← Eesti

2-11-56390/21

Obsah (9)§ 405§ 436§ 438§ 232§ 440§ 162§ 163§ 168§ 482

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 17. oktoober 2012.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tege

) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras

§ 405

järgi.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (VÕS § 76 lg 1) ning kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6). Lepingujärgse võla osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja on hagi õigeks võtnud põhivõla osas, mistõttu selles osas tuleb hagi rahuldada

§ 440lg 1 alusel.

Samas on kostja palunud vähendada viiviseid, kuna antud juhul on viivis ebamõistlikult suur. Kostja väitel ta ei teadnudki nõude olemasolust ning selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus peab antud juhul mõistlikuks vähendada viiviseid põhjusel, et kostja on viibinud pikemat aega välismaal ning ei olnud teadlik oma kohustusest Elisa Mobiilsideteenuste AS-i ees. Kohus peab usutavaks, et kostja enda arvates lõpetas 04.07.2008.a Elisaga Mobiilsideteenuste AS-ga lepingu ning number suleti, kuivõrd kostja õde tasus sel päeval kõik kohustused Elisa Mobiilsideteenuste AS-i ees. Kuivõrd lepingut tegelikult ei lõpetatud (mida kohtu hinnangul kostja ei pidanud eeldama), siis peale 04.07.2008.a makset on kogunenud miinimumarved – s.o lepingus kokkulepitud paketitasu arved. Seega reaalselt kostja tegelikult mobiilsideteenust ei kasutanud, millest kohus järeldabki, et kostja oli põhjendatult arvamusel, et leping on lõpetatud. Kohtu arvates on veenev, et Elisa Eesti AS poolt kostjale septembrisoktoobris 2009.a saadetud kirjad adressaadini ei jõudnud, hageja õiguseelneja pidi seda eeltoodud asjaoludel ka ise mõistma. Kostja on ise esitanud e-kirjavahetuse Elisa Eesti AS-ga, millest nähtub, et võlgnevuse olemasolust sai ta teada 19.12.2010.a saadetud e-kirjast. Seega peab kohus mõistlikuks välja mõista kostjalt viivis summas 32.02 eurot, mis on arvestatud võlgnevusest teadasaamise ajast s.o 19.12.2010.a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ehk kohtusse pöördumiseni 17.11.2011.a (s.o 63.92 x 0,15 % x 334 = 32.02). Alates 19.12.2010.a pidi kostja olema teadlik tema vastu olemasolevast nõudest, kuid selle sisu selgitamiseks ja võimaliku kohtuvälise lahendi leidmiseks ta hageja poole ei pöördunud. Tulenevalt eelpool toodust on põhjendatud haginõue rahuldada osaliselt, mis loomulikult ei välista võla tasumist osadena või kokkuleppe sõlmimist võla tasumiseks pärast kohtuotsust või täitemenetluse raames. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral (nagu käesoleval juhul) kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda (

§ 163

lg 1).

§ 168

lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 162

lg 4 lubab menetluskulud sõltumata hagi rahuldamisest jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulud väljamõistmine võib kohus jätta kulud 3

(4)Tsiviilasi nr 2-11-56390 täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 405

lg 1 p 3 lubab lihtmenetluse korras lahendatavates asjades määrata menetluskulude suuruse kindlaks juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, mida kohus antud juhul ka teha kavatseb. Kohus märgib, et

§ 168lg 6 kohaldamiseks antud juhul alust ei ole.

Kostja oli detsembris 2010.a teadlik tema vastu nõude olemasolust, ei ole pöördunud hageja poole selle suuruse väljaselgitamiseks ega nõustunud ka maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, hiljem on kohtumenetluses aga hagi põhinõude osas õigeks võtnud. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole vaja esitada tõendeid avalduse lisana (

§ 482

lg 1 p 5 järgi piisab tõendite lühikirjeldusest, seda on hageja vastavalt avalduses ka teinud), ka pärast seda ei ole kostja pöördunud hageja poole nõude selgitamiseks ja edasise kohtumenetluse vältimiseks (kostja on oma vastuväites märkinud, et nõus on aegunud ja et leping oli lõpetatud). Seega ei olnud hagejal muud võimalust kui kohtusse pöörduda ning põhjendatud on kostjalt menetluskuludena välja mõista hageja tasutud riigilõiv kokku 63.91 eurot. Küll aga ei pea kohus antud asjaoludel õiglaseks ega mõistlikuks hageja õigusabikulude väljamõistmist kostjalt ning jätab seega muud kulud poolte endi kanda. Toomas Talviste Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.