajamise juhtimine, mille täitmise tulemuslikkust mõõdeti selle kaudu, et orkestri majandustegevus toimub korrektselt ja vastavalt eelarvelistele vahenditele, asjaajamise korrast peetakse kinni vastavalt kehtestatud normaktiivaktidele. P.S. on Kaitseväe orkestri ülema-kaitseväe peadirigendi ametijuhendiga tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga 02.12.
4. Kaitseväe Juhataja 15.07.2009 käskkirjaga nr 295 kinnitatud „Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskiri“ punktis 2.5.7 sätestatakse et kaitseväe eelarve volitatud kasutaja käskkirjaga määratakse igaks eelarve aastaks struktuurüksuste eelarve eest vastutajad, kelleks oli antud juhul orkestri ülem. Käskkirjaga määratud eelarve eest vastutajad vastutavad mh selle eest, et raamatupidamise algdokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule ning et tehing oleks seaduspärane ja vajalik. Punktis 2.5.8 sätestatakse, et käskkirjaga volitatud isik peab allkirjastama iga raamatupidamise algdokumendi. P.S., kui kaitseväe orkestri osaeelarve artikli eest vastutaja, vastustas ka MTÜ Est-Tattoo poolt esitatud ja kaitseväe poolt vastu võetud arvete sisu ja vormistamise õiguspärasuse ning maksmisele suunamise eest. 7 3-10-3054 Vastustaja hinnangul rikkus P.S. olles kaitseväe orkestri eelarveartikli eest vastutav ja seeläbi omades varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid,

§ 186lg 2 p 3 tulenevat kaadrikaitseväelasele seatud teenistusalast piirangut.

Kuigi esitatud arvete koondi viimaseks kinnitajaks oli Põhja Kaitseringkonna ülem, oli kaebaja kui eelarve artikli eest vastutava isiku poolsel kooskõlastusel tehingu toimumise seisukohast määrav roll. Kaebaja olles vanemohvitseri juhtival ametikohal teeniv kaadrikaitseväelane pidi olema teadlik teda otseselt puudutavatest teenistusalastest piirangutest. 20.05.2011 vastuses P.S. 28.04.2011 seisukohtadele märkis vastustaja, et kuigi festivali korraldamise osas toimusid läbirääkimised 2009 aasta sügisel, siis MTÜ Est-Tattoo kaasamise otsustamisel ei osalenud kaitseväepoolset esindajat kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 7 ja Vabariigi Valitsuse 27.11.2008 aasta määruse nr 161 „Kaitseväe põhimäärus“ § 39 mõttes. Vastustaja ei sõlminud ega planeerinudki sõlmida lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo, sest kulutused planeeriti tasuda kaitseväe rahaliste vahendite arvelt otsearvete alusel, konkreetsete ja selgelt kirjeldatud ning festivali EST-TATTOO korraldamiseks vajalike teenuste eest otse teenuste osutajatele ilma MTÜ Est-Tattoo või teiste vahendusteenuseid osutavate ettevõtete, ühingute vahenduseta. Kaebaja väide, et leping kui selline sõlmiti MTÜ Est-Tattoo ja Kaitseväe vahel pelgalt festivali eelarve planeerimise ja festivali korralduslike koosolekute läbiviimisega, ei ole põhjendatud. Samuti on tähelepanuväärne, et mitte ühestki MTÜ Est-Tattoo esindaja (P.S.) poolt esitatud arvetest ei ole võimalik välja lugeda teenuste tegelikku sisu. Kaebaja oli kaitseväe poolne festivali EST-TATTOO korraldamise eest vastutav isik. Kuna eelnevat kokkulepet ega lepingut MTÜ Est-Tattoo ja kaitseväe vahel polnud, siis toimus tegelik tehing vastavate arvete esitamise ja nende aktsepteerimisega. Kaebaja kinnitus arvetel oligi arve tasumise aluseks. Kaebaja oli kaitseväe orkestri eelarveartikli ja festivali ESTTATTOO korraldamise eest vastutav ning talle olid määratud varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Vastavalt kaitseväe raamatupidamise eeskirjale vastutas just kaebaja selle eest, et raamatupidamise algdokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastaksid eelnevalt sõlmitud lepingutele. Seega oli kaebaja poolne tahteavaldus arvetel kooskõlastamise näol tehingu tuumaks, milles väljendus soov tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vastustaja peab vajalikuks märkida ära ka seda, et MTÜ Est-Tattoo juhatuse liikmeks sai kaebaja alles 04.12.2009, s.o peale festivali toimumise osas 2009 sügisel peetud läbirääkimisi. Selles olukorras jääb arusaamatuks, miks kaebaja olles vastava eelarve artikli eest vastutav isik, vanemohvitseri juhtival ametikohal teeniv kaadrikaitseväelane, teades teda puudutavatest teenistusalastest piirangutest, otsustas just sellel ajahetkel asuda MTÜ juhatuse liikmeks. Kaebaja ei pidanud vajalikuks Põhja Kaitseringkonnaülemat MTÜ juhatuse liikmeks saamisest teavitada, mistõttu jäid Põhja Kaitseringkonna ülemal teadmata tehingu tegemisega seotud tegelikud asjaolud. 14.07.2011 vastuses kordab vastustaja üle, et ta ole ei sõlminud ega planeerinudki sõlmida lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo, sest kulutused planeeriti tasuda kaitseväe rahaliste vahendite arvelt otsearvete alusel, konkreetsete ja selgelt kirjeldatud ning festivali EST-TATTOO korraldamiseks vajalike teenuste eest otse teenuse osutajale. 