KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 09.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1773 Haldusasi M.M. kaebus Kaitse

§ 40

) ja teavitatud tema kohta menetluses kogutud informatsioonist (

§ 37), mida distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti.

3.Riigikohtu halduskolleegium on pidanud ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist haldusmenetluse nõuete sedavõrd jämedaks rikkumiseks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise (

1. detsembri 2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-06). 4.Riigikohtu otsuse motivatsioonist ja resolutsioonist nähtuvalt peab kohtukoosseisu enamus ärakuulamisõigust absoluutseks õiguseks ja on seisukohal, et selle õiguse rikkumine toob igal juhul kaasa haldusakti tühistamise ja et isiku ära kuulamata jätmisel haldusakti materiaalset õiguspärasust ei kontrollita. 5.Eelnevale tuginedes leiab kaebuse esitaja, et talle distsiplinaarmenetluse käigus kogutud informatsioonil põhinevate vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks võimalust andmata on Kaitseväe Logistikakeskus oluliselt rikkunud tema õigust olla ära kuulatud enne võimalikust koormava karistusliku meetme kohaldamist. Kaebaja hinnangul on tegemist olulise 2 menetlusveaga, mis toob endaga kaasa määratud karistuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja vaidlustatud käskkirja tühistamise. 6.Antud teenistusliku juurdluse kokkuvõttes toodud asjaolud ei vasta tõele alljärgnevatel põhjendustel: 1)Embleemide tellimine ei olnud kaebaja ametiülesandeks ega tema MVV (materjali valdkonna eest vastutajaks), vaid oli jaoskonna juhataja ülesandeid täitva Grete Lasn MVV. Jaoskonna juhataja oli teadlik tähtsast asjaolust, et 04.02.2011, kui töötas veel Hallberg, MVB ja MD välivormi embleemide tellimuse taotlusel oli selgitus „Mereväe uute embleemide kasutuselevõtt”, mille järel oleks pidanud tellitama tarnijalt näidise. Kuna Grete Lasn oli eelneva töö- ja juhtimise kogemuseta, mida ta ise tunnistas, jättis ta antud tellimuse menetlemise kontrollita. 2)Asjaolu, et M.M. määrati käskkirjaga alates 01.
2. kuni 31.03.2011 aastainventuuri töökomisjoni lisaks tema ametikohustustele (asjasse ei puutu tõendiks esitatud peale inventuuri lõppu koostatud tööajatabel, mille alusel arvestatakse lisatasu), näitab selgelt, et ta oli sel perioodil juba ülekoormatud, mistõttu lisaülesannete lisamine temale oli põhjendamatu. Asjaajamise ülevõtmine aktiga ei saa olla M.M.i töökohustuse aluseks. Lisaülesannete määramise aluseks on KV Logistikakeskuse ülema 28.01.2011 käskkirjaga nr 90 kinnitatud „Lisaülesannete määramise ja lisatasu maksmise eeskiri” ja isiku enda nõusolek. Antud lisaülesandele vaidlesin ta vastu. Samuti ei olnud temale lisaülesande määramise kohta esitatud taotlust jaoskonna juhataja poolt, mistõttu ei olnud ka lisaülesande määramise kohta käskkirja. 3)Kuna kaebaja on piisava erialaste teadmistega, pikaajalise tootmisalaste ja juhtimiskogemustega, siis on välistatud ja ei ole usutav, et 29.03.2011 peale vbl Karginalt saadud põhjalikku selgitust võis ta tarnijale edasi anda nii olulise info umbmääraselt või valesti, nagu on märgitud teenistusliku juurdluse kokkuvõttes. Asjaolu, et ta andis täpsustava selgituse operatiivselt telefoni teel, ei saa olla hankelepingu rikkumine, sest embleemide tellimine ei toimunud hankelepingu alusel. Samuti ei olnud KV juhataja poolt käskkirjadega kinnitatud embleemide kirjeldustes kajastatud need embleemid. Kaebuse esitaja sai antud embleemide kirjelduse otse vbl Karginalt, mille andis edasi firma juhatajale A. L.le. Kõige tähtsam antud juhtumis on asjaolu, et kaebajat ei informeeritud, et juba 15.03.2011 oli lattu saabunud selle tellimuse alusel valed embleemid, mida sai küll kasutada tavavormi juures. Antud informatsioon eelnevast valest embleemide tarnimisest oleks kindlasti ära hoidnud hilisema 25.04.2011 valede embleemide tarnimise. Sellest asjaolust oli teadlik jaoskonna juhataja Grete Lasn tunnistaja Kargina ütlusel ja M.M.ile seda kahjuks ei edastanud. Sellest tulenevalt saab olla antud segaduse peapõhjuseks M.M.i vahetu juhi juhtimisviga. 4)Järgnevalt 31.03.2011 sai M.M. Grete Lasnilt ülesande täpsustada sümboolika osas pooleli olevad tellimused ja Maastikutehnika OÜ esindajalt A. L.´elt sai ta 31.03.2011 kell 14.02 ekirjaga kinnituse, et Kristiina Halbergi poolt tellitud embleemid on kõik tehtud ja ka üle antud. 5)Antud juhul on eksinud tarnija ja seda tõendavad selgelt kaks dokumentaalset tõendit. Esimene tõend on vbl Larissa Kargina 27.04.2011 ettekanne nr KVLogK-4.3-1.4/25998 materjaliteenistuse ülemale, kust selgub, et ülalmainitud 02.02.2011 tellimuse alusel on juba ükskord laekunud Mereväebaasi ja Miinilaevade Divisjoni väeosaembleemid 15.03.2011, mis tookord toodi mustal taustal ning värvilisena, mida merevägi sai kasutada töö-ja tavavormi elementide juures. 