3-12-1445 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-1445 Ha

§ 61

lg 1, 62 lg 4 on maksuhalduril õigus nõuda teavet kolmandatelt isikutelt, nende valduses olevate asjade ja dokumentide esitamist. Maksuhalduril on vajadus koguda teavet OÜ Cal maksmenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, seega esines korralduse andmiseks õiguslik alus. Korraldus vastab vorminõuetele, seega on korraldus õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormi rikkumisele, mille tõttu tuleks korraldus lugeda õigusvastaseks ja tühistada. Kaebaja tugineb kaebuses PS § 22 lg 3 ja MKS §

1. Vaidlustatud korraldusest selgub, et maksukohustuslaseks on juriidiline isik OÜ Cal. Juriidilisel isikul ei saa olla MKS § 64 lg 1 p 5 nimetatud lähedasi isikuid. MKS § 64 lg 1 p 6 võimaldab isikul keelduda teabe ja tõendite esitamisest, kui see tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist. Vastustaja segituste kohaselt peab MKS § 64 lg 1 p 6 kohaldamiseks antud juhul olema tegemist kaebaja poolt eelnevalt toimepandud süüteo varjamisega, mille ilmsiks tulek ähvardaks esitada isikule süüdistuse. Vastustaja hinnangul ei saa korraldus olla õigusvastane üksnes seeõttu, et hiljem võib selguda, et korralduse adressaadil tekib soov või õigus tugineda vaikimisõigusele. Korralduse alusel esitatud teave ei saa tagantjärgi mõjutada korralduse seaduspärasust. Vastustaja ei pea korralduse andmisel kontrollima MKS § 64 lg 1 sätestatud aluste puudumist. On olemas kahte tüüpi kohtuasju, mille puhul EIK on tuvastanud isiku vaikimisõiguse ja enesemittesüüstamse privileegi. Kohtuasjad, mis seonduvad sunni rakendamisega teabe saamiseks, mida võib kasutatada kriminaalmenetluses isiku vastu seoses talle mingis õiguse rikkumises juba esitatud süüdistusega. Kohtuasjad, mis seonduvad väljaspool kriminaalmenetlust isikult sunni korras saadud süüstava informatsiooni kasutamisega järgnevas kriminaalmentluses. EIK leidis, et kohtupraktikast järeldub, et enese mittesüüstamise privileeg ei keela sunnivahendite kasutamist isikult informatsiooni saamiseks väljaspool kriminaalmenetlust. Isiku poolt vaikimisõiguse ja enese mittesüüstamise privileegi kasutamiseks peab esinema siiski piisav alus karta teabe kasutamist kriminaalmenetluses. Vastustaja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole õigus teabe andmisest keeldumiseks absoluutne. Seos teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ega hüpoteetiline. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema suhtes oleks käimas või kavandataks tema suhtes alustada süüteomenetlust. 3 3-12-1445 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p
2. Kaebus on esitatud 10.07.2012 vastustaja 26.03.2012 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 08.05.2012 vaideotsusega rahuldamata. Kaebuse täienduse kohaselt sai kaebaja vaideotsuse kätte 11.06.2012 (tl 26, 36). Vastustaja kaebaja väiteid vaideotsuse kättesaamise kuupäeva osas ei vaidlustanud (tl 46 pöördel). Seega on kaebus esitatud HKMS § 47 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 26.03.2012 korraldusega nr 12.2-3/5794-11 kohustas maksuhaldur kaebajat kui kolmandat isikut andma teavet OÜ Cal maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta eelnevalt maksuhalduriga kokkulepitud ajal (tl 11). Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS § 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Maksuhalduri poolt välja antud haldusaktidele kehtestatud nõuded on sätestatud MKS §
3. Käsitletud § 46 lg 1 alusel annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Kaevatava korraldusega nõuab maksuhaldur teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult.

§ 62

lg 1 on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang, mille kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Korraldusest selgub, et nõutav teave on vajalik OÜ Cal maksumenetluses ning maksuhaldur on enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase poole. Korraldus on vormistatud kirjalikult ning selles on toodud korralduse väljaandmise põhjendused. Käsitletud paragrahvi lg-tes 3-6 on toodud korraldusele esitatavad vorminõuded. Hinnates kaevatavat korraldust vastab korraldus esitatavatele vorminõuetele. korralduses on lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või asendustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta. Korralduse on allkirjastanud juhi poolt volitatud ametnik. Korralduses on allkirja juurde märgitud allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda. Maksuhalduril on kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust. Seaduses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses.