07.06.2011 esitatud seiskohtades väidab kaebaja, et ei saanud aru, kellega olid tehtud kokkulepped festivali EST-TATTOO 2010 läbiviimise korraldamiseks. Vastustaja jaoks oli festivali korraldamisega seotud lepete sõlmijaks kaebaja ise. Näiteks Sõjaväepolitseile antud ütlustes ning õigusvahemehele esitatud avalduses viitab kaebaja Kardemos Invest OÜ-le, kui töövõtjale, kes oli üks osapooltest festivali korraldamisel. Vastustaja möönab, et tal ei ole hetkel võimalik täpselt esile tuua milliste ettevõtetega veel olid kokkulepped sõlmitud, kuid ta teab, kes esitasid otsearveid (ostuarvete esitamist vahendas kaebaja). Paraku oli kaebaja ise kahes erinevas rollis, nii festivali EST-TATTOO 2010 kaitseväe poolne korraldaja, kui ka MTÜ Est-Tattoo esindaja. Seega ei ole vastustajal võimalik tuvastada, milliseid kokkuleppeid festivali korralduse käigus 8 3-10-3054 sõlmis kaebaja kaitseväe esindajana ja millised kokkuleppeid ta sõlmis MTÜ Est-Tattoo esindajana, kuid antud vaidluse küsimuses kinnitab vastustaja, et ta ei ole festivali korraldamiseks sõlminud lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo, samuti ühegi teise ettevõtte ega ühinguga. Kuna vastustaja vastavaid lepinguid vahendajatega sõlminud pole, siis seega festivali EST-TATTOO 2010 raames tehtavad kulutused planeeriti tasuda ostuarvete alusel. Sellisel viisil tasuti ca 3/4 osas festivali EST-TATTOO 2010 korraldamisega seotud kuludest. Kaebaja enda ütluste kohaselt esitas ta festivali korraldamisega seonduvaid arveid MTÜ EstTattoo esindajana kaitseväele „prognoositava kulu peale“ ning oma avalduses õigusvahemehele p 3 ap 2 selgitab kaebaja, et tegemist oli omamoodi „laenuga“. Kirjeldatud eesmärgil ei saanud kaitseväel olla huvi sõlmida lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo. Vastustaja on kaebaja väitega nõus osas, et kohus peab hindama tõendeid kogumis. Harju Maakohtu 19.04.2011. a otsus nr 4-11-173 käsitleb väärteomenetlust ning nimetatud asjaoluga peaks halduskohus ka arvestama. 03.02.2012 vastuses 17.01.2012 kohtunõudele selgitas vastustaja, et Kol-ltn S. Kaitseväes eelarveartikli eest vastutava isikuna aktsepteeris arveid, mis esitati MTÜ Est-Tattoo poolt. Samaaegselt oli P.S. MTÜ Est-Tattoo juhatuse liige ning arvete esitaja. Kol-ltn S. rikkumine seisnes selles, et ta eelarveartikli eest vastutava isikuna sooritas (arve vastuvõtja ja aktsepteerijana) teenistuskohustuste täitmisega tehingu, mis ei ole kooskõlas

§ 186lg 2 p 3 sätestatuga.

Distsiplinaarsüütegu on tõendatud arvetega, mis on Kaitseväele esitatud 08.04.2010, 29.04.2010, 20.05.2010, 26.05.2010 ning 30.06.

1. Festival EST-TATTOO 2010 toimus ajavahemikul 21.-23.06.2010, seega esitati neli arvet juba enne ürituse toimumist. Nimetatud arved olid oma sisult ettemaksu arved, mis ühtlasi kinnitavad töö tellimist. Kol-ltn S. kooskõlastades aktsepteeris ja suunas edasi maksmisele arveid viiel korral, seega oli tegemist distsiplinaarsüüteo korduva toimepanemisega. Kaitsevägi kinnitab, et distsiplinaarkaristust ei toonud kaasa arvete vormistamise küsimused (arvete läbipaistvus, rahasummade sihtotstarbeline kasutamine). Kol-ltn S. määrati alates 01.01.2009 Kaitseväe orkestri ülema-Kaitseväe peadirigendi ametikohale. P.S. oli määratud ka Kaitseväe orkestri osaeelarve artiklite sihtotstarbelise kasutamise eest vastutavaks isikuks. Festivali ESTTATTOO 2010 Kaitseväepoolse korraldajana pidi P.S. leidma festivali korraldamiseks vajaminevad teenuse osutajad, vajadusel korraldama poolte vahelise lepingute sõlmimise ning peale teenuse osutamist korraldama arvete eest tasumise. Vastavalt oma ametikoha ülesannetele ning eelarveartikli eest vastutava isikuna vastutas P.S. selle eest, et Kaitseväe kulud seoses festivali EST-TATTOO 2010 korraldamisega oleks seaduspärased ning vajalikud. Kaitseväe poolt vastu võetud arvete sisu ja vormistamise õiguspärasuse ning maksmisele suunamise eest on vastutus kaebajal. Kuna Kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahel polnud eelnevalt sõlmitud lepingut teenuse ostmiseks, siis arvete omapoolse aktsepteerimisega P.S. sooritas tehingu Kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahel. Seega oli P.S. töö tellijaks, mitte töö vastuvõtjaks. Ilma P.S.i kinnituseta ei oleks Põhja Kaitseringkonna ülem neid arveid edasi suunanud. EST-TATTOO festivali 2010 korraldamise kulu oli tõepoolest planeeritud Kaitseväe orkestri majandamiskuludesse. Kaitseväe orkestri eelarve planeerija oli P.S.. Festivali korraldamiseks ettenähtud summa oli kinnitatud kuluartiklite lõikes teiste isikute