6)Vbl Kargina juhtis samal päeval 15.03.2011 Maastikutehnika OÜ esindaja Ainar Lukase tähelepanu, et vastavalt taotlusele soovib merevägi saada rohelisi ehk nn välivormi väeosaembleeme ning tegi taotlusest nr 7387 koopia, et oleks võimalik ikkagi õiged tellitud embleemid saada. Larissa Kargina tunnistas kohtus, et A. L. tunnistas talle oma töötaja eksimust ja lubas tasuta teha uued. 7)Teine tõend on Maastikutehnika OÜ esindaja A. L. 04.05.2011 kell 10.29 saadetud e-kiri teenistusliku juurdluse läbiviijale Tuulike Tui´le, milles 25.04.2011 Suur-Sõjamäe lattu toodud 3 valede embleemide kohta tarnija esindaja tunnistab oma töötaja (tikkija) eksimust ja heatahte märgiks on valmis värvilised asendama rohelistega tasuta. 8)Toetudes ülaltoodud nendele tähtsatele asjaoludele Mereväebaasi ja Miinilaevade Divisjoni valede embleemide tellimise menetlemise osas, mis on selgelt tõendatud dokumentaalselt ja tunnistajate ütlustega, ei näe kaebaja omapoolset ametialast lohakust ega süüd kahju tekitamises. Ka väidetud tekitatud kahju on vaieldav, sest antud embleeme on M.M.i teadmiste ja kogemuste kohaselt võimalik teha kasutuskõlblikeks. 9)M.M.i distsiplinaarkorras karistamiseks kaalutlusel, et ta on ametijuhendis pandud ülesanded jätnud täitmata, kuna ei viinud nõuetekohaselt läbi kvaliteedikontrolle lattu saabunud varustusele, on põhjendamata, sest ta oli inventuuris (15.0311) ja hiljem haige (25.04.11). Alles 28.02.
3. kirjutas ta alla uuele ametijuhendile, millest ei selgunud, et ta on kohustatud ainuisikuliselt ja kogu riide- ja erivarustuse lattu saabunud varustusele läbi viima kvaliteedikontrolli. Vastavalt KV juhataja käskkirjale pidi seda teostama komisjon, mis oli moodustamata ja eelnevalt teostas M.M. vastavalt ametijuhendile kvaliteedikontrolli vaid oma materjali valdkonnas vastutuse piires, kuna riide- ja erivarustuse jaoskonnas oli kolm spetsialisti. 10)kaebuse esitaja distsiplinaarkaristamise aluseks on ekslikult loetud protokollide allkirjastamist haiguse ajal. Töövõimetuse ajal teenistussuhe peatub, mille puhul ametnik ei ole kohustatud täitma teenistusülesandeid ja ametiasutus ei ole kohustatud kindlustama ametnikule tööd, mis ei tähenda seda, et ametnikul ei ole õigust täita teatud kohustusi, mis ei kahjusta ametiasutuse huve ja ei ole otseselt keelatud õigusaktidega. Antud juhul täitis M.M. töökohustusi kohusetundest samal päeval, kui läks arsti vastuvõtule. 7.Toetudes eeltoodud põhjendustele on teenistusliku juurdluse kokkuvõttes tehtud ettepanekud ja määratud distsiplinaarkaristus selgelt ebaproportsionaalsed ja kaalutlusvigadega. 8.M.M. on seisukohal, et arvestada tuleb TDVS § 8 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. 9.Kaebaja on seisukohal, et talle teenistusliku juurdluse kokkuvõtte tutvustamata jätmine enne käskkirjaga distsiplinaarkorras karistamist kujutab endast sellist menetlusviga, mis annab vaieldamatult aluse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. 10.Tuginedes eeltoodule, leiab kaebuse esitaja, et distsiplinaarmenetluse käigus kogutud informatsioonil põhinevate vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks temale võimalust andmata on Kaitseväe Logistikakeskus oluliselt rikkunud tema õigust olla ära kuulatud enne võimalikest koormava karistusliku meetme kohaldamist. Kaebaja hinnangul, mis toetub Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele, on tegemist olulise menetlusveaga, mis toob endaga kaasa määratud karistuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja vaidlustatud käskkirja tühistamise. 11.Vastavalt ATS § 160 lg 5 sättele taotleb kaebuse esitaja kohtult temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, sest leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele ilmselt mittevastava karistusega. Vastavalt HKMS §-le 26 lg 1 p 1 palub kaebaja tühistada õigusvastane haldusakt- KV Logistikakeskuse ülema 14.06.2011 käskkiri nr 254P- täielikult ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Teenistusliku juurdluse 03.06.2011 kokkuvõttes nr KVLogK-0.4-3.4/33916 on välja toodud kolm distsiplinaarsüüteo episoodi, milles kaebajat kahtlustatakse, nendeks on: 1)kvaliteedikontrolli tegemata jätmine; 2)valede embleemide tellimine; 3)riigihanke protokollide koostamine ja allkirjastamine puhkuse ajal. 4 Samuti on Kaitseväe Logistikakeskuse 14.06.2011 käskkiri nr 254P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ koostamise aluseks võetud distsiplinaarsüüteo kõik kolm episoodi. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja on kohtule esitanud väiteid ainult embleemide tellimise distsiplinaarsüüteo episoodi kohta, teiste distsiplinaarsüüteo episoodide kohta ei ole kaebaja kogu kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi ümberlükkavat tõendit või argumenti. 