Obsah (5)

§ 249§ 250§ 251§ 44§ 121

3-12-1783 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1783 Haldusasi R.K. kaebus Keskkonnaameti poolt väljast

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 250

lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

§ 251

lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise. Viidatud säte seob esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtuotsuse hilisema täitmise võimalikkusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus hindama, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks või oluliselt raskemaks, kas kaebusel on eduväljavaateid. Kui kaebus tuleb tagastada, siis ei saa esineda kaebajal õiguskaitsevajadust -

§ 249lg 1.

10) Kohus oli jätnud juba EÕK taotluse rahuldamata, samuti jättis kohus kaebuse ja EÕK käiguta.

§ 250lõike 2 järgi tuleb esialgse õigusekaitse taotlust põhistada.

Antud juhul on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluses uue asjaoluna, justkui kolmanda isiku tegevus toimub juba ilmselgelt loatingimusi rikkudes ja see kahjustab otseselt tema tervist, samas nähtub, et kaebaja ei olnud kohtukaebuses märkinud ka seda põhjust, justkui ei oleks loatingimusi võimalik täita. Kohus leiab, et kaebaja mõistab loatingimusi valesti ja esitab ebaõigeid faktiväiteid seotult väidetavate rikkumistega. 11) Kohus leiab, et kaebaja ei vaja esialgset õiguskaitset, kuna kohtumenetluse ajal ja ka kaebusest tulenevatel väidetel ei saa kaebaja tervist füüsiliselt ega vaimses mõttes kahjustada need tegevused, mille kaebaja on ära nimetanud väidetult kolmanda isiku tegevusena ja väljastatud jäätmeloa alusel toimivast tegevusest ei saa saabuda pöördumatuid tagajärgi. 12) Kaebaja enamus etteheiteid on olemuselt seotud liikluskorraldusega, liikluseeskirjade ja heakorra eeskirjade täitmisega, mis ei ole jäätmeloaga reguleeritavad küsimused. 12.