poolt, kuid oma teenistusülesannetest lähtuvalt pidi P.S. otsustama milliselt ettevõttelt, mis teenust ning millises mahus Kaitseväele tellitakse seoses festivali korraldamisega. Samuti pidi ta kontrollima, kas Kaitseväel on õigus eraldada vastavaid summasid selleks, et tasuda teenuse osutajale, kas selleks sõlmitud vastav leping või mitte. P.S. ei saanud küll mõjutada eelarvesse määratud rahaliste vahendite suurust, kuid oma teenistusülesannetest lähtuvalt sai ta mõjutada asjaolu, kellele ja mille eest tehakse Kaitseväe orkestri eelarvest väljamakseid. Õiguspärase tulemuse saamiseks tekkinud olukorras oleks kol-ltn S. pidanud teavitama Põhja Kaitseringkonna ülemat, et eelpool nimetatud viie arve maksmiseks puudub alus, kuna MTÜ Est-Tattoo ja Kaitseväe vahel ei ole sõlmitud vastavat lepingut. 9 3-10-3054 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et P.S. poleks pidanud Põhja Kaitseringkonna ülemat teavitama asjaolust, et ta on MTÜ Est-Tattoo juhatuse liige; ta oleks selles olukorras pidanud paluma ennast taandada eelarve artikli eest vastutava isiku kohustustest MTÜ Est-Tattoo arvete menetlemisel. Kaitseväel ei ole võimalik esitada kohtule lepingut festivali EST-TATTOO 2010 korraldamise osas, kuivõrd Kaitsevägi ei sõlminud lepinguid ühegi asutuse ega ettevõttega nimetatud festivali korraldamiseks. 15.02.2012 vastuses kohtunõudele teatas vastustaja, et Kaitseväe
2. aasta eelarve struktuuriüksuste lõikes kinnitati Kaitseväe juhataja 03.03.2010 käskkirjaga nr
3. Sama käskkirjaga kinnitati ka Maaväe
4. aasta eelarve. Maaväe ülema 05.03.2010 käskkirjaga nr 14 kinnitati „Maaväe struktuuriüksuste 2010 a eelarve“. Nimetatud eelarve veerus „siseriiklikud tegevused“ kajastuvad ka Kaitseväe orkestri majandamiskulud
5. aastaks. Ühelgi Põhja Kaitseringkonna eelarvereal pole sõnalist viidet festivalile. Täpsemalt lahtikirjutatuna Põhja Kaitseringkonna ega Kaitseväe orkestri eelarvet Kaitseväe poolt autoriseeritud dokumendina välja antud pole. Kuigi eelarves ei ole märgitud festivali korraldamise kulusid (eelarvet), sisaldus see summa orkestri eelarve mitmetes erinevates artiklites. Orkestri eelarve eest vastutava isikuna pidi orkestri eelarve
6. aastaks planeerima P.S.. Selleks esitas ta Põhja Kaitseringkonna finantsistile kaks dokumenti: KV orkestri eelarve projekt 2010 ja KV orkestri tegevusplaan 2010 aastaks. Dokumendis „Kaitseväe orkestri esinemiste kava 2010 (projekt)“ on eraldi real esile toodud festivali korraldamiseks vajaminevad eelarvevahendid. Dokumendis „Kaitseväe orkestri majanduskulud
7. a (projekt)“ on selgelt näha, et artiklites 550040 ja 550060 sisalduvad muuhulgas ka festivali korraldamisega seotud kulud. Viimati nimetatud dokument oli küll formaalselt orkestri eelarvetaotlus, kuid kuna see lõppastmes muutmata kujul kinnitati, siis käsitleti seda kui orkestri
8. aasta eelarvet. Kaitseväe orkestri eelarves planeeritud festivali korraldusrahad ei olnud otseselt ettenähtud MTÜ-le Est-Tattoo. Kaitseväe orkestri eelarves olid küll planeeritud vahendid festivali korraldamiseks, kuid kindlasti ei olnud need summad sihtotstarbeliselt ette nähtud MTÜ-le Est-Tattoo. Juhul, kui need eelarvevahendid oleks olnud eelarves määratud sihtotstarbeliselt MTÜ-le Est-Tattoo, siis oleks see vastuolus Kaitseväe riigihangete teostamise korra üldise eesmärgiga: tagada hangete võimalikult ratsionaalne korraldamine, läbipaistvus ning pakkujate võrdne kohtlemine. Arvetelt on näha, et arvel esitatud summad kaetakse Kaitseväe eelarveartiklist
9. Rahaülekanded said võimalikuks ainult seetõttu, et P.S. oli ühelt poolt määratud vastutavaks orkestri eelarve eest ja samal ajal tegutses ta MTÜ Est-Tattoo juhatuse liikmena. Tal oli pädevus vastavaid arveid esitada ning samuti oli tema pädevuses nimetatud arved vastu võtta ja maksmisele suunata. P.S.i enda väidete kohaselt oli MTÜ-l Est-Tattoo vaja seoses festivali korraldamisega esitada Kaitseväele arveid põhjusel, et teised korraldajad, Kaitseministeerium ja SA Tallinn 2011, ei suutnud kanda lepingujärgseid summasid MTÜ Est-Tattoo arvele piisava ajavaruga enne ürituse toimumist. MTÜ Est-Tattoo poolt Põhja Kaitseringkonnale esitatud arveid tõlgendas MTÜ Est-Tattoo „laenuna“. Samas rahaülekannete aluseks olev õiguslik alus Kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahelise lepingu näol puudus. Kaitseväe eelarves oli planeeritud sihtotstarbeline summa festivali korraldamiseks, kuid see ei olnud eelduseks, et festivali korraldamisega seotud eelarvelised vahendid kantakse konkreetsele MTÜ-le Est-Tattoo. Kuna Kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahel puudus arvete esitamisele eelnev tehing, oli antud juhul tehingu esimeseks tahteavalduseks MTÜ Est-Tattoo juhatuse poolt arve esitamine Kaitseväele ning Kaitseväe poolne tahteavaldus oli MTÜ EstTattoo esitatud arvete tasumisega nõustumine. Seega oli arvete kooskõlastamisel väljendatud 10 3-10-3054 P.S.i tahteavaldus suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele, millest tulenevalt toimus tehing arvete esitamise ja nende aktsepteerimisega. Väärteoasjaga seotud kohtuotsuses viidatud Kaitseväe asjaajamiskorra § 23 selgitab, kuidas Kaitseväes menetletakse arveid tavaolukorras. Kaitseväe juhataja 15.07.