29.08.2012 toimunud kohtuistungil tunnistaja veebel Larissa Kargina ja tema enda 27.04.2011 kirjutatud ettekanne KVLogK-4.3-1.4/25998 (teenistusliku juurdluse kokkvõtte lisa 1 alalisa 1) on vastuolulised. Vbl L. Kargina toonitas ka istungil korduvalt, et ei mäleta enam kõike väga täpselt. Harju Maakohus oma 15.02.2012 otsuses nr 1-12-97/6 leidis, et on eluliselt teada asjaolu, et isikud mäletavad sündmusi hästi vahetult peale nende toimumist. Vastustaja leiab, et vbl L. Kargina 27.04.2011 ettekanne võib olla tõepärasem, kuna see on kirjutatud vahetult pärast toimunud sündmusi. Kaebaja juhtis 17.09.2012 toimunud istungil tähelepanu asjaolule, et puhkuse ajal võib avalik teenistuja teenistuskohustusi täita. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Avaliku teenistuse seaduse § 108 p 2 kohaselt teenistussuhe peatub puhkuse ajaks ning § 107 lg 1 alusel ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest. Analoogset põhimõtet kajastab ka Töölepingu seaduse § 19 p 1 ning Töölepingu seaduse seletuskirjas § 19 lauses 2 kirjutatakse järgmist: töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa tööandja nõuda töötajalt töö tegemist. Vastustaja ei nõudnud kaebajalt teenistuskohustuste täitmist, vaid kaebaja täitis neid omavoliliselt. Riigihangete seaduse § 47 lõige 1 ja § 50 lõige 2 kohustavad hankijat tegema põhjendatud kirjaliku otsuse ning kui hankekomisjoni protokoll, mis on hankekomisjoni otsuse aluseks, on allkirjastatud isiku poolt kellega on teenistussuhe peatunud, siis rangelt võttes on tegemist kehtetu dokumendiga ning see võib kaasa tuua etteaimamatuid vaidlusi (s.h riigihanke tühistamine või kehtetuks tunnistamine). Puhkuse ajal esitas kaebaja ka hankelepingu sõlmimise aluseks olevat infot (nt hanke mahud, suurusskaalad), antud juhtumite puhul on tegemist infoga, mis on aluseks Kaitseväe nimel rahaliste kohustuste võtmisel. Kaebaja, kui ametnik, kelle teenistussuhe on peatunud, ei omanud selliseid volitusi teenistussuhte peatumise ajal. Riigikohtunik Jüri Põld on asunud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-72-10 eriarvamusele. Euroopa Kohus on 21.03.1990 otsuses nr C-142/87 seisukohal, et ärakuulamisõiguse rikkumine ei pruugi alati kaasa tuua haldusakti tühistamist ja asjas nr C-142/87 ei toonudki kaasa akti tühistamist. Euroopa Kohus ärakuulamisõiguse rikkumise kohta sama otsuse punktis 48 järgmise seisukoha: "Et kõnealune ärakuulamisõiguse rikkumine tooks kaasa tühistamise, peab siiski olema tõendatud, et nimetatud rikkumise puudumisel oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune.“ Tallinna Halduskohus on 17.07.2012 oma otsuses nr 3-12-1144 leidnud, et Haldusmenetluse seaduse § 58 lg 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakti ei vasta vorminõuetel, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kaebaja ei ole kohtumenetluse raames esitanud ühtegi uut tõendit või argumenti, mille alusel oleks vastustaja võinud teha teistsuguse otsuse. Vastustaja leiab, et teenistusliku juurdluse ajal kaebaja poolt esitatud dokumendid sisaldavad kõiki vajalikke seletusi ja ütlusi. Võttes aluseks eelneva kohtumenetluse ning ülaltoodu palub vastustaja jätta M.M.i kaebus Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 14.06.2011 käskkirja nr 254P tühistamise nõudes täielikult rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. 5 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, vastustaja volitatud esindaja vande all antud seletust ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: Kaitseväe Logistikakeskuses viidi läbi teenistuslik juurdlus 25.04.2011 ettekandes nr MatT-4.31.4/11/26057 toodud olukorra tekkimise asjaolude ja võimalike süüdlaste väljaselgitamiseks. Selles ettekandes räägitakse Mereväebaasi ja Miinilaevade divisjoni embleemidest, mille sümboolika pidi olema tikitud rohelise niidiga rohelisele kangale. Ettekande kohaselt tarnis Maastikutehnika OÜ Suur-sõjamäe riidelattu Mereväebaasi 02.02.2011 taotluse nr KVLogK4.3-1.1/7387 alusel tellitud koguse embleeme, so 300 rohelist mereväebaasi embleemi ja 50 rohelist Miinilaevade divisjoni embleemi väärtuses 861 eurot. Embleemide Suur-Sõjamäe lattu saabudes selgus, et tellitud olid valed embleemid- rohelisel taustal oli värviline tikand. Ettekandes märgitakse, et kuna embleeme ei ole võimalik ümber teha ning neil puudub igasugune kasutusotstarve, siis sellega on tekitatud kaitseväele varaline kahju (ettekande on koostanud Grete Münter, REVJ ülema ülesannetes). 