1. Kaebuse esitamisel leidis kaebaja, et Haapsalu Metsakalmistul rikutakse rahu, kui metallikoormatega veokid sõidavad kalmistul. Täpsustamisel selgus, et ühtegi sõidukit kalmistu territooriumil ei ole sõitmas nähtud, see oli vaid kaebaja oletus ja põhines väitel, et kui sõidukid eksivad teekonnal, siis nad suure tõenäosusega hakkavad liikuma kalmistul. Kohus jääb seisukohale, et kalmistule ei ole võimalik 6 3-12-1783 siseneda ilma kehtivat liikluskorraldust (sissesõidu keelumärk) eiramata; kaebaja oletus, et sõidukijuhid hakkavad eeldatult rikkuma liikluseeskirju on kaebust ja EÕK taotlust põhjustavalt asjakohatu. Kaebaja peab sellise rikkumise avastamisel pöörduma politseisse. 12.
2. Kaebaja väitel on näha liikumas kolmanda isiku või tema tegevusega seotud metalliveokeid, mis on hävitanud muruplatsi ja juba nähtub inetu vaatepilt kalmistu värava juurest kolmanda isiku tegevusega seotud territooriumil. Kohus leiab, et ühegi foto alusel ei ole tuvastatav, et kolmanda isiku sõidukid või tema tegevusega seotud sõidukid on rikkunud muruplatsi. Jäätmeloa vaidlustamisel ei saa loa tingimustega seostada heakorraeeskirjade rikkumist. Kalmistu tänava äärde jäävat teemaad võivad kasutada kõik isikud. 12.3.Lisanud fotodelt ei nähtu ka seda, et kellegi heaoluseisundit võiks riivata sobimatu vaatepilt kolmanda isiku tegevusest, kuna fotodelt nähtub autobaasile kuuluv territoorium ja asfaltplats, kus metallijäätmeid ei vedele, kuid kohtule nähtub, et seal on ilmselt muu tegevusega seotult ladustatud hakkepuit vms materjal. Kui kaebaja leiab, et autobaasi territooriumil avanev tootmismiljöö riivab tema maitsemeelt, tuleb teha pöördumine heakorraeeskirjade alusel pädevasse organisse juhul, kui seal on midagi lubamatul viisil ladustatud või ei valitse seal ettenähtud heakord. Kolmanda isiku tegevusega seotult ei nähtu antud juhul midagi sellist, mis oleks jäätmeloa tingimustele mittevastav. 12.
3. Kohus palus kaebajal täpsustada, kes on teinud fotod ja kes on näinud sündmusi, mida püütakse kolmanda isiku tegevusega seostada või tema tegevusena äriühingule omistada, kuid kaebaja jättis sellele küsimusele vastamata. Esitatud fotodel ei ole tõendi väärtust, kuivõrd nendega ei saa tõendada müra, samuti ei ole tehtud kindlaks, et neil fotodel kujutatakse kolmanda isiku tegevusega seotud sõidukeid; muruplatsi rikkumise osas ei ole aga ühtegi fotot, mis kinnitaks või lubaks kontrollida, et seal manööverdas 3.isiku tegevusega seotud sõiduk. Metallijäätmete veol puudub põhimõtteliselt vajadus teostada manöövreid, kuna seal on väravast sissesõiduks piisav ruum olemas ilma lisamanöövreid tegemata. 12.
4. Kuna kaebaja ei ole senimaani asunud tõendama, et ta on üldse selle kalmistuga seotud, kuigi lubas esitada selle kohta tõendi, siis ei ole kohtul põhjust seostada kaebajat Metsakalmistuga rohkem kui iga tavalist linnakodanikku, kes võib külastada kalmistut ja olla segamatult kalmistul, kui selle on taganud kalmistu administratsioon vastavalt eeskirjadele. Kalmistu administratsioon on nõustunud 3.isiku tegevusega ja kaebajal ei ole etteheiteid selles, et administratsioon või kohalik omavalitsus kooskõlastas tegevuse. Seega saab eeldada, et kalmistul on tagatud vajalik heakord ja häirimatu tegevus. Väide, et ka kalmistul mitte viibides saab kahjustatud kaebaja vaimne tervis või tema vaimne heaolu on ilmselgelt otsitud põhjus, et kahtlustada pöördumatuid tagajärgi. Isiku teadmine, et kusagil toimub tegevus, mis tema arvates on sobimatu, antud juhul oleks sobimatuks tegevuseks kalmistu ja prügila kooseksisteerimine, on ainetu, kuna kalmistu juures ei ole kolmanda isiku tegevus seotud prügila tegevusega. Haapsalu ÜP kohaselt on kalmistu juures tootmismaal arendatud erinevaid tootmistegevusi ja kolmanda isiku tegevus päädis jäätmekäitlusloa andmisega, mis lubab koguda ja töödelda vanametalli. Fotodelt ei nähtu, et kalmistu lähedal või sissepääsu vastas oleks ladustatud või vedelemas metalli. 12.
5. Kõigil isikutel, kelle arvates rikutakse heakorraeeskirju, on võimalik teha pädevatele asutustele pöördumisi. Muruplatsi rikkumise küsimus on heakorraga seotud probleem ja kui kaebaja oleks avaldanud, et tema nägi ja fotografeeris 3.isiku rikkumise, siis tuleks tal pöörduda pädevasse organisse. 7 3-12-1783 12.
6. Jäätmekäitluse loaga on lubatud vanametalli koguda kõigilt isikutelt ja iga isik võib tuua need jäätmed loas märgitud kohta. Kaebaja ei märgi, et lubatud ladustamiskohas oleks rikutud loatingimusi. Loaga on lubatud kasutada käitluskohta liikumiseks Kalmistu tee äärde jäävat väravat. Metalli äravedu on loa kohaselt teostatav autobaasi territooriumilt teist sisse-ja väljapääsu kasutades. Kaebaja on selgelt moonutanud loaga määratud tingimusi, kuna lisatingimustes reguleeritakse juba kogutud metalli äravedu kolmanda isiku poolt, st see tegevus hakkab toimuma teist väljapääsu/sissepääsu kasutades. Kolmas isik ei tegutse surnuaia sissepääsu juures üheski keelualas, seega ei saaks kaebajat häirida see, et autobaasi tootmismaale liiguvad kolmanda isiku sõidukid ehk et jäätmekäitluskohta liikluseks kasutatakse kalmistu juures asuvaid teid. Kaebaja väide, et müra tekitavad kalmistu läheduses metalli vedavad liikuvad sõidukid ei ole samuti