10. a käskkirjaga nr 295 kinnitatud „Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskiri“ punktis 2.2.5 on sätestatud, et raamatupidamise algdokumendile (aktid, arved jms) peavad kulu tegijad märkima mh arve alusdokumendi (tellimiskirja või lepingu) registreerimise numbri. Seega tavaolukorras eelneb arvete menetlusele alati tellimiskiri, hinnapakkumuse küsimine või leping. Sellisel juhul tehakse tehing (kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus) enne arve aktsepteerimist ning peale seda toimub rahaülekannete tegemine (õiguslik tagajärg). Antud juhul ei ole tegemist sellise tavaolukorraga. Arve aktsepteerimisele ja maksmisele suunamisele ei eelnenud ühtegi muud tehingut, samuti ei olnud orkestri eelarves MTÜ-le EstTattoo määratud sihtotstarbelisi vahendeid, seega antud olukorras oli arve aktsepteerimine õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kaitseväe siseauditi 21.09.2010 memo nr 24579 lk 4 punktis 8 tegi siseaudit ettepaneku nõuda tagasi MTÜ-le Est-Tattoo enam makstud korralduskulu 148 002,26 krooni. Kuigi festival toimus juunis 2010, siis septembris 2010 oli endiselt MTÜ Est-Tattoo arvel Kaitseväelt enam saadud korralduskulu 148 002,26 krooni ulatuses. Samuti nähtub P.S.i 30.09.2010 antud seletuskirjas Sõjaväepolitseile, et MTÜ Est-Tattoo sõlmis töövõtulepingu K.S.ga, kes on P.S.i tütar. Kirjeldatud olukordade puhul võib siiski olla tegu huvide konfliktiga ning taotlus saada lubamatut kasu. Tulenevalt eeltoodust leiab vastustaja, et P.S.’i poolt esitatud kaebuse ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema kanda.
12. Kohtule nähtub, et kaebuse esitaja on eksitavalt esitanud seisukoha, et kaebaja süüteoks on küsimus, kas MTÜ-s oli kaebaja õigustatud allkirjastama MTÜ majandustegevuses arveid, vastavalt oli kaebaja esitanud kohtule väite, et juhatuse liikme poolt arve koostamine või allkirjastamine on MTÜ’le lubatud majandustegevuses tavapärane ega ole kitsendatud viisil, mida distsiplinaarmenetluses on süüteoks arvatud. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja on ametiisik ja töötas sündmuse ajal Kaitseväe teenistuses peadirigendi ametikohal, mille kohta on sõlmitud temaga kaadrikaitseväelase tegevteenistuse leping ja alates 01.06.03 omistati talle kaadrikaitseväelase ametkoha auaste ja nimetus kolonelleitnant, kaitseväe orkestri ülem-kaitseväe peadirigent ning arvates 31.12.08 on ta alates 01.10.09 Põhja Kaitseringkonna kaitseväe orkestri ülem-kaitseväe peadirigent. Vaidlust ei jäänud küsimuses, et Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 2 p 20 kohaselt on ametiisikuks nimetatud seaduse tähenduses kaitseväe ohvitseri ja allohvitseri ametikohal olev isik, kaitseväeteenistuse ametnik, seega on selle seaduse tähenduses P.S. ametiisikuks. P.S. on samas ka MTÜ Est-Tatoo juhatuse liige alates 04.12.09 ning ka selles ei ole vaidlust, kuna P.S. on seda täiendavalt ise kohtukaebuses kinnitanud. Kohus nõustub kaebajaga, et lisaks distsiplinaarsüüteo menetlusele oli algatatud kaebaja suhtes väärteomenetlus ning Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse kriminaalmenetleja vaneminspektor Tõnis Gents 28.12.10 väärteotsus väärteoasjas nr 2301,10,000092 on Harju Maakohtu otsusega 19.04.11.a. tühistatud. Kaitseväe distsiplinaarseaduse § 10 kohaselt kaitseväelase võtmine haldus-, kriminaal-või tsiviilvastutusele ei välista sama süüteo eest distsiplinaarkaristuse määramist. 11 3-10-3054

§ 186

lg 2 p 3 kohaselt on kaitseväelasel teenistuskohustuste täitmisega seoses keelatud teha tehinguid mittetulundusühingu või sihtasutusega, mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige on tema või tema lähisugulane või –hõimlane ja KVS § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Oma ametikohast tulenevalt Kaitseväes on kaebaja ametiisik vastavalt KVS § 4 lg 2 p 20; KVS § 4 lg 2 p-s 1-28 nimetatud ametikohti täitvaid isikuid käsitatakse ametiisikutena ja nende puhul ei ole vaja eraldi tuvastada ametiseisundit KVS § 3 lg 2 mõttes. Kaebaja leiab, et väärteoasjas tehtud otsusele vastupidist otsust teha ei saaks, vastustaja on seisukohal, et kohus peab hindama tõendeid kogumis ning Harju Maakohtu 19.04.