27.04.2011 ettekandes nr KVLogK-4.3-1.4/25998, mille tegi materjaliteenistuse tehnika ja side toetusgrupi administratiivsektsiooni staabiallohvitser Suur-Sõjamäe riide ja erivarustuse depoo lao ülema ülesannetes veebel Larissa Kargina, märgitakse, et Mereväebaasi 02.02.2011 taotluse nr KVLogK-4.3-1.1/7387 alusel on juba üks kord laekunud Mereväebaasi ja Miinilaevade divisjoni väeosaembleemid, so 15.03.2011, need olid mustal taustal ja värvilised, mida saab merevägi kasutada töö- ja tavavormi elementide juures. Samal päeval juhtis L. Kargina Maastikutehnika OÜ esindaja A. L. tähelepanu sellele, et vastavalt taotlusele soovib merevägi saada rohelisi ehk nn välivormi väeosaembleeme ning tegi taotlusest nr 7387 koopia, et oleks võimalik õiged tellitud embleemid saada. Ettekandes L. Kargina selgitab, et märtsikuu lõpus pöördus tema poole M.M. (end. L.) tellitud embleemidega seonduva täpsustamiseks ning L. Kargina väitel selgitas ta M.M.ile täiendavalt, et rohelistel embleemidel on taust roheline ja niidid samad mis maaväe välivormi embleemide tikkimiseks kasutatavad. L. Kargina väidab ettekandes, et olles suhelnud A. L.ga oli selge, et infot ei vahetatud piisavalt ja telefoni teel lepiti kokku embleemide tausta ning värvide suhe. Kohtu arvates oluline on just ettekande viimane lause, milles öeldakse, et selleks, et vältida edaspidi selliseid probleeme, teeb L. Kargina ettepaneku enne täistellimuse esitamist teha valmis näidised ning kogu info vahetus peaks käima e-maili teel. Kohtumenetluses on tuvastatud, et uute embleemide näidised puudusid ning olid olemas vaid nende suulised kirjeldused, millest kohtu hinnangul võis erinevalt aru saada. Need rohelised embleemid oli uus tellimus, neid ei olnud varem tellitud, selle üle vaidlus puudub. Eelviidatud 15.02.2010 hankelepingu nr KVLogK-46-2/68, mis on sõlmitud Kaitseväe, keda esindab Kaitseväe põhimääruse alusel Kaitseväe Logistikakeskus (ostja), ja Maastikutehnika OÜ (müüja) vahel, punktis 3.4 märgitakse, et lepingu lahutamatuks osaks on ühtlasi kauba näidised, milleks on pakkuja poolt pakkumisele lisatud tootenäidised, millega määratakse kindlaks kauba vastavus lepingutingimustele. Vastustaja kinnitas kohtus, et näidised olid olemas teiste embleemide osas, kuid uute roheliste embleemide näidised puudusid. Kohtu hinnangul tekkis segadus nende uute roheliste embleemide tellimisel ning kuna nende kujutisega näidised puudusid, siis võiski juhtuda, et tellimusest saadi erinevalt aru. Segadus mereväe embleemide tellimisega oli ka varasemalt, kui saabusid valed embleemid, mida ei tellitud, kuid kuna neid sai kaitseväes kasutada, siis suurt probleemi sellest ei tõusetunud ning kahju ei tekkinud. Kohtu hinnangul tekkinud segaduses seoses uute roheliste embleemide tellimisega ei saa süüdistada M.M.i ning tema distsiplinaarvastutusele võtmise ja distsiplinaarkorras karistamise vajadus ei 6 olnud vastustaja poolt põhjalikult läbi kaalutud. Samuti ei kajasta vaieldav käskkiri karistuse valiku motivatsiooni. Lisaks sellele vajab äramärkimist asjaolu, et teenistuslikku juurdlust alustati seoses valede Mereväebaasi ja Miinilaevade divisjoni roheliste embleemide saabumisega Suur-Sõjamäe lattu, mida ei olnud võimalk kaitseväes kasutada. M.M.i süüdistati selles, et ta umbmääraselt telefoni teel kirjeldas embleemide kujundust Kaarina Embro OÜ-le. M.M.i süüdistatakse veel selles, et ta ei viinud nõuetekohaselt läbi kvaliteedikontrolli Suur-Sõjamäe riide-ja erivarustuse lattu saabunud varustusele ning allkirjastas protokolle selleks volitusi omamata. Kaks viimast väidetavat rikkumist ei ole otseselt seotud embleemide temaatikaga, mis oli teenistusliku juurdluse algatamise ajendiks. Nimelt kaebuse esitajat süüdistatkse Spetsialisti (MVV riidevarustus) ametijuhendiga (kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 26.01.2011 käskkirjaga nr 87) pandud ülesannete, nimelt punkti 3.1 (riide- ja erivarustuse elementide tehniliste kirjelduste kontrollimine ja kooskõlastamine oma vastutusalal piires (tulemuslikkuse mõõtmine- tehnilised kirjeldused on kooskõlastatud korrektselt ning edastatud kooskõlastatult hankeplaani rakendusplaanis ette kirjutatud tähtajaks) ja punkti 3.3 (tootmisprotsessis kauba kvaliteedikontrolli teostamine) rikkumises, samuti Hankelepingu punkti 8.4 rikkumises (müüja ja ostja vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete teineteisele edastamine peab toimuma kirjalikult). Kohtu hinnangul on see alusetu süüdistus, kuna mereväe väliembleemide kirjeldamine, olgu siis kirjalik või suuline, ei ole õiguslik küsimus. Lisaks punkti 3.4 (SuurSõjamäe riide-ja erivarustuse lattu saabunud kauba kvaliteedikontrolli teostamine) ja punkti 3.5 (abinõude koheselt tarvitusele võtmine ebakvaliteetse varustuse saabumisel Suur-Sõjamäe riidelattu, olukorrast ülevaate andmine hangete teenistusele) rikkumises. Kahe viimase rikkumise kirjeldused on ebamäärased ning ei haaku embleemide temaatikaga. Käskkirja kohaselt M.M. pani toime 3 rikkumist, millest ühtegi ei käsitleta nn raske või jämeda rikkumisena, vastav kirje käskkirjas puudub. Vastustaja pool kinnitas kohtus, et M.M. pani toime 3 distsiplinaarsüütegu, kahju tekitamine oleks juba neljas süütegu. M.M.i süüdistatakse: 1) embleemide kujunduse umbmäärases suulises selgitamises; 2) Suur-Sõjamäe riide-ja erivarustuse lattu saabunud varustuse kvaliteedikontrolli mittenõuetekohases läbiviimises ja 3) M.M.i poolt protokollide allkirjastamises selleks volitusi omamata, neid analüüsimata ning vahetu ülemusega kooskõlastamata (töövõimetuslehel olemise ajal). Kahju tekitamist, millele