asjakohane, kuna juhul, kui koormaid vedavad mistahes sõidukid rikuvad veo-või liikluseeskirju, tuleb pädeva organi ees taotleda rikkumismenetlust. Antud juhul ei saa olla kaebajal mingit teadmist kolmanda isiku sellise tegevuse suhtes, kuna kaebaja ei väida, et ta nägi juba kolmanda isiku sellekohast rikkumist pealt. Sissepääsu läheduses olemasolevat müra ei tõenda ükski esitatud foto. Autobaasi territooriumil toimub majandustegevus, seal ei tegutse üksnes kaebuse viidatud kolmas isik. Surnuaias viibiv isik võib näha ja võib ka mitte näha sõiduki kaalumist, kaebaja on antud juhul esitanud foto sõiduki kaalumise kohta. Kaebaja ei väida, et selle rajatise suhtes on tal andmeid, et see pole loakohane, kaal eemalt visuaalsel vaatlemisel ei saa rikkuda kellegi vaimset heaolu, kuna foto kohaselt on see peaaegu märkamatu, välimuselt korrektne, sinna ei ole paigutatud metallijäätmeid vms. Tavaelus peaks see olema surnuaia sissepääsu juures märkamatu rajatis. Isegi kui oleks tõestatud, et kaalul on 3.isiku tegevusega seotud sõiduk, siis fotolt ei nähtu, et kaalumisel avaneks mingi ebasünnis vaatepilt, seda tegevust ei saa võrrelda lõbustusasutuse tegevusega, mis võiks olla vaatajale ebasündsuse tõttu häiriv. Kaalumine ei tähenda jäätmete ladustamist ja ühelgi fotol ei nähtu, et asfaltplatsil vedeleksid metallijäätmed. Kaebaja on ilmselgelt tahtlikult esitanud fotod autobaasi territooriumi sellest osast, kus ei asu jäätmekäitluskoht, vaid kuhu on ladustatud teiste isikute poolt nagu kohus varem märkis ilmselt hakkepuit. Selle tegevuse eest ei vastuta
7. Isik ja tema tegevusloasse see ei puutu. Kaebaja ei tegele prügikäitlusega. Kaebajale ei saa avaneda surnuaia värava juurest vaatepilti 3.isiku tegevuskohast ja seda ka nii, et see peaks mõjutama tema heaolu seisundit. Kuna kaebaja on kaebust täpsustades asunud seisukohale, et 3.isik arendab sobimatut tegevust kalmistu suhtes, siis nähtus, et see nii ei ole ja käesolevas asjas ei ole kalmistu juures autobaasi territooriumile asutatud prügilat, striptiisiklubi vms asutust. Kaebaja esitab kohatud võrdlused arvestamata, et planeeringulahendused on ette näinud, et kalmistu lähedal on lubatav tootmis-ja äritegevus. Kolmas isik rendib autobaasi territooriumi osa ja ei saa kuidagi vastutada oma jäätmeloa raames, mis toimub Kalmistu teel, seal asuva muruplatsi juures või siis liikluses. Kui kaebajat häirivad need ladustused, mis 3.isikule ei kuulu, siis tuleb tal välja uurida, kelle tegevuse tulemusel on asfaltplatsile ladustatud nt hakkepuit vms materjal. 12.
8. Kolmanda isiku tegevusega seotud sõidukite liikumist mööda Kalmistu teed või mööda Lihula maanteed ei saa keelata ka siis, kui tühistada jäätmeluba. Kaebaja oletus, et Lihula maanteel hakkavad kõik metalliveoga seotud sõidukid mööduma kalmistust, ei saa olla tõene, kuna liikumine mööda Lihula maanteed on hajutatud, st 8 3-12-1783 võimalik on liikuda ka nii, et kalmistust üldse ei mööduta, nt linna poolt sõites. Kalmistu tee liikluskoormus on sj eeldatult sedavõrd vähene, et kui selle avaliku tee kasutamise koormusnorme ületatakse, ei saaks see olla jäätmeloa väljastamise küsimus, puuduks võimalus keelata avaliku tee kasutust mistahes sõidukitele ka siis, kui see möödub surnuaiast ja kui see on sõiduk mistahes koormaga. Kaebajal ei ole kahtlusi ja andmeid, et liikluskoormuse normid Kalmistu teel või siis Lihula mnt oleks ületatud. 12.
9. Kaebaja märgib alusetult, et KKA või kolmanda isiku vastusest EÕK taotlusele nähtub, et nad ise tunnistasid, et kolmas isik on rikkunud loatingimusi. See on vale, kuna kaebaja käsitleb loatingimusi moonutatult. Kohus on juba eelnevalt märkinud, kuidas on loatingimustes liikumine ette nähtud. 12.
10. Loa tingimused on täidetavad ka Kalmistuseaduse alusel. Kalmistuseadus, mis hakkas kehtima alles 01.01.12, seab tingimused rajatavale kalmistule ( § 4 lg 4); kalmistu kaitsevööndid aga seatakse planeeringumenetluses, antud juhul ei ole tegemist planeeringuga seatud kaitsevööndiga ehk kaebaja nimetatud 50 m keeluvööndis tegutsemist ei saa esineda. Kuna tegemist ei ole uue rajatava kalmistuga, siis on varasema planeerimismenetluse tulemusel antud kohas ÜP-ga määratud ja lubatud tootmistegevus. Kuid kaebaja saab esitada omavalitsusele planeerimisalaseid vajalikke taotlusi ja juhul, kui tal on soov saavutada eesmärk, et kalmistu lähedal ei oleks tootmismaad; võimalik, et omavalitsus saab tulevikus korraldada mistahes isiku toomise üleviimise teise asukohta. Antud juhul on tegutseva kalmistu suhtes varasemate planeeringutega tootmistegevus võimaldatud. Tegemist on tootmismaaga 80 % ulatuses ja ärimaaga 20 % ulatuses ja vastustaja nimetab, et Haapsalu Linnavolikogu otsusega nr 84 kehtestatud ÜP kohaselt on seal tootmis-ja tööstuseesmärgil kasutamiseks mõeldud maa. Jäätmekäitlusehitiste alune maa on samuti tootmismaa, ettevõtte tegevuseks loa andmisel ei saa seda maad käsitleda ka kui uue maa eraldamist. Kalmistuseadusest ei tulene tootmismaa kasutamiseks ühtegi piirangut. Seega ei ole jäätmekäitlus sobimatuks tegevuseks, mis võiks kaasa tuua isiku vaimse ja sotsiaalse heaolu rikkumise. 12.