1. a otsus nr 4-11-173 käsitleb väärteomenetlust ning nimetatud asjaoluga peaks halduskohus ka arvestama. Kohus nõustub vastustajaga selles, et käesolevas asjas tuleb lähtuda kaebaja antud seletustest distsiplinaarasja menetlemisel ning kogutud tõenditest ning kohus ei saa lähtuda üksnes faktist, et väärteoasjas tehtud otsus on tühistatud. Kohus arvestab, et kaebuse esitajat ei ole väärteokorras karistatud. MTÜ-s võis kaebaja arveid koostada ning siinkohal selgitab kohus, et sellest probleemi ei ole tekitatud ning kaebaja on ilmselt valesti aru saanud, et süüteoks on tema tegevus arvete vormistamisel MTÜ-s, samuti ei ole kaebaja ilmselt õigesti aru saanud, et tema suhtes tegelikult ei ole algatatud distsiplinaarmentlust küsimuses, kas ta on jätnud täitmata kohustuse teavitada enda MTÜ liikmeks olekust. Vastustaja on selgitanud, millistel asjaoludel ta ei olnud teadlik, et kaebuse esitaja on MTÜ juhtorgani liikmeks ja kuigi kaebaja on kohtule märkinud, et otsesed ülemused on teadlikud tema MTÜ juhtorgani liikmeks olekust. Kaebaja ei ole kordagi täpsustanud ühtegi nn otsese ülema nime ning kohtule esitatud nt sõjaväepolitseile esitatud seletuskirjast tlk 48 nähtub, et MTÜ Est-Tattoo nimel oli pidanud varem läbirääkimisi A.K. ning kaebaja nimetab veel MTÜ liikmeid, kuid see veel ei selgita, kuidas oleks pidanud vastustaja teadma, et kaebaja astus MTÜ-sse või selle juhtorganitesse, kui kaebaja samal ajal ise on selgitanud hoopiski, et peeti läbirääkimisi, et keegi astuks MTÜ Est-Tattoo liikmeks, eesmärgiga omada kontrolli MTÜ üle, mis sugugi ei tähenda, et kaebaja liikmeks astumine oli tema poolt vastustajale selliselt teatavaks tehtud ja et vastustaja pidi mingist konkreetsest ajast teadma, et kaebaja on MTÜ juhtorgani liige. Kaebaja on selgitanud, et ta konsulteeris enne liikmeks astumist erinevate juriidiliste nõustajatega, kelle ütlustest nähtus, et tema astumine MTÜ juhatuse liikmeks, olles samas kaitseväe esindaja, ei ole vastuolus seadusega. Seega ei ole kaebaja väide korrektne, kuna nähtub, et küsimus ei ole selles, mida teadsid MTÜ liikmed ning nähtub, et MTÜ-sse ja selle juhtorganitesse kuuluvusest kaebaja ei ole teatanud, ta pidas nõu muude isikutega ja MTÜ juhtorganitesse kuuluvuse fakti teatamist siit ei nähtugi. Selle tõttu ei ole vastustajale etteheidetav, et see tuli temale üllatusena, et kaebuse esitaja on esinenud festivali ürituste korraldamisega seotult kahe isiku rollis ja kohtule nähtub, et kaebaja ei saa ette heita, et vastustaja oleks pidanud ette nägema või aimama, et P.S. esindab MTÜ-d. Kohus nõustub vastustajaga, et KVS kohaselt ametiseisund andis kaebajale ametikohast tulenevalt ametiisiku õiguspädevuse vastu võtta teistele isikutele kohustusikke otsuseid, teha toiminguid, samas tuli tal järgida toimingupiiranguid, kuna korruptsioonivastasest seadusest tulenevatel eesmärkidel soovitakse vältida korruptsiooni silmas pidades abstraktset korruptsiooniohu vähendamise riski. Ametiisiku ametiseisundi raames tehtavad otsused ei tohi mõjutada tema enda või lähedaste majandushuve või edukust muus organisatsioonis ja seatud piirangud vähendavad sellist ohtu. Samas saab ka nõustuda kaebaja esitatud põhimõttega, et korruptsiooni põhjustab eelkõige kahju konkreetsete tegude kaudu ja tõttu, kuid kohus leiab, et see ei tähenda, et ka korruptsiooniohtlik suhe seda ei saaks põhjustada. 