viidatakse karistuse määramise käskkirjas, seostatakse embleemidega, mis ei ole kaitseväes kasutatavad. Kohtu hinnangul ei piisa karistuse määramise käskkirjas ainult viitest õigusnormidele, nagu kaevatavas käskkirjas märgitakse „ …/Võttes aluseks ülatoodu selgub, et pr M. L. pani antud episoodidega avaliku teenistuse seaduse § 84 punktide 1 ja 2 alusel toime distsiplinaarsüüteo, teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine; ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine/…/“. Süüteokirjeldus sellisel kujul on üldsõnaline ja ebakonkreetne. Rikkumiste kirjeldamisel peab igal juhul välja tooma, millised konkreetsed teenistuskohustused jättis teenistuja süüliselt täitmata või siis täitis mittenõuetekohaselt ning milles see seisnes. Üksnes viitest seadusesättele ei piisa süütegude kirjeldamiseks. Embleemide episoodis viidatakse teenistuskohustuste mittenõuetekohasele täitmisele, kvaliteedikontrolli episoodis viidatakse teenistuskohustuste täitmata jätmisele, protokollide allkirjastamise episoodis ei ole viidatud sellele, millise rikkumisega on tegemist. Samuti ei ole kahju hüvitamise osas öeldud, kuidas vastustaja seda hindab ning kas seda on käsitletud ka eraldi rikkumisena. Menetletavas asjas kohus hindas nii suulisi kui kirjalikke tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, mille alusel on tuvastanud järgmist: Vaidlust ei ole selles, et M.M.i suhtes ei ole distsiplinaarmenetlust alustatud, sellekohane käskkiri või resolutsioon puudub. M.M. ei ole ka andnud seletusi temale inkrimineeritud 7 distsiplinaarsüütegude kohta, tema poolt antud selgitused (vastused küsimustele) puudutavad teenistusliku juurdluse asjaolusid. Haldusasja materjali hulgas on Kaitseväe Logistikakeskuse materjaliteenistuse ülema asetäitja Tuulike Tui ja Maastikutehnika OÜ esindaja A. L. vaheline meilivahetus, millest nähtub, et T. Tui pöördus 03.05.2011 meiliga A. L. poole küsimustega roheliste embleemide tellimise ja nende osas M.M.i poolt antud juhiste kohta. Sellele meilile vastas 04.05.2011 A. L., milles ta märgib, et saadab esimese tellimuse (valed embleemid, mida võis kasutada), kuid hilisema tellimuse (valed embleemid, mida ei saanud kasutada) täitsid tikkimist teostava inimese eksimuse tõttu uuesti värvilisena ning et hea tahte märgiks on nad valmis värvilised asendama rohelistega tasuta. Haldusasja materjali hulgas olevas 31.01.2011 taotluses riidevarustuse kasutada saamiseks nr 9 on märgitud tellitavaks kaubaks Mereväebaasi väeosaembleemid (roheline) 300 tk ja Miinilaevade divisjoni väeosaembleemid (roheline) 50 tk. Selgitusena on toodud mereväe uute embleemide kasutuselevõtt. Rohkem selgitusi ega embleemide täpsemat kirjeldust taotluses ei ole. Kohus leiab, et kui tegemist oli uute embleemidega, mida varem ei olnud tellitud, siis sellisel juhul peab taotluses, mis edastatakse tellimuse täitjale, sisalduma toote täpne kirjeldus koos embleemi näidisega, mis hoiab ära arusaamatused ning välistab selles osas vaidluse. Kohus on seisukohal, et ebaselgus uute embleemide osas ei olnud tingitud M.M.i tegevusest, vaid taotluses sisalduva teabe ebapiisavusest. Taotluses sisalduv teave toote kohta peab olema selge ja arusaadav, vaadeldava juhtumi puhul aga ei saanud tellimuse täitjad aru, millised need uued embleemid, mida varem ei ole tehtud, peavad välja nägema, mida kinnitab kahe äriühingu (Maastikutehnika OÜ ja Kaarina Embro OÜ) vaheline meilivahetus, millest tulenevalt pöördus Kaarina Embro OÜ töötaja (M. K.) meili teel M.M.i poole, kes vastas temale telefoni teel, kirjeldades uusi rohelisi embleeme temale antud suulise teabe alusel. Telefonikõne sisu ei saa taastada ning kes mida täpselt ütles ei ole võimalik tuvastada, samuti puudub võimalus teha kidlaks, kuidas M. K. sellest kirjeldusest aru sai, kuid igal juhul ta uute embleemide näidise/statuudi esitamist ei nõudnud ega esitanud ka ise proovinäidist. Tekkinud olukorras võib vaid eeldada, et tikkija võis saada kirjeldusest valesti aru ning täitis tellimuse oma visiooni järgi (kahtluse tekkimise korral oleks ta pidanud esitama näidise või nõudma näidist, mille vajadusele viitab ka L. Kargina oma ettekandes). Kohus kordab, et arusaamatuste vältimiseks tuleks koos taotlusega edastada ka toote näidis, mida vastustaja peaks edaspidi arvestama. Käesoleval juhul saadeti taotlus ebapiisava toote kirjeldusega ja ilma näidiseta menetluse taotlejale ning viimasele heidetakse ette seda, et ta ei nõudnud välja toote näidise, mis kohtu arvates oleks pidanud juba olema taotluse juures selle lisana, et kõigile oleks arusaadav, milliseid embleeme soovitakse saada (arvestama peab, et tikkijad, so tellimuse vahetud täitjad, ei ole kaitseväeteenistuses ning ei pea teadma kaitseväe embleemide üksikasju, seda enam, kui tegemist on täiesti uute embleemidega, mida neilt varem ei ole tellitud). Toimikus on 17.05.2011 meilivahetus K. Halbergi ja Kaarina Embro OÜ töötaja (M.