11. Vastustaja on esitanud täpsed andmed kolmanda isiku kasutada oleva territooriumi suhtes, mis välistavad kaebaja arutlused loatingimuste täitmatuse osas seotult sisse-või väljasõitudega. Lihula mnt 27 kinnistu on suur kinnistu, mille omanikuks on AS Haapsalu Autobaas, kalmistu värava vastas on aga sissepääs, mis ei ole sinna ainus, kuigi asub metalli kogumisplatsile lähemal. AS Haapsalu Autobaasi territooriumile pääseb erinevaid teid kasutades ja loataotluses küsiti AS Haapsalu Autobaasi seisukohta, vastuväiteid teine äriühing leitud lahendusele ei esitanud. Loa tingimustes on metalli äravedu planeeritud läbi teise sissepääsu, st Lihula mnt sissepääsu kaudu ja kaebaja moonutatult leiab, et loa andmisel seati tingimuseks, et kõik muud sõidukid peaksid liikuma metalli kogumisplatsile läbi Lihula mnt poolse teise sissepääsu. Vastustaja kinnitab ka nüüd, et ta ei seadnud sellist tingimust ja kohtule nähtub, et tingimustest ei saa midagi muud välja lugeda ja neid moonutada. Kolmas isik selgitas, et ta saab lisaks vajadusel tulevikus organiseerida ka seda, et kogu liikumine seotult metalli kogumisega hakkab toimuma nii nagu ka toimub selle äravedu, so Lihula mnt sissepääsu kaudu, see on praktiliselt võimalik. 12.
12. Kuna kaebaja on nüüdselt märkinud, et metalli vedamisest tekib spetsiifiline müra, siis kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks selgitanud, mis ta selle all silmas peab. Kui isikud veavad kokkuostu (fotodel kujutatud väikesõidukid) vanametalli, siis ei saaks sellest tekkida mingit spetsiifilist müra, sõiduk liigub ikka tavapärasel viisil. 9 3-12-1783 Kalmistu sissepääsu juures ei saa tekkida olukorda, et seal kaalutakse metalli jäätmeid, kuna neid kaalutakse sõidukiga kaalu juures ja see ei asu kalmistu väravate juures; loaga ei ole määratud ladustamise kohaks kalmistu sissepääsu juurde jäävat osa. 12.
13. Politseiprefektuur ei ole olnud loa andmise vastu, kuna on tõendatud, et see nii ei ole, siis on ainetu seda korduvalt nimetada. 12.
14. Kaebaja ei saa fotode esitamisega tõendada ka muu müra tekkimist. Vastustaja on müratekitava tegevuse määramisel lähtunud eelhinnangutest laadimistegevusele, sortimisele, tükeldamisele. Tegevusloa väljastamisel ja selle tingimustega on kalmistu administratsioon nõustunud. Metallijäätmete suuremal veol, mil ehk võib müra tekkida, on võimalik planeeritult kokku leppida kalmistu administratsiooniga ja see on juba nende isikute pädevuses, kuidas nad leivad ja tagavad parima tulemuse. Loatingimustega seotult on need kokkulepped sõlmitud ja täidetavad. Kaebaja oli lähtunud põhistamisel valedest eeldustest. 12.
15. Kohus nõustub vastustaja esitatud andmetega ka selles, et kaalu rajamisel selle asukohta ei määrata jäätmeloaga. 12.
16. Vastustaja on rõhutanud, et 27.06.12 avaldati AT-s nõuetekohaselt teadaanne jäätmeloa, loa andmise korralduse ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu, seega eelhinnang anti kõigis asjakohastes küsimustes ja kaebaja ei ole ise menetluses osalenud ega oma ettepanekuid esitanud. Kaebaja menetluslikke õigusi selliselt ei saadud rikkuda, mida kaebaja justkui algul väitis, kuid peale kohtu üleküsimist enam ei väida; isik, kes ei ole esitanud mingeid ettepanekuid, ei saa ka väita, et temaga ei ole arvestatud või teda huvitavad küsimused jäeti kaalumata. Jäätmeloa menetluses ja selle otsuse reguleerimise esemesse ei kuuulu mistahes kaebajat huvitavate küsimuste kaalumine. Asjakohane ei ole eeldada, et loaväliselt reguleeritavates küsimustes võimalikke toime pandavaid rikkumisi tuleks eeldada. Kuna õigusaktidega kehtestatud müranormide ületamist ei saanud 3.isiku tegevusega eeldada ja asjakohane ei ole ette heita tegevuse müranormide ületamist viidates vaid võimalikule koormaveokite liikumisega seotud rikkumisele, mille osas samuti ei ole kaebajal andmeid, et 3.isiku tegevus põhjustab müranormide ületamist. Kuna kaebajal ei ole mistahes andmeid, et planeeritav tegevus võiks rikkuda mingeid norme, vastavalt ta neid ka ei esita, siis ei ole kohtul võimalik ka kontrollida, et midagi rikutakse või kes rikub. Samas nähtub, et hakatakse teostama seiret ja veel ei ole andmeid, et 3.isiku tegevuses on aset leidnud rikkumisi. Juhul, kui peaks mingil põhjusel ilmnema, et konkreetne 3.isiku tegevuse müra kedagi häirib, on järelevalve korras võimalus loaga seotud tegevuse jätkamine uuesti kaalumisele võtta, samuti saab võtta tarvitusele igal ajal lisameetmeid ja ei pea ilmtingimata luba tühistama. Hetkel ei vaja kaebaja vaimne tervis selles mõttes ka kohest õiguskaitset. Kaebaja viidatud Keskonnmõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse § 6 lg 2 ja lg 3 nõuete eiramist ei nähtu, kuna eeldatult on juba planeerimismenetluses kontrollitud, et kalmistu juures võib tootmis-ja äritegevust arendada. Seaduse kohaselt otsustaja annab lõikes 2 nimetatud eelhinnangu lähtudes kriteeriumidest, mis on nimetatud sama seaduse § 6 lg-s 3 ja antud juhul ongi arvestatud eelhinnangus lähiümbrusega seotult, et keskkonnatingimused, maakasutus, liikluskorraldus jms küsimused on määratud juba ÜP-s, tegevuse iseloomust tulenevalt: Kohus juba märkis, et lõbustusasutuse tegevusega seda võrrelda ei saaks. Kaebaja ei ole väitnud, et konkreetne jäätmekäitluskoht ei vasta nõutud tingimustele ja samas ei nähtu, et kaebajal oleks etteheiteid loas märgitud jäätmekäitluskoha nõuetele mittevastavuses, ta ainetult viitab kalmistu juures sissesõidul toimuvale tegevusele, mille suhtes ta ei avalda, et 10 3-12-1783 ta nägi ise, et rikkumised pandi toime 3.isiku poolt või seotult selle isiku tegevusega. Kuna vastustaja kinnitab, et asja otsustamisel võeti ühendust ka KKIga, kes 29.