12 3-10-3054 Kui vastustaja sai P.S. esitatud arved Kaitseväele, millel on resolutsioon „maksta“, siis ei saanud vastustaja eeldada, et kaebaja oli MTÜ –s arved koostanud ja otsustas teisalt ise, et need tuleb Kaitseväes välja maksta. Vastustaja väidab, et ta oleks osanud enam tähelepanu osutada esitatud arvetele ja teostatavatele väljamaksetele, kui ta oleks neist asjaoludest teadlik ning asjaolu, et kaebajat ei ole võetud vastutusele selle eest, et ta jättis vastava teabe esitamata, ei mõjuta käesoleva asja tulemust. Vaidlust ei ole küsimuses, et P.S. sai kasutada Kaitseväe ametiisikuna orkestri kulutusteks ja selle eelarvele kantud summasid, nende summade kasutamise eest oli ta määratud vastutavaks ja kuigi kaebaja suhtes ei tuvastatud, et ta oleks süüdi nende rahade mittesihipärases kasutamises, ei saa kohus nõustuda kaebajaga, et kinnitades tema enda poolt MTÜ –s koostatud ja kaitseväele esitatud arveid ei olnud ta huvide konfliktis, st abstraktne korruptsioonioht oli olemas. Eelnevast nähtus, et kaebaja ei taandanud end arvete aktsepteerimisest ega teatanud vastustajale tegelikult huvide konfliktist. Kohus märkis, et kaebaja ei nimetanud ka ühegi ülema nime ning andis seletused, mille kohaselt ta pidas eelnevalt nõu muude isikutega. Kuigi eelarves olemasolevad summad võidi kasutada kokkuvõttes sihipäraselt, so festivali korraldamiseks, ei välista see teadmine veel asjaolu, et vastustaja ning MTÜ vahel puudus tegelikult lepinguline suhe teostada väljamakseid läbi MTÜ, vastavalt ei ole ka kaebaja selgitustel sellist lepingut sõlmitud ja see jäi erinevatel põhjustel sõlmimata, kuigi seda kaaluti. Seega kui jäi puudu leping vajalike tööde tellimise, vastuvõtmise ja selle eest tasumise kohta MTÜ-ga, siis ei saa ka kaebaja väita, et ikkagi oli selline leping olemas ja ta täitis selle lepingu tingimusi. Kaebaja ei olnud teadmatuses, et tegelikult jäi selline leping sõlmimata, mis oleks reguleerinud vastustaja ja MTÜ Est-Tattoo suhteid ja seda kinnitavad tema enda seletused/avaldus Kaitseväe õigusvahemehele (tlk 50). Asjas ei ole vaidlust selle üle, kas MTÜ võib põhikirjaliste ülesannete raames korraldada festivale, sh korraldada EST-TATTOO-d. Võimalik, et lepiti ka kokku MTÜ ja Est-Tattoo ürituste korraldamine nt Viljandis suuliste kokkulepete alusel ja keegi ei vaidlusta ka seda, et kaebaja võis taotleda 2009 a Põhja KRK 2010.a eelarvesse rahalisi vahendeid Est-Tattoo 2010 korraldamiseks ning et eelarve lõpuks ka kinnitati taotletud mahus. Kaebaja kinnitusel on ta teadlik, et festivali korraldamiseks oli Kaitseväe orkestri kinnitatud eelarves ette nähtud rahalisi vahendeid summas 573 000 kr. Kaebaja on seal veel väitnud, et festivali korraldasid rahastajad, mitte MTÜ, kes „viis selle läbi“. Kaebaja on kohtule nähtuvalt ise aru saanud, et Kaitseväe seos festivaliga ei seisnenud vaid orkestri osaluses üritustel, vaid korraldamisel, so rahastamises. P.S. on ise selgitanud, et MTÜ ja Kaitseväe vahel puudub leping (raamleping), seega ei ole kohtul vastavat lepingut võimalik uurida ja seda ei olnud võimalik kohtule esitada ka vastustajal. P.S. oli veel selgitanud, et kuivõrd ei suudetud mingil põhjusel kanda summasid MTÜ arvele piisava ajavaruga, siis MTÜ esitas arved Põhja KRK-le festivali ettevalmistuskulude katteks, mida võis tõlgendada „omamoodi laenuna“. Kaebaja on kinnitanud ka osakonnajuhatajale K.Pungasele (tlk 57), et Kaitseväe ja MTÜ vahel ei sõlmitud lepingut, kuna algselt ei olnud plaanis kaitseväe vahendeid MTÜ-le üle kanda, vaid seda raha oleks kasutatud otsearvete maksmiseks, sellepärast raamlepingut ei sõlmitud. Seega on kaebaja andnud vastuolulisi selgitusi lepingute olemasolus ja neist juhindumises. Kaebajalt uuriti, missugusel õiguslikul alusel MTÜ esitatud arved maksti välja ja kaebaja kordab, et kuna raha ei olnud MTÜ-le laekunud, siis „ürituse õnnestumise nimel“ kasutati põhja KRK vahendeid. Kuivõrd kohus lepinguid uurida ei saa ja kaebaja enda seletused kinnitavad, et MTÜ poolt esitas ta arved ning arvetel tlk 60-64 on kaebaja tehtud märge makse teostamiseks, siis 13 3-10-3054 nõustub kohus vastustajaga, et P.S. on kooskõlastanud Kaitseväe esindajana ja eelarveartikli haldjana (ametnikuna) needsamad arved, mille ta ise MTÜ Est-Tattoo juhatuse liikmena on koostanud. Kuna kaitseväelasel on keelatud teenistuskohustuste täitmisega seoses teha tehinguid MTÜga, mille