-L. L.) vahel, kus viimane palus uute embleemide täpset kirjeldust, millele K. Halberg vastas, et tal momendil näidist ei ole, aga kui ta näidise saab, siis on tal rohkem infot. Ka see meilivahetus näitab ilmekalt, et arusaamatus uute embleemidega oli tingitud näidise puudumisest, mida taotlusele ei lisatud (taotlusest on selgelt näha uute embleemide üldsõnaline kirjeldus ning juba sellest tulenevalt oleks pidanud tingimata taotlusele lisama näidise/statuudi, mitte aga lootma sellele, et keegi hiljem hakkaks seda eraldi välja nõudma). M.M.ile heidetakse vastustaja poolt ette, et ta ei kirjeldanud kõnealuseid embleeme kirjalikult (meili teel), mis kohtu arvates ei ole oluline, kuna kõige vajalikum tellimuse täitja jaoks on embleemi näidis (värviline kujutis koos niitide värvitoonide kirjeldusega). 01.06.2011 meilivahetusest K. Halbergi ja T. Tui vahel nähtub, et vastuses T. Tui meilile K. Halberg väidab, et kuna tikkimise firmal puudus info vastavate embleemide kohta, siis ta võttis ühendust M. P.ga ja palus embleemide näidiseid. K. Halberg selgitab, et info embleemide kohta 8 pärineb M. P.lt ning embleemid sai edastatud firmale näidistena, kuna tal ei olnud muud infot nende embleemide kohta. Siit nähtub, et mingid embleemide näidised on täitjale edastatud, kuid meilivahetusest ei loe üheselt välja, millistest embleemidest on jutt. Meilivahetuses nähtub ka, et embleemide värvi osas oli T. Tui segaduses, küsides K. Halbergilt, kas embleemide tausta värvid on erinevad näidistest ning et tema küll ei mäleta, et embleemide värvust oleks muudetud. Samuti ei saanud T. Tui aru sellest, miks lasi K. Halberg teha suurtükiväepataljoni välivormi embleemid teistsugused kui näidis, so musta põhja asmele roheline jms. 24.05.2011 meiliga pöördub T. Tui K. Halbergi poole, milles märgib, et viib läbi teenistuslikku juurdlust seoses segadusega tellitud väeosa embleemide ümber. T. Tui selgitab oma pöördumist K. Halbergi poole sellega, et tellimus on tehtud ajal, mil K. Halberg sellega veel tegeles. 31.03.2011 toimus meilivahetus M.M.i ja A. L. vahel, kus M.M. küsib A. L.lt, et ta teavitaks teda, millised embleemid on Kristiina (Halberg) tellinud, aga on veel töös, millele L. L. vastab, et Kristiina tellitud embleemid on kõik tehtud ja ka üle antud (teha jäid veel vaid pagunikatted). Meilivahetust kokku võttes märgib kohus, et erinevad ametnikud on embleemide teemal suhelnud omavahel küsimuste-vastuste vormis, nii on suheldud ka M.M.iga teenistusliku juurdluse käigus. Tunnistajana üle kuulatud L. Kargina ja G. Lasni ütluste ning vastustaja volitatud esindaja T. Tui vande all antud seletuse põhjal võib järeldada, et mereväe uute roheliste embleemidega tekkis segadus, kuna see oli esmakordne tellimus, puudus embleemide näidis ja kirjalikus vormis nende täpne kirjeldus ning neid kirjeldati üksnes suuliselt. Embleemidega oli ka eelnevalt segadus, kuid kuna neid valesid embleeme, mida tellis K. Halberg, sai kasutada kaitseväes, siis see probleem lahenes iseenesest. Hankelepingus neid rohelisi uusi embleeme kirjas ei olnud. L. Kargina ütluste kohaselt ta kirjeldas üksikasjalikult neid uusi rohelisi embleeme ainult G. Lasnile, selgitas temale, millist tooni niidid ja kus peavad olema. Tunnistaja L. Kargina kinnitas, et M.M.ile ta embleemide üksikasjalikku kirjeldust ei andnud ega selgitanud, milliseid niite on vaja kasutada. G. Lasni ütluste kohaselt soovitas ta M.M.ile pöörduda embleemide küsimuses mereväe spetsialistide poole. L. Kargina sõnul mereväele väliembleeme ei olnud firma varem teinud ja tema arvates oleks pidanud firma kõigepealt tegema 1 näidise, mitte aga kohe kogu partii. L. Kargina väitel ei olnud tema ettekandes märgitud, et kedagi peaks karistama, vaid oli soovituseks, et firma esmalt edastaks ühe embleemi näidiseks. L. Kargina väitis kohtus, et M.M. on piisavalt kaua teenistuses olnud ning et A. L. ise ütles, et tema tikkijad võisid segamini ajada värvitoonid, et tõenäoliselt tema tikkijad tegid valearvestuse, ütles, et nad on nõus tikkima uue partii, kuna ümber tikkida ei saa. L. Kargina arvates võis A. L. kirjeldada tikkijale valed värvitoonid, sealt võiski tulla see eksitus. T. Tui seevastu arvas, et süüdi ei ole tikkijad, vaid M.M., kes neile embleeme kirjalikult ei kirjeldanud ning tegid seda, mida M.M. neile ütles. Kohtu arvates suure töökogemusega M.M. vaevalt et kirjeldas neid embleeme selliselt, et tulemuseks oli kõigile üllatav embleemi kujutis, mida ei saa kaitseväes kasutada (nn uus värviline disainilahendus). T. Tui kinnitas kohtule, et eelnevalt ei ole M.M.i distsiplinaarkorras karistatud ning et ettepaneku kaebuse esitaja karistamiseks tegi tema ning ülemus nõustus sellega. T. Tui väitel teenistusliku juurdluse eesmärgiks oli selgitada välja, mis toimus ning teha siis vastavad ettepanekud, muuhulgas ka võimaliku karistamise osas. Selles asjas võeti ainult 1 inimene (M.M.) vastutusele, sest leiti, et see on vajalik, kuna tegemist oli väga tõsiste tagajärgedega. Tunnistajate vande all antud ütlused, sh menetlusosalise vande all antud seletus, on suulised tõendid, mida kohus hindab kogumis koos teiste tõenditega. Vastustaja on kaebuse esitajaga läbi viinud vestluse peale temale distsiplinaarkaristuse määramist, mis on ka protokollitud 17.06.