17. 12 seisuga ei esitanud lisatingimusi ega vastuväiteid kavandatav tegevuse osas, siis puuduvad andmed, et kavandatud tegevuse vastu oleks esitatud vastuväiteid, mis oleks jäänud lahenduseta ja kaalumata. Luba kohustab arvestama Sotsiaalministri määrusega nr 42 märgitud piirnorme, kaebaja ei märgi, et neid ületatakse või et regulatsioon poleks piisav. KKA-ilt ei saa nõuda, et ta loa andmisest keelduks eeldusel, et kunagi ja keegi võib hakata rikkuma erinevaid eeskirju ja norme, sj liikluseeskirju, heakorraeeskirju vms. kaebaja ei pea rikkumise avastamisel kannatama kodus vaimselt, ta saab algatada rikkumismenetlusi. Majandustegevuse lubade väljastamisel on seatud kriteeriumid, mil loa andmisest saab keelduda. Vastavalt Jäätmeseaduse §-le 78 on kolmas isik esitanud taotluses andmed ja kaebaja ei ole esile toonud, et taotlus nõuetele ei vastaks. Jäätmeloa sisu määratletakse seaduse § 81 kohaselt ning ei esine olukorda, et jäätmeloas on tingimused, mis pole täidetavad. Jäätmeloa andmisest saab keelduda § 83 tulenevatel alustel. Heakorraeeskirjade rikkumist ei saa samas võrdsustada või taandada keskkonnanõuete küsimuseks laiemalt ja samas ei saa väita, et muru rikkumine juba tõendab loatingimuste rikkumist või keskkonnakahjustamist nii, et see on seotud üldse konkreetse jäätmeloaga. Ka ei nähtu, et kaebaja seisundit võiks mõjutada kuidagi see, justkui oleks kolmas isik esitanud valeandmeid. Kaebaja esitab ise selles osas alusetuid ja moonutatud andmeid, mis on lubamatu, kuna KKA ja ka 3.isiku mainet ei tohi keegi alusetult kahjustada. Jäätmeluba on alti võimalik muuta, seega ei too hilisemad olukorra muutused ja mõjude ilmingud tingimata kaasa loa kehtetust, kuna § 84 kohaselt isegi juhul, kui ilmneb lubatust suurem saastatus või tegevuskohas nt keskkonnkahjulik muutus, siis võetakse tarvitusele lisaabinõud. Antud juhul ei ole rikutud Jäätmeseaduse § 88 nõudeid ka sellega, justkui puuduks politseiasutuse arvamus ja antud juhul on olemas nõusolek. Kaebaja oskas konkreetsemalt toetuda vaid Kalmistuseaduse rikkumisele, kuid selline süüdistus vastustaja väljastatud loa vastu on alusetu, kuna Kalmistuseaduse § 5 lg 1 ja § 4 lg 4 ei ole nendeks normideks, mis keelaksid jäätmeloa andmise. 01.01.2012 kehtima hakanud Kalmistuseaduse § 4 lg 4 kohaselt kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 m laiune vöönd kalmistu välispiirist. Sinna on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. Käesolevalt nähtus, et sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja viitab kolmanda isiku tegevusest võimalikule Kalmistuseaduse § 5 lg 5 rikkumisele, kuid ka see ei ole asjakohane, kuna § 5 (kalmistule esitatavad nõuded) lg 1 on suunatud kalmistu administreerivale tegevusele ja käesolevalt ei ole omavalitsus ja kalmistu administratsioon näinud loa väljastamises takistusi. Kalmistuseaduse § 6 lg 3 märgib, et kalmistu haldaja tagab kalmistu kasutamisel käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud tingimuste täitmise ja kalmistu heakorra ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Sama seaduse § 4 lg 7 kohaselt maa-ala kalmistu rajamiseks või laiendamiseks määratakse üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses sätestatud korras. KKA on saavutanud vajalikud kooskõlastused jäätmeloa andmiseks loataotluse menetluses ning sõltumatult viidatud seadusest on neid asjaolusid kaalutud ja tõendatud, kuna on olemas vajalikud kooskõlastused, sj ka politseiasutuselt. 11 3-12-1783 Kuna kaebaja enam ei väida, et tema oleks leinamise ajal oma tegevuses häiritud, vaid kaebuse täpsustamisel ta jäi seisukohale, et probleemid tekivad tal tänaval kalmistu teel viibides, siis nähtus, et tegelikke probleeme 3.iisku tegevusest ei ole. Kalmisturahu selle territooriumil seega ei ole kaebajale enam probleemiks ja nähtub, et tal ei ole pretensioone ka administratsiooni ja omavalitsuse tegevusele. Kohus ei nõustu sellega, et justkui ei omaks tähtsust, kus asub kellegi lähedase plats, kuna see omab siiski tähendust, kui tuleks kontrollida, kas kalmisturahu võiks 3.isik häirida. Nagu nähtus, on sissepääsu juurest pea võimatu näha autobaasi ulatuslikul territooriumil 3.isiku tegevust, keegi kaebajatest ka ei väida, et nad on juba kuulnud müra 3.isikuga seotult ja ettenähtud ladustamisplatsil toimuva tegevuse läbi. Sõltuvalt lähedase isiku platsi asukohast on aga 3.isiku tegevus ladustamisplatsil veelgi kaugemal. Linna oludes eemalasuv toomistegevus ei saaks ka selliselt rikkuda kellegi rahu. Teise isiku territooriumile ei pea minema vaatama surnuaia sissepääsu juurde, kui see mingil põhjusel võib isikut häirida. Ühtlasi on alusetu väita, et kolmas isik kavandas teadvalt oma tegevuse nii, et ta hakkab tegelikult tegutsema mitte ettenähtud kohas, vaid kalmistu värava juures. 13) Kaebaja uuel vastamisel sisuliselt ei korrastanud kaebust ega piiritlenud täpsemalt kaebeõiguse aluseid ning ka EÕK taotlust põhistav osa jäi tuginema moonutatud andmetele. Kui loatingimusi mõistis kaebaja valesti, siis ei saanud tekkida ka olukorda, et neid on rikutud; samuti ei ilmnenud, et on esitatud loa saamiseks valeandmeid, kuna kaebaja ise esitab valeandmeid ja viitab ekslikult õiguste rikkumisel Kalmistuseaduse sätetele. See seadus ei sea keelunorme, sellest tulenevalt ei ole kaitsevööndit, millest kaebaja tuletab rikkumisi. Kaebaja ei ole menetluses osalenud, loa tingimused järgivad õigusnorme selles osas, mis kaebaja oskas ette heita, seega ei saa toimuda ka menetluse läbiviimisest kaebaja õiguste rikkumist ja väita, et temaga pole arvestatud. Kaebaja esitas valeandmeid sellest, justkui oleks tema osalenud loamenetluses ja esitanud vastuväiteid. Isegi kui kaebaja oleks esitanud tõendeid, et ta on seotud kuidagi intensiivsemalt võrreldes muude isikutega Metsakalmistuga, ei saa kaebaja tervist füüsiliselt või vaimselt ohustada kalmistu juures viibimisel või kalmistu territooriumil sees olles kolmanda isiku tegevus, kuna kalmistul ei viibita pikaajaliselt ja igapäevaselt. Kaebaja ei osanudki ühelegi konkreetsele tervist kahjustavale ohule või tagajärjele viidata, seega ei saa eeldada negatiivset tagajärge. See, kas kaebaja mõtleb kodus sellele, et teda häirib teadmine, et 3.isik tegutseb jäätmeloa alusel, ei ole õiguslikult kaitstav kategooria. Kuigi kaebaja ei soovi, et kalmistu juures tegeletakse majandusega, ei anna õigust keelata seal majandustegevus. Kui kaebaja talub linnas liikudes tavapärast intensiivset liikluskoormust, seal liiguvad erinevad koormaautod, siis antud juhul ei ole tegemist teistsuguse olukorraga ja kohus ei näe ohtu kaebaja tervisele, seda enam, et kaebaja ise seda ohtu või tagajärge ei oska kohtule kirjeldada. Kohus andis kõigile kaebajatele kohustuse esitada tema subjektiivsete õiguste rikkumisega seotult need näitajad, mis võiksid isiku seisundit või olukorda mõjutada, kuid kaebaja seda ei teinud. Asjaolu, et kaebajad soovivad esitada kaebuse ühise esindaja kaudu ei tähenda, et nad ei peaks esitama kaebust nii, et selles ei avalduks iga isiku konkreetne olukord. Kohtumenetluse ajal ei saa kaebaja tervist ohustada kolmanda isiku majandustegevus; muud korralduslikud küsimused, mis on seotud heakorraga, ei sõltu käesolevast vaidlusest ja kaebaja ei saavutaks ka kaebuse rahuldamisel seda eesmärki, et muruplatsi enam ei rikuta; tootmistegevus jätkub tootmiseks määratud maal ja tootmismaastik ei muutuks teistsuguseks, kui jäätmeluba tühistada. 12 3-12-1783 Kuna kolmas isik kavatseb muuta tegevuskohta, selle kohta on käimas ka vastav menetlus, siis ei saa EÕK seisukohalt vaadatuna juhtuda kaebuse esitaja füüsilise ega vaimse tervisega midagi halba ka lähemas tulevikus, kui EÕK jääb andmata, kuna tootmine suunatakse lähiajal ümber. EÕK osutamisel on ka sellel omaette tähtsus, kuna isiku olukord ei saa kuidagi halveneda võrreldes praegusega. Kolmas isik on seisukohal, et alanud kohtumenetluse ajal juba oli takistatud tema tegevus, ohus on temale olulised investeeringud jms, mistõttu ta taotleb tegevuskohta mujale, et poleks ohustatud tema alustatav majandustegevus. Vastavalt on kohus toimikusse võtnud avalikustatud andmed KKA kodulehelt, mis kinnitavad sellise taotluse esitamist ja menetlemist. Metalli kokkuost on hetkel ka langustendentsis, st et kuna tegevus on hooajaline, siis vastu talve ei muutu tegevus intensiivsemaks. Kohus leiab vastupidiselt kaebajale, et kaebus on perspektiivitu. Kui kaebus on perspektiivitu, siis ei saa osutada õiguskaitset. Jäätmeluba on väljastatud konkreetsetel tingimustel, tingimuste rikkumiseks ei saa lugeda muude eeskirjade rikkumise avaldumist, sj pole tõendeid, et rikkumised on seotud jäätmeloa saanud isikuga. Kohus jääb ka oma varasemate juba lahendatud seisukohtade juurde, sh avaliku huvi pinnal ja märgib, et kaebaja viidatud 3.isiku võimalikud kulutused menetluse ajal ei tingi EÕK kohaldamist. Kaebaja sisuliselt on ka viimases vastuses siiski tunnistanud, et vaimselt rõhub teda temast endast johtuv subjektiivne arusaam, et 3.isiku tootmistegevus peaks olema korraldatud muudmoodi, senine korraldus temale ei meeldi, sj häirisid teda konkreetselt avanevad vaated. Kohus leiab aga, et kohtulikult ei saa kaitsta pelgalt miljööga seotud huvi või otstarbekuse küsimusi. Kuigi Riigikohus on seda märkinud seotult ehitus- ja planeerimisasjadega, on Riigikohtu 24.05.2010 otsuses nr 3-3-129-10 (p 32) väljendatud seisukohad asjakohased ka käesoleval juhul. Samas saab järeldada, et kaebaja ei ole arvestanud kehtivat planeeringut ja kaebaja ekslikult asunud ühtlasi vaidlustama planeeringuküsimusi, andmata aru, planeeringuga seatud toomismaa sihtotstarve ei muutu, kui arutada jäätmeseaduse küsimusi. Kokkuvõtteks nähtub, et kaebaja ei pea muutma oma senist elukorraldust, kuid lisaks märgib kohus, et juhul, kui kaebajat tõepoolest häirib liikluskorraldus või teadmine, et kalmistu lähedal toimub tootmistegevus, siis nähtub Google Maps portaalist avanevatest vaadetest, et liikumisel surnuaiale ja surnuaial on mitmeid võimalusi, seal on palju liikumisteid ja mõistlik inimene valib selle teekonna, mis teda võimalikult vähem linnapildis, sj surnuaia läheduses häirib. 14)

§ 44lg 1 tulenevalt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks.

Kaebaja on esitanud kaebuse subjektiivsete õiguste kaitseks ja ta leiab, et väljastatud jäätmeluba rikub tema subjektiivseid õigusi. Seega peab kaebajal esinema väljastatud jäätmeloa suhtes tema õiguste oluline riive. 15) Kaebaja viitab, et PS § 28 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele ja et PS § 15 lg 1 kohaselt peab olema tagatud selle kohtulik kaitse.

-i kaebeõiguse regulatsiooni eesmärk on konkretiseerida PS § 15 lg-st 1 tulenevat kohtusse pöördumise õigust.

§ 44lg-s 1 on sätestatud, et kaebuse võib esitada üksnes oma õiguse kaitseks.

Kuigi kaebaja on mitmel korral püüdnud täpsustada, milles seisneb subjektiivne õigus ja selle rikkumine, on ta vaatamata sellele mitmel korral endiselt märkinud umbmääraselt teiste isikute huvide või riivetega seotud küsimused, mille 13 3-12-1783 kohus jätab tähelepanuta. Kui kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks, siis peaks kaebajal esinema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives ja teisalt peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte palgalt kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kaebus peab olema selle õiguse kaitseks ka asjakohane. Kaebust ei saa esitada olukorras, kus sellega väidetavalt rikutud õigust kuidagi kaitsta ei saa. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi. Eriseadusega võidakse anda kaebeõigus ka isikule, kelle õigusi ei rikuta. Kohus leiab, et kaebaja ei ole vaatamata kohtu nõudmistele ära näidanud, et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi huvisid. Kuna kaebaja rõhutab, et ta ei ole esitanud nn populaarkaebust, siis ei ole asjakohane uurida avaliku huvi aspekti. Kaebaja nimetas veel, et ta esitas nn puutumuskaebuse. Lähtudes Riigikohtu korduvatest selgitustest tähendab puutumus, et mõju isikule on oluline ja reaalne (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-87-11; nr 3-3-1-68-11, p 22, ja 3-3-1-86-06, p 16). Reaalne mõju tähendab muu hulgas seda, et vaidlusaluse akti ja väidetava tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos, ning kaebaja peab näitama, et väidetava tagajärje saabumine on tõenäoline. 16) Käesolev kaebus nendele tingimustele ei vasta. Kaebajat esindab advokaat, ta ei ole märkinud, et ta pole sellest nõudest ja kohtupraktikast aru saanud. Kohus ei pea enam vajalikuks uuesti kaebust käiguta jätta. Kohus leiab, et kaebaja on subjektiivsete õiguste rikkumisel toetunud ebaõigetele faktiväidetele ja asjassepuutumatutele asjaoludele ning nähtus, et Kalmistuseadus, millele kaebaja tugineb, ei sea ega saanud seada loa andmise ajal 50 m tegevuskeeldu. Kaebuse alusel ei ole võimalik kaitsta neid kaebaja huve, mis kaebaja oskas nimetada. Kaebaja on küll kolmanda isiku majandushuvide realiseerimisele selgelt vastu, kuid ta toetub seejuures ebaõigesti Kalmistuseadusele, mis ei ole keelvaks normiks loa väljastamisel ning ei anna alust nõuda, et kalmistu läheduses ei toimuks tootmistegevust, mille kaebaja nimetab sobimatuks kalmistu tegevuse suhtes. Kuna planeerimisnormidega on see tegevus loetud juba varasemalt sobivaks, siis ei esine olukorda, et ühitati kalmistu tegevusega sobimatu tegevus. Tegevusluba on saanud vajalikud kooskõlastused ja mitte vastupidi. Kalmistu administratsioon ja kohalik omavalitsus on tegevuse kooskõlastanud, nende nõusolek on tõendatud. Kalmistuseadus, millele tugine kaebaja ja millele ta viitab /§ 5 lg 1 ja § 4 lg 4/ ei ole nendeks normideks, mis keelaksid jäätmeloa andmise. Objektiivselt midagi keskkonnaressursi kasutuses kaebaja õiguste seisukohalt kaebaja esitatud asjaoludel ei muutu, planeeringumenetluse kaudu tootmistegevus toimub selleks lubatud tootmiseks määratud maa-alal. Kaebaja jäi kokkuvõttes ka ise seisukohale, et puutumus jäätmeloast tuleneva tegevusega jääb temal sisuliselt huvi tasandile, kuid kohus leiab, et kohtus ei saa seda pidada iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Kohus jääb seisukohale, et kehtivast õigusest ja ka Riigikohtu praktikast ei saa järeldada, et iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks on õigus tervise kaitsele ka siis, kui tervise kaitsmise nimel soovitakse saada kaitset isiku mistahes häirimise korral. Isiku emotsionaalsetele, majanduslikele või kultuurilistele vajadustele ning elukeskkonna kvaliteedinõuetele vastavaid väärtusi saab kaebaja kaitsta kasutades selleks kaitse korraldamise muid norme. Kui kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ei ole kaebuse esitajal ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, siis halduskohus tagastab sellisel juhul kaebuse. 14 3-12-1783 Kaebusest nähtub, et kaebaja nimetas ära temaga seotult vajaduse kaitsta keskkonda, st muruplats sai kolmanda isiku tegevusest hävitatud. Tegelikult ei ole tõendatud, et Kalmistu tee ääres asuv muruplats on hävitatud 3.isiku poolt või temaga seotud tegevuse käigus. Seega ei saa märgitud asjaolu seonduda jäätmeloaga. Kaebaja saab oma väidetavaid õigusi kaitsta, kui ta pöördub pädevasse asutusse ja palub algatada rikkumismenetluse. Kaebaja etteheited sellest, et teda häirib toomistegevusega kaasnev vaatepilt kalmistu vastas oleval kinnistul, ei saa kuidagi seonduda 3.isiku tegevusega. Kaebaja ilmselgelt omistab autobaasile kuuluval territooriumil teostatud ladustused 3.isikule, kui ta esitab fotod, mis tegelikult 3.isiku tegevust materjali ladustamisel ei kajasta. Kuidagi ei saa eeldada, et Jäätmeloaga saaks reguleerida seda küsimust, mis teised isikud teevad Lihula mnt 27 kinnistul. AS Haapsalu Autobaas kinnistul tegutseb kaebaja kui rentnik, ta ei ladusta seal prügi ega kütteturundusega seotud materjali. Kaebaja esitatud fotodelt ei nähtu, et kalmistu värava juures oleks ladustatud metallijäätmeid; neid ei nähtu ka ladustatuna eemal territooriumi sees või vähemalt nii, et need paistaksid surnuaia värava juurest ja saaksid häirida vaatepilti. Kaebaja väited kaalude juures toimuvast ei ole asjakohased, kuna kaalu juures kaalutakse sõidukit, see ei ole ladustamiskoht ja fotodelt ei nähtu, et seal oleks 3.isik midagi ladustanud või teeks midagi sobimatut. Kaalu paigaldamise koht ei ole jäätmete ladustamiskohaks, kaalu paigaldamiskohta ei määrata jäätmeloaga. Tootmismaastik, mis jääb Kalmistu tee äärde on mitte jäätmeloa andmise tulemus, vaid kooskõlas varasemate planeeringutega, vastavalt on Haapsalu linna ÜP-ga ette nähtud antud kohas tootmismaa ja ärimaa funktsioon, seda ei muuda väljastatud jäätmeloa tühistamine. Kui linnavolikogu otsusega nr 84 kehtestati üldplaneering, siis saab eeldada, et kaaluti kõiki asjakohaseid küsimusi, sj keskkonnaküsimusi, kui seal kinnistul lubati tootmistegevus. Tootmismaastik sellest ei kaoks, kui tühistada jäätmeluba. Planeeringut antud vaidluses muuta ei saaks. Kalmistu ja tootmismaa saavad selliselt eksisteerida koos, ka jäätmekäitlus on tootmistegevus, mida tuleb arendada lähtudes parimast tehnilisest lahendusest, millele kaebajal etteheiteid ei ole. Tootmistegevust arendatakse loaga lubatud kohas, st ÜP-ga määratud tootmismaal. Kohatu on võrrelda ühiskonnale vajalikku toomistegevust, milleks on ka jäätmekäitlus, lõbustusasutuste tegevusega või asutamisega. Prügimajandust või prügikäitlust kalmistu värava juures 3.isik ei arenda. Kaebaja etteheited seotult Kalmistuseaduse rikkumisega või sealt tulenevate keeldude ja käskude eiramisega ei ole asjakohased, kuna kalmistu administratsiooni tegevust käesolevas asjas ei ole vaidlustatud; loa andmise ajal ei saanud sellest seadusest tuleneda ka mingeid keelde ega käske; 3.isiku tegevuskeeldu 50 m ulatuses sellest seadusest ei tulene ja selle tõttu ei saa tema või siis väljastatud loa osas märgitud seaduse norme rikkuda üheski kaebaja väidetega seotud asjaolus. Kaebaja täpsustas, justkui võiks isikuid häirida kalmistu juures metalli vedavate sõidukite liikumine, kuid selles osas midagi rohkem ei lisanud. Kaebaja ei väida, et teda on mingil konkreetsel ajal mingi koormaauto liikumisel või muul viisil kuidagi häirinud. Sõidukite liiklemisel nii Kalmistu teel kui ka Lihula mnt tuleb sõidukijuhtidel järgida liikluseeskirju ja ka veoeeskirju; juhul kui kaebaja avastab sellise sõiduki, kes neid eeskirju rikub, siis tuleb algatada tal avaldusega rikkumismenetlus. Kolmanda isiku tegevusega ei ole rikutud ja ka ei saa kaasneda eeskirjade rikkumisi, kuna ei ole keeldu kasutada sõitmiseks Lihula mnt või Kalmistu teed. 15 3-12-1783 Kaebaja ei ole märkinud, et surnuaia lähedal keelab mingi konkreetne norm või eeskiri avaliku liikluse ja et senises liikluskorralduses kehtivad normid teel ja tänaval on ületatud. Kaebaja seisukoht, et rikuti loaga määratud tingimusi või lisatingimusi ei vasta loas märgitule, kaebaja neid moonutas, seega ei saa kaebaja õigusi ja huvisid rikkuda need tingimused, mida seal sätestatud ei ole ja ei ole põhjust oletada, et Jäätmeluba ei saanud välja anda. Kui kaebaja tuvastab 3,isiku tegevuses rikkumise, saab ta ka siinkohal algatada rikkumismenetluse. Kaebaja väide, et loaga määratud lisatingimusi ei saa täita ei vasta samuti tegelikele andmetele, mis on loale kantud, kuna kaebaja moonutas nende olemust, seega ei saa tekkida olukorda, et loaga määratud tingimused jäävad täitmata või need pole täidetavad. Väide, et Politseiprefektuur on tegevuse keelanud, ei vasta tõele, kuna vajalikud kooskõlastused on olemas ja kaebaja õigusi ei saa rikkuda väidetav kooskõlastuse puudumine; kohus juba märkis, et kooskõlastused on andnud ka kalmistu haldajad. Kehtivast seadusest ja ka kohtupraktikas esitatud seisukohtadest tulenevalt ei ole õiguslikult kaitstav isiku soov kasutada liiklemiseks konkreetset teed või nõuda tee teistsugust kasutamist. Kaebajale on tagatud vaba juurdepääs kalmistule erinevatest suundadest ja kaebaja ei kurda, et tema ei saa liigelda, kui teeliiklusesse lisandub teisi sõidukeid või veoautosid. Kaebajast võib aru saada, et temal on soov säilitada senine miljöö, kuid antud juhul nähtub, et kalmistu värava juures oli enne tootmismaastik ja see säilib ka nüüd, midagi selles plaanis 3.isiku tegevusest ei ole muutunud. Kuigi kaebaja lisas, et teda häirib kalmistu juures valitsev olukord ka kodus olles, ei ole kaebaja kordagi märkinud, et tema mõtted toovad tema vaimsele seisundile kaasa ka mingi konkreetsema kahjuliku tagajärje, nähtub, et isegi kui kaebaja vaimne heaolu on häiritud, on need ekslikest järeldustest või siis teadlikest moonutustest seotult jäätmeloaga ja 3.isiku tegevusega. Kohus leiab, et kohtu eelnevalt analüüsitud ja märgitud põhjustel kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebaja kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Kaebaja ei saavutaks olukorra muutust toomise seisukohalt kalmistu läheduses ja oma muid eesmärke jäätmeloa tühistamisega. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus jäätmeloa tühistamisnõude osas ja alternatiivnõudes tagastada kaebuse esitajale

§ 121lg 2 p 1 ja lg 2 p 2 alusel.

17) Kui

§ 121

lg 2 p 1 alusel kuulub kaebus kaebajale tagastamisele, ei ole tähtsust teiste isikute või avaliku huvi olemasolu kaevatava akti vastu. Juhul, kui toimub heakorraeeskirjade, liikluskorraldusnormide vms nõuetevastane tegevus, siis saab kaebaja teha ettepanekuid pädevate ametkondade järelevalve teostamiseks. Kuna otsus ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kaebaja ei saavutaks ka soovitud eesmärki, siis esineb õiguslik alus kaebus loa tühistamise ja alternatiivse nõudega tagastamiseks. 18) Kaebuse läbivaatamatult tagastamise aluste esinemisel ei saa kaebajal esineda ka õiguskaitsevajadust (

§ 249lg 1).

Karin Kalmiste kohtunik 16 3-12-1783 17