juhtkonna liige ta ise on, siis oli põhjendatud kontrollida, kas kaebaja on rikkunud korruptsioonivastast seadust sõlmides korruptsiooniohtlikud suhted juriidilise isikuga ja sooritada tehinguid, kui see viitab huvide konfliktile. KVS § 186 lg 2 p 3 kehtestab teenistusalased piirangud, vaidlust selles küsimuses ei ole. Huvide konfliktiga võib olla tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemisel, mis mõjutab tema enda või lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve. Kaebaja tegevuses ilmnes, et ta esitas MTÜ nimel arved MTÜ liikmena ning aktsepteeris need seejärel ametiisikuna Kaitseväes ja andis selle ametnikuna tegeliku korralduse nende arvete väljamaksmiseks. Kohus püüdis kaebaja abiga veelkord täpsustada, mida kaebaja oli pidanud silmas, kui ta oli selgitanud, et tegemist oli nn „laenuga“ või mida kaebaja peab silmas, kui ta kohtule vastas, et ta tegelikult kinnitas/teatas rahaliste vahendite olemasolu, kuid kaebaja seda enam täpsemalt lahti ei selgitanud. Kohus leiab, et kaebajal puudus raamatupidamislikult vajadus kinnitada rahade olemasolu, kuivõrd rahade ülekanne oli tehtud ja igal ajal kontrollitav ilma vastava kinnituseta ning ka raamatupidamislikult ei olnud selge, mida kaebaja pidas siinkohal silmas. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebajal on õigus kinnitada arvete nõuetelevastavust Kaitseväes ja et tavapäraselt eeldab arve aktsepteerimine selle kontrollimist, kas nt arvel kajastatud andmed vastavad tegelikkusele ja kas arve aluseks olevatest andmetest nähtub teenuse saamine või kui on leping, kas see vastab lepingu tingimustele jms asjaolusid. Kaebaja ees püstitati küsimus, mis otsustuse kaebaja selliselt tegi. Kuivõrd kaebaja andis korralduse arved tasuda töö-ja teenistussuhte raames, siis arved puudutavad tema tegevust ametiisikuna Kaitseväes. Kuigi kaebaja on analüüsinud oma vastuste andmisel tehingute ja lepingutega seotud õiguslikke termineid, nähtub kohtule, et need arutlused on viinud kaebaja eksitavatele järeldustele. Kohtule nähtub, et vastustaja on õigesti lähtunud küsimuse lahendamisel vajadusest kontrollida, kas kaebaja arvete nn aktsepteerimisel on väljamaksete tegemiseks lähtudes Kaitseväes kehtivast korrast ja õigusnormidest otsuse kvaliteet. Vastustaja on viidanud TSÜS § 69 lg 1 ja märkinud, et tehingu mõte tuleneb ka sealt, st et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kuna Põhja KVR ülema käskkirja nr 49 lisa nr 1 kohaselt on orkestri osaeelarve artiklite sihtotstarbelise kasutamise eest vastutav orkestri ülem, siis väljamaksete teostamisel tegutseb ta tööülesannete täitmisel Kaitseväes ametnikuna, seega ei oleks kaebaja tohtinud MTÜ-s enda koosatud ja esitatud arvete tasumiseks otsust vastu võtta. Huvide konflikti ei välista asjaolu, kas ka tegelikult olid arved sisult õiged ja kasutati lõppeesmärgi nimel (festivali edukas läbiviimine). Vastustaja oli õigesti viidanud KVS 4 ptk toimingupiirangu põhimõtetele, sj KVS § 25 lg 1 ja ka selle p
2. Kuivõrd MTÜ-l ei ole lepingut, mis viitaks, et ta saaks lepingule toetudes esitada arveid vahetult P.S.ile kui ametiisikule, siis kontrollis vastustaja õigustatult, kas lepingust tulenevalt oli niisugune kohustu ette nähtud ja selgus, et nii see ei olnud. Kohus juba märkis, et kaebaja ekslikult on eeldanud, et tema tegevust hinnati MTÜ-s, tegelikult seda ei tehtud, kuna vaidlust ei saanud tekkida küsimusest, kas ta on ametiisik MTÜ-s. 14 3-10-3054 Kohus leiab, et vastustaja ei ole eksinud, kui ta uurides arvete kooskõlastamise ning väljamaksmise asjaolusid ja kehtivat korda Kaitseväes tuvastas ka selle, et kaebaja tegevusel oli otsuse tähendus, kuna eelarveliste vahendite kooskõlastamisel ja väljamaksmisel on eelarve artikli haldaja korraldusel määrav tähendus. Vastustaja toetus kehtivale Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskirjale ja selle p-le 2.5.