4. Protokollist nähtub, et M.M.i on tutvustatud teenistusliku juurdluse kokkuvõttega, sh mitte kõigi selle lisadega, ta on kokkuvõtte läbi lugenud, kuid kätte antud seda kokkuvõtet kaebajale ei ole, kokkuvõttel või muul 9 menetlusdokumendil puudub M.M.i allkiri teenistusliku juurdluse kokkuvõtte kättesaamise kohta. Kohus ei hakka sellel M.M.iga läbi viidud vestluse protokollil pikemalt peatuma, kuna M.M.i küsitlus on läbi viidud peale distsiplinaarkaristuse määramist. Kaebuse esitaja väidab, et temale vastamiseks esitatud küsimustes ei viidanud midagi võimalikule süüteole. Kaebaja viitab Logistikakeskuse materjaliteenistuse ülema 02.05.2011 korraldustele nr 2135K ja 12.03.2011 nr 2313K teenistusliku juurdluse läbiviimiseks, milles juurdlejat kohustati esitama kokkuvõte koos ettepanekutega tähtajaga 03.06.2011 ilma klauslita „võimalike süüdlaste väljaselgitamiseks“, nagu on märgitud teenistusliku juurdluse kokkuvõtte preambulas, mistõttu kaebaja ei võinud aimata, et teda võidakse muuhulgas süüdistada ka kahju tekitamises. M.M.i väitel embleemide tellimine ja käitlemine ei ole tema ametijuhendi järgne töökohustus ja puudus õiguslik alus nimetatud embleemide tellimiseks (hankeleping ei sisaldanud kõnealuseid embleeme), mida tunnistas ka vastustaja teenistusliku juurdluse kokkuvõttes. Kohus leiab, et M.M. ei ole käitunud süüliselt ning ei ole tahtlikult esitanud valeandmeid või moonutanud tegelikke andmeid vms uute embleemide kohta, samuti ei ole tahtlikult eksitanud tellimuse täitjat. Samuti kohtu arvates puuduvad tõendid, mille põhjal võiks järeldada, et M.M. teadlikult ja tahtlikult on tekitanud kaitseväele kahju seoses uute embleemide tellimusega. Tekkinud segaduse pärast, mida ilmekalt tõendavad kohtule esitatud nii suulised kui kirjalikud tõendid, ei pea isikut tingimata distsiplinaarkorras karistama, kuigi teenistusliku juurdluse materjali põhjal võib järeldada, et otsiti süüdlast, kes vastutaks valede embleemide tellimuse eest. Siinkohal kohus märgib, et tellimuse täitja oli nõus tikkija viga parandama ja rohelised embleemid uuesti tasuta valmistama (vastustaja väidab, et see puudutas esimest valede embleemide valmistamist, samas aga tellimuse täitja ei ole keeldunud seda tegema ka teise vale embleemide partii osas, vastupidised tõendid selle kohta puuduvad). Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) distsiplinaarmenetlust reguleerivate sätete kohaselt tuleb kindlaks teha, kas menetlusalune isik on toime pannud süülise rikkumise, s.o tähtsust omab süülisus. ATS-is süü vormi kohta sätted puuduvad. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 104 sätestab, et süü puhul ja süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus, seejuures tuleb kindlasti kontrollida, kas tegu oli tahtlik. Kohus ei ole M.M.i tegevuses tuvastanud tahtlust. Süü hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ametniku kvalifikatsiooni, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, kogemust, samuti ametniku võimeid ja omadusi, mida vahetu juht teadis või pidi teadma. M.M.i süü sisulist analüüsi ei ole vastustaja teinud. ATS ega Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (edaspidi TDVS) ei sätesta distsiplinaarmenetluse alustamiseks konkreetset menetluskorda. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi

) § 35 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt võib haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus alata menetlusosalise teavitamisega menetlusest või tema suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisest. ATS-s regulatsiooni puudumise tõttu on lahtine, kas juurdlust alustatakse süüteo fakti suhtes (kui ametnikku, kes süüteo toime võis panna, ei ole veel teada) või ametniku suhtes. Küll aga on üheselt selge, et kui kahtlustatakse juba konkreetset isikut, siis peab talle olema teada, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlust, sest seletuse andmisele distsiplinaarmenetluses laieneb süütuse presumptsiooni põhimõte. Käesoleval juhul haldusorgan asus teenistuslikku juurdlust läbi viima ja infot koguma ilma isikut teavitamata sellest, et tegu on ühtlasi ka tema distsiplinaarsüüteo menetlemisega. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse algatamisest tuleb ametnikku igal juhul informeerida, et ta saaks menetluse käigus ennast kaitsta ja oma õigusi realiseerida. Üheks oluliseks isiku õiguseks distsiplinaarmenetluses on õigus olla ära kuulatud, mida kohtud on korduvalt rõhutanud. Ametniku õigus olla distsiplinaarmenetluses ära kuulatud tuleneb haldusmenetlust 10 reguleerivatest sätetest ning haldusmenetluse põhimõtetest.

