← Eesti

3-11-1545/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-1545 Määruse kuupäev 13.09.2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Lily Neimanni (Neimann) kaebus Keskkonnaameti 19.05.

  1. a kirja nr PVV 14-5/11/16205-2 tühistamiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord
  2. Tagastada Lily Neimanni kaebus haldusasjas nr 3-
  3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale.
  4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kaebaja seisukohad
  5. Lily Neimann saatis
  6. aprillil 2011 Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile teabenõude, milles palus teavet Vana-Järvesaare kinnistule elumaja ja kõrvalhoone ehitamise võimalikkuse kohta. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni
  7. mai 2011 kirjaga nr PVV 14-5/11/162052 vastati L. Neimannile, et Vana-Järvesaare kinnistule ei ole võimalik rajada hoonestusala. Nimetatud kirja sai L. Neimann kätte
  8. mail
  9. L. Neimann esitas
  10. juunil 2011 kaebuse Tartu Halduskohtule, paludes tühistada Keskkonnaameti 19.05.
  11. a kiri nr PVV 14-5/11/16205-
  12. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud kirjal on olemas kõik haldusmenetluse seaduse §-s 51 lg-s 1 nimetatud haldusakti tunnused.
  13. Tartu Halduskohus jättis 13.07.2011 määrusega L. Neimanni kaebuse käiguta, paludes kaebajal esitada kohtule täiendavalt oma 27.04.2011 kiri Keskkonnaameti Põlva-ValgaVõru regioonile. Kaebuse esitajal tuli samuti täiendavalt põhjendada oma seisukohta, et Keskkonnaameti vaidlusaluse kirja näol on tegemist haldusakti, mitte vastusega teabenõudele.
  14. 28.07.2011 esitas kaebaja kohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks koos täiendavate selgituste ja kaebaja poolt Keskkonnaametile 27.04.2011 saadetud teabepäringuga. Kaebaja jääb seisukohale, et Keskkonnaameti 19.05.
  15. a kirja nr PVV 14-5/11/162052 näol on tegemist haldusaktiga. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud teabepäringu ja lisanud sellele plaani, kus on ära märgitud ka koht, kuhu kaebaja soovib ehitist püstitada. Vastustaja poolt saadetud kirjas on aga välistatud kaebajal igasugustel tingimustel ehitamine, mistõttu lõpetatakse isiku õigus ehitamisele. Järelikult välistas vastustaja kaebajal võimaluse püstitada soovitud kohta ehitist, mistõttu piirab selline otsustus kaebaja subjektiivseid õigusi. Teabenõudele või ka selgitustaotlusele vastamisel aga selline reguleeriv ja piirav tunnus puudub. Teabenõudele või selgitustaotlusele vastamisega oleks tegemist näiteks siis, kui vastustaja oleks kaebajale selgitanud, mis tuleks ehitusõiguse saamiseks teha, kuhu esmalt pöörduda jms. Kaebaja arvates ei saa aga teabenõudele või selgitustaotlusele vastamine piirata isiku õigust ehitamisele, mistõttu ei ole vastustaja kirja võimalik käsitleda teabenõudele või selgitustaotlusele vastamisena. Kaebaja märgib, et vastustaja vormistab praktikas kõik oma keeldumised sarnaste kirjadena ning kohtud on neid keeldumisi käsitlenud haldusaktidena (näiteks haldusasjad nr 3-10-623; nr 3-102049). Kui kaebaja jätaks vaidlusaluse kirja vaidlustamata, siis sisuliselt puuduks tal võimalus esitada tulevikus kohalikule omavalitusele taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks, sest vastustaja on välistanud kaebaja omandis oleval kinnistul igasugustel tingimustel ehitamise. Kohtu seisukoht
  16. Kohus märgib esmalt, et juhul, kui Keskkonnaameti vaidlusaluse kirja näol oleks tegemist kooskõlastuse andmisest keeldumisega, ei oleks see haldusakt, vaid menetlustoiming, mida üldjuhul ei saa halduskohtus eraldiseisvalt lõplikust haldusaktist vaidlustada. Kooskõlastuse või arvamuse andmine on menetlustoiming sõltumata sellest, et selle andmine on lõpliku haldusakti - antud juhul ehitusloa - andmise eeltingimuseks. Kaitseala valitseja heakskiit on küll vältimatu eeltingimus ehitusloa saamiseks ning sellel heakskiidul on seetõttu ka siduv toime, kuid selliseid õiguslikult siduvaid toiminguid ei saa käsitleda haldusaktidena, kuna neil puudub haldusaktile omane ühepoolne korralduslik iseloom ning need ei ole täidetavad.1 Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on menetlustoimingu vaidlustamine enne lõpliku haldusakti väljaandmist erandlikult õigustatud protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks ilmselgelt ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka efektiivne õiguskaitse (vt RKHKo 24.10.2007 asjas nr 3-3-1-51-07 p 10). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium möönnud võimalust vaidlustada menetlustoimingut juhul, kui sellel on siduv toime lõpliku haldusakti andmisel (vt RKHKm asjas nr 3-3-1-38-10, p 15).
  17. HMS § 16 lg 1 sätestab, et kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos 1 Merusk, K. „Menetlusosaliste õigused haldusmenetluse seaduses“ – Juridica 2001, nr 8, lk
  18. 2 dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse kirjaga ei ole Keskkonnaamet keeldunud kooskõlastuse andmisest, vaid vastanud kaebaja poolt 27.04.2011 esitatud teabepäringule kinnistule ehitamise võimalikkuse kohta. Selle kasuks räägib ka Keskkonnaameti kirjas olev teine lause: „Täpsemalt soovite infot elumaja ja kõrvalhoonete rajamise võimalikkuse kohta.“ Kohtu hinnangul ei ole Keskkonnaameti vaidlusaluse kirjaga otsustatud projekteerimistingimuste väljastamiseks vajalikku kooskõlastust ning seega ei saa see puudutada ka kaebaja õigusi.
  19. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tulenevale eelnevast kohus tagastab Lily Neimanni kaebuse haldusasjas nr 3-11-1545 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
  20. HKMS § 84 lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul puudub kohtul alus kaebuse esitajale riigilõivu tagastamiseks. Roby Koik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.