3. Kohus seetõttu kokkuvõtteks ei saa ka nõustuda kaebajaga, et keegi muu isik või siis Kaitsevägi vastutab selle eest, et väljamaksed MTÜ-le tehti. Kuigi seadustes ei ole avatud mõisteid „otsus“ või „toiming“ nähtub kohtule, et vastustaja on selgitanud kaebajale tema tegevust võimalikult lähedaste õigusnormide kaudu. Kaebaja tegevuses tuvastati haldusväline mõju ja kaebaja sai suunata tegevust, mille tulemusel tema otsusest sõltus väljamaksete tegemine ja kohus ei saa väita, et selline tegevus välistab absoluutselt korruptsiooniohu, sj isiku huvi tegutseda üksikotsuste langetamisel kriteeriumitest, mis ei lähtu täiel määral tema tööandja õiguspärastest huvidest. Tööandja ei ole nõustunud sellise tegevusega ja otsustas kaebajat karistada. Tehingute tegemine iseendaga või sarnaste tehingute tegemine on selles mõttes keelatud, kui huvide konfliktiga seotud tehingud ja ametiisik ei saa osaleda selliste otsuste tegemisel, mis mõjutavad tema või temaga seotud lähisugulaste või juriidiliste isikute majandushuve. Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et teda süüdistati arvete koostamises, kuna tegelikult ei süüdistata teda arvete koostamises MTÜ-s vaid nimetatakse tegevusi, mis viisid arvete tegelikule maksmisele, ehk lihtsamalt väljendades kaebaja tegevust, mil ta suunas need tasumisele ja kui tal oli otsustusõigus ja ta kasutas seda. Kokkuvõttes nähtub, et vastustaja ei ole sõlminud ega kavatsenud sõlmida lepingut MTÜ-ga, vahendust kulutuste tegemiseks ette ei nähtud ning kohtule nähtub, et kaebuse esitaja oli neist asjaoludest selgelt teadlik. Isegi kui koosolekutel käsitleti festivali korralduslikke küsimusi, siis ei andnud see alust eeldada, et maksed tuleb teostada MTÜ-le Est-Tattoo; tegelik tehing toimus kaebaja arvete esitamise ja aktsepteerimisega. Kohus nõustub vastustaja selgitustega, et Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskirjale toetumine on asjakohane ning kui kaebaja ei oleks ametnikuna omakorda arveid vastu võtnud, neile teinud tasumise korraldust ja neid suunanud tasumisele, ei oleks õiguslikku tagajärge saabunud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegelikult oleks pidanud

§ 186

lg 2 alusel jääma vastutus vaid Kaitseväe kõrgemate ülemate kanda, see oleks vastuolus kaebajale kehtivate teenistusalaste piirangute normidega ja isegi kui ka oleks teised pidanud asjaolusid mingil kohtule teadmata põhjusel märkama, ei välista see kaebaja ametikohast tulenevate piirangute rikkumisel kaebaja karistamist. Rahaülekanded tehti siiski põhjusest, et kaebaja ise leppis kokku vahetult MTÜ-ga ja aktsepteeris arveid, mille koostas ta ka ise MTÜ liikmena ja suunas arved tasumisele. Kokkuvõttes ei ole kaebajat ebaõigesti süüstatud distsiplinaarsüüteo toimepanemises

§ 186

lg 2 p 3 alusel ja kaebaja esitatud väited ei lükka ümber vastustaja poolt tuvastatut. 16. Kaebaja on veel märkinud, et menetlus oli ebaõiglane, kuid kohtule ei nähtu, et kaebajat oleks jäetud ära kuulamata, kuna nähtub, et ta sai esitada selgitusi ja lisaks avalduse, milles esitas oma positsioonid ning seletused ulatuses, milles ta seda soovis. Kaebaja ei nõustu, et tuvastati teo korduvus. Kohus nõustub siinkohal vastustaja selgitustega, et arvete esitamine 5 korral on asjaoluks, mis võimaldas tuvastada nende alusel kaebaja tegevuse ning ka korduvuse. Kuna toimepandud tegu on distsiplinaarsüütegu, siis sellel põhjusel karistuse määramine ei lange ära ega muutu ebaõiglaseks. 15 3-10-3054 Vastustaja on kaalunud karistus määramisel seaduses märgitud asjaolusid, kaebaja suhtes arvestati, et teda ei ole eelnevalt karistatud, see on ka ära märgitud, samas ei ole kaebaja märkinud, mis veel jäi arvestamata. Kaebaja eelnevat teenistuskäiku ja isikuga seotud asjaolusid on arvestatud, samuti toimepandud süüteo raskusega. Kaebaja seisukoht, et raskendava asjaoluna arvestati isiku teist tegu, ei ole asjaoludest nähtuvalt õige, kaebaja siinkohal väitis, et arvestati teise teo korduvust ja peab arvestama karistatav teo korduvust. Kohtule esitatud materjal kinnitab arvete osas, et kaebaja on kinnitanud arveid korduvalt, st 5 korral ja kohus eelnevalt viitas neile arvetele. Kohus ei nõustu kaebajaga, et süütegu puudub juba ainuüksi selle tõttu, et väärtegu ei tuvastatud. Kohus juba märkis, et väärteoasjas oli kohus tuvastanud, et tekkinud olukorras ei saanud keegi lubamatut kasu, see sai olla kohtuotsuse eesmärgiks ja lõppjäreldus. Käesoleval juhul ei ole eeldatud distsiplinaarsüüteo puhul

§ 186lg 2 p 3 alusel isikliku kasu saamist.

1. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni
2. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi – kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS). Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
3. HKMS § 109 lg 1 kohaselt Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis kaebaja kulud jäävad tema kanda. Vastustaja taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kohtule ei esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 16