) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri andmetel on pankrotivaral kohustusi 14 371,78 euro ulatuses, vara ja tagasivõitmise võimalus puudub. Ajutine haldur on leidnud, et pärandvara pankrotiavalduse menetlus raugeb, kuna ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. 31.10.2012 kohtuistungil avaldas ajutine haldur, et käesolevas menetluses ei ole otstarbekas menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa määramine. Kohus on selle arvamusega istungil nõustunud. Kohus, arvestades ajutise halduri aruandes ja kohtuistungil välja selgitatut, samuti et vastavalt investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohaselt on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud, leiab, et KP pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
3 2-12-34523 Ajutine haldur on oma töö aruandes märkinud, et ta on KP pärandvara pankrotimenetluses teinud tööd kokku 11,5 tundi, tunnitasuga 96 eurot, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: järelepärimiste koostamine ja saatmine – 1 tund, suhtlemine pankrotiavalduse esitajaga ja tema esindajaga – 3 tundi, suhtlemine Swedbank Liising AS’iga – 1,5 tundi, suhtlemine kohtuga ja osalemine kohtuistungil 0,5 tundi, saabunud informatsiooni võrdlemine, täiendavate andmete nõudmine – 2 tundi, aruande koostamine 3,5 tundi. Ajutine haldur on arvestades menetluse keerukust, halduri kvalifikatsiooni ja vastava eriala spetsialisti keskmist tunnitasu Eestis rakendanud seadusega ettenähtud kõrgeimat halduri tunnitasu määra - 96 eurot, millest tulenevalt moodustub tasu kogusummas 1 104 eurot. Kohus sellise tasuga KP pärandvara pankrotimenetluses ei nõustu. Asja materjalidest ei nähtu põhjusi, miks ajutisel halduril on pankrotiavalduse esitajaga ja tema esindajaga, Swedbank Liising AS’iga ja kohtuga suhtlemiseks kulunud üle 4,5 tunni, milliseid täiendavaid andmeid (peale algsete järelepärimiste) ja kellelt on antud menetluses nõutud, samuti, miks saabunud informatsiooni võrdlemiseks ja 2,5-leheküljelise aruande koostamiseks on kulunud ligi 5,5 tundi. Pankrotimenetluse kulude summana näitab Liina Nõmmik 65 eurot, s.h telefon 25 eurot, transport 10 eurot, bürookulud 30 eurot. Ajutine haldur on töö aruandes kulude selgituseks märkinud, et ta on helistanud korduvalt võlgnikule, transpordi summa sisaldab bensiini maksumust, amortisatsiooni, parkimise kulu jne, bürookulude summa sisaldab kulutusi küttele, elektrile, kindlustusele, valvele, paljundusele, paberile jne. Liina Nõmmik’u poolt kohtule 30.10.2012 esitatud kolmest aruandest ja nende lisadest nähtuvalt on ajutine haldur krediidi- ja teistelt asutustelt küsinud ühe järelepärimisega andmeid kõigi töösoleva 3 pankrotiavalduse menetluse võlgniku kohta, millega seoses leiab kohus, et ajutine haldur on oluliselt kokku hoidnud järelepärimistele kulutatud tööaega ja paberi- ning postikulusid ning ei saa igas menetluses nende summade täies ulatuses väljamõistmist taotleda. Ajutine haldur ei ole ka kohtule esitanud kuludokumente