2-12-31470/11

2-12-31470 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn, Eesti Vabariik) Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn, Eesti Vabariik) Tsiviilasja number 2-12-31470 Tsiviilasi MT versus TD abielulahutuse nõudes Menetlusosalised HAGEJA MT sündinud XXX, elukoht XXX KOSTJA I isikukood XXX, 2-12-31470 TD sündinud XXX, XXX,elukoht XXX RESOLUTSIOON isikukood Lahutada MT ja TD abielu, milline on sõlmitud XXX Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kooskõlas TsMS § 164 lg 1 kulusid kandnud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu maantee 7, 15084 Tallinn, eesti) 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud
2. augustil 2012 esitas MT kohtule hagi TD vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt elas ja töötas hageja aastatel 1996-2006 XXX. Hageja ja kostja abiellusid XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Selle kinnituseks on sõlmitud abieluakt nr XXX ja selle alusel välja antud abielutunnistus. Hageja ja kostja abielust on XXX sündinud tütar V , kes elab koos kostjaga . Hageja nõudeks on lahutada abielu. Poolte abielusuhted on hageja väitel lõppenud aprillis-mais
3. Kostja elab käesoleval ajal XXX. Abielusuhete jätkamine ja poolte leppimine on välistatud. Kostja vastas hagile ja võttis hagi õigeks, kinnitades, et hagis esitatud andmed on õiged, poolte abielusuhted on lõppenud ja hagi tuleb rahuldada. Kostjale saadeti kohtukutse, mille ta sai kätte isiklikult. Kostja palus abielu lahutada ilma tema isikliku osavõtuta kohtuistungist seoses mõjuva põhjusega. Kohtusse ilmumine XXX oleks temale väga kulukas. II 2-12-31470 Kostja esitas vastuhagi elatise nõudes poolte ühise tütre ülalpidamiseks. Kohus jättis selle käiguta 11.09.2012 määrusega ning keeldus 22.10.2012 vastuhagi menetlusse võtmisest. Hageja ilmus kohtuistungile
4. oktoobril 2012 ja taotles asja sisulist läbivaatamist ilma kostjata. Ta jäi tervikuna haginõude juurde, palus abielu lahutada. See oli tal ka ainus nõue. Hageja kinnitas, et viimati elasid pooled koos XXX. Eestis ei ole pooled faktiliselt koos elanud. Abielu jätkamist, leppimist ja abielusuhete taastamist hageja ei soovinud. Hageja soovis, et kohus lahendaks asja sisuliselt, st ilma kostja osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused
5. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil taotles kohalolev pool asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kostja, kellele kohtukutse toimetati kätte, ei ole kohtusse ilmunud. Kostja oli istungist teadlik. Ta on kohtule esitanud motiveeritud avalduse, milles palunud abielu lahutada ilma tema isikliku kohalviibimiseta kohtuistungil. Kostja on abielulahutuse nõude õigeks võtnud ning seda kohtule esitatud vastuses kinnitanud. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud XXX abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abieluakt nr XXX. Abielulahutuse nõuet läbi vaadates juhindub kohus Eesti Vabariigi Perekonnaseadusest (PKS) ja Eesti Vabariigi Tasiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). Peale selle juhindub kohus Eesti Vabariigi Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud ja 17.05.1996 jõustunud Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. Selle lepingu Artikkel 27 lg 2 sätestab, et kui abielu lahutamie avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui neist üks elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusega ja hageja seletusega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte abielusidemed on katkenud pikka aega tagasi, mis välistab kohtu arvates suhete taasjätkamise, seda ka seepärast, et kostja tegelik elukoht on välisriigis ja pooled elavad pikemat aega teineteisest lahus. III 2-12-31470 Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada vastavalt PKS § 29 lg
6. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kohus oli õigustatud seaduse kohaselt hagi sisuliselt läbi vaatama. Kostjale oli võimalikuks tehtud ilmuda istungile, kuid ta ei teinud seda. Seejuures on kostja kohtule esitatud vastuses hagi õigeks võtnud ja palunud abielu lahutada, leides samuti, et abielusuhte jätkamine nagu ka poolte leppimine on välistatud. Kohtule esitatud avalduses kostja teatas, et ta ei tule kohtuistungile ning palub abielu lahutada ja hagi läbi vaadata enda isikliku kohalolekuta. Sõit XXXt Eestisse tähendaks kostja jaoks suuri rahalisi väljaminekuid ning osutub seetõttu võimatuks. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Ta kinnitas, et abiellus kostjaga Tallinnas XXX. Kostja elab XXX. Kooselust hagejaga on XXX sündinud tütar V K . Ka kostja ei ole pidanud võimalikuks abielusuhete jätkumist ja leiab, et abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja ja kostja kirjalike seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna pooled elavad eri riikides teineteisest lahus ja kumbki pool ei soovi leppida või katkenud abielusuhet taastada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud
7. aastal. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja on kohtule saadetud kirjas teatanud, et ei soovi kohtumenetluses isiklikult osaleda ning palub abielu lahutada. Ta on põhjendanud kohtusse mitteilmumist suure rahakuluga, mis on kohtu arvates objektiivne põhjus. Kostja on haginõude õigeks võtnud. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). IV 2-12-31470 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Raivo Einula Kohtunik V