§ 40

lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seega isikule ärakuulamisõiguse tagamine on haldusorgani kohustus. Isiku ärakuulamata jätmist on kohtud pidanud oluliseks menetlusveaks, kuna see võib takistada isikuga seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist distsiplinaarvastutusele võtmisel ning karistamise otsustamisel. TDVS § 7 lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Sama sätte 3. lõike kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Kuigi TDVS §-st 7 lg 3 tuleneb võimalus jätta kirjalik seletus võtmata, on igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises (analoogselt kriminaalvõi väärteomenetlusega) süüdistatavale õigus olla ära kuulatud, mis on kohtu hinnangul absoluutne õigus ja vahetult seotud süütuse presumptsiooni põhimõttega. Isegi kui isikult ei nõuta kirjalikku seletust, peab tal olema vähemalt võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetavalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut. Igaühel on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi ja huve kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse ning anda talle võimalus omapoolse seletuse/vastuväidete esitamiseks. Kohus märgib, et kuna iga diskretsiooniotsus on individuaalne, peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis, sh karistuse valiku põhjendus. TDVS § 8 lg 1 sätestab karistuse valiku põhireegli, nimelt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kaalumisel tuleb arvestada teenistuja varasemat käitumist, sh lugeda tööalast iseloomustust kohaseks tõendiks (3-3-1-13-04, p 7; 3-3-1-35-02, p 13). Kaevatavas käskkirjas on öeldud, et aluseks karistuse määramisel võetakse ATS § 84 p-d 1, 2, § 85 lg 1 p 4, § 86, TDVS § 11, VV 27.11.2008 määruse nr 161 § 28 p-d 8, 19, kaitseministri 24.08.2010 määruse nr 17 § 9 lg 3, teenistusliku juurdluse kokkuvõte ja distsiplinaarsüüteo raskuse, teo ajendi ning teenistuja eelneva teenistuse, samas aga ei ole see lahti kirjutatud, st distsiplinaarsüütegude raskusaste, nende toimepanemise ajend, ametniku eelnev teenistuskäik, samuti tema iseloomustus. ATS § 85 lg 2 nagu ka TDVS § 9 lg 1 näevad ette, et iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Süüteod tuleb omistada õigesti. Riigikohus on leidnud, et juba ühe süüteo alusetu omistamine võib mõjutada määratud distsiplinaarkaristuse raskust ning ka ainuüksi sel põhjusel, sõltumata muude käskkirjas väidetud süütegude tõendatusest, on käskkirjas sisalduv kaalumisotsus õigusvastane ning käskkiri kuulub tühistamisele (RK lahend asjas nr 3-3-1-10-09, p 9). Seda põhimõtet saab kohaldada ka käesolevas asjas. Vastustaja ei ole süütegude lõikes eraldi välja toonud karistusi, vaid on kolme rikkumise eest määranud ühe karistuse, seega nendest kasvõi ühe rikkumise äralangemisega võib kaasneda karistuse määramise käskkirja tühistamine. Kaalutlusõiguse teostamisel haldusorganilt oodatakse asjaolude selget esitamist ja seostamist valitud karistusega. Iga süütegu tuleb haldusorganil eraldi analüüsida ja anda hinnang sellele, millist karistust iga tegu väärib. Järeldus, milleni käskkirja põhjendustes jõuti, tuleb selgelt kajastada käskkirja resolutsioonis. Vaidlustatud käskkirjas ei ole asjaolud selgelt ja arusaadavalt kajastatud, samuti on ka muid olulisi rikkumisi, millest on eelnevalt juttu olnud, sh distsiplinaarsüüteo osas ärakuulamisõiguse võimaldamata jätmine, mis ainuüksi on juba käskkirja tühistamise aluseks. 11 Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri oma sisult ei ole piisavalt selge ega arusaadav, samuti on oma sisult puudulik ning ei kajasta haldusorgani kaalutlusi isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, samuti karistuse valikul. Kohus hindab kaebuse motiivid piisavaks vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ja selle tagasitäitmiseks (saamata jäänud palga ulatuses). Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskuludeks on asjas tasutud riigilõivud, muude kulutuste hüvitamist kaebaja pool ei ole taotlenud. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja viimase poolt tasutud riigilõivud kokku summas 41,53 eurot. Elle Kask Kohtunik 12