§ 11

lg 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seega juhul, kui maksuhaldur ei pea piisavaks isiku poolt e-kirja teel antud seletust ning peab vajalikuks isiku poolt suulise seletuse ja dokumentide esitamist, on tal tulenevalt uurimispõhimõttest õigus neid nõuda. 4 3-12-1445 Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsusega rikutud tema PS § 22 lg 3 tulenevat õigust – mitte tunnistada iseenda vastu. MKS § 64 on sätestatud õiguslikud alused, mille esinemisel on isikul õigus teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda. Kaebaja poolt kaebuses esiletoodud väidete kohaselt ei ole haldusakt kohane ja seaduslik pärast kaeba poolt esiletoodud enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest teatamist. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja hinnangul on haldusakt muutunud õigusvastaseks peale kaevatava korralduse andmist kaebaja poolt kaebuses (vaides) esile toodud asjas muutunud asjaolude tõttu. Asjas esitatud tõendite kohaselt teatas kaebaja nimetatud privileegi kasutamise soovist maksuhaldurile esmakordselt pärast haldusakti andmist selle akti peale 05.04.2012 esitatud vaides. Seega ei saanud vaidlustatud haldusakti andmisel maksuhaldur rikkuda kaebaja enese mittesüüstamise privileegi, kuna selle kasutamisest teatas kaebaja alles pärast haldusakti andmist. Kohtu arvates ei erista kaebaja kaebuses haldusakti õiguspärasust ja selle täitmise õiguspärasust. Arvestades seda, et antud juhul on kaebaja haldusakti täitja, saab ta teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigust kasutada keeldudes nõutud teabe andmisest ja tõendite esitamisest haldusakti täitmisel. Järelikult saaks enese mittesüüstamise privileegi rikkumise ja MKS § 64 sätestatud õiguse rikkumise küsimus tõstatuda juhul, kui maksuhaldur teades kaebaja poolt enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest, asub kaebaja teadet arvestamata rakendama kaebaja suhtes sunniraha selleks, et sundida kaebajat andma teavet ja esitama dokumente. Seega saab kaebaja õigusi rikkuda haldusakti täitmiseks sundimine pärast enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest teatamist. Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid, mille tõttu tuleks asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakt oli selle andmise ajal õigusvastane. Maksuhalduri poolt koostatud korraldus dokumentide ja teabe saamiseks ei ole iseenesest õigusvastane ega saa iseseisvalt rikkuda kaebaja enese mittesüüstamise privileegi ja seda ka juhul, kui korraldus sisaldab viiteid võimalike sunnimeetmete kohaldamise kohta korralduse täitmata jätmisel. Kohus ei saa tühistada haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane. Tühistada saab vaid õigusvastase haldusakti. Haldusakti, mis oli andmise ajal õiguspärane, kehtetuks tunnistamist saab menetluse uuendamise korras taotleda haldusorganilt endalt, mitte kohtult. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest oli vaidlustatud haldusakt selle andmise ajal õiguspärane, mistõttu ei ole halduskohtul alust selle tühistamiseks. Hinnates kaebuses esitatud väiteid oli kaebajale kaevatava korralduse sisu arusaadav ning ta mõistis, millistel põhjustel nõuti temalt kaevatava korraldusega teabe ja dokumentide esitamist. Samuti selgub kaebaja väidetest, et ta on teadlik sellest, et tal on võimalik tugineda MKS § 64 sätestatud õigusele keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Kaebajal on võimalik vaidlustada maksumenetlusega kaasnevaid võimalikke rikkumisi nii vaidemenetluses kui ka kohtus, mida kaebaja on ka antud juhul teinud. Kohus kaevatava korralduse õigusvastasust käesoleval juhul ei tuvastanud. Arvestades eeltoodut ei ole kaevatava korraldusega rikutud ega piiratud kaebaja põhiõigusi ega vabadusi ja kaebajat ei saa lugeda kaebuses toodud põhiõiguste riive ja/või rikkumiste ohvriks ning kaebaja taotlus, peatada tema suhtes kaebuses vaidlustatud siseriikliku õiguse kohaldamine, on alusetu. 5 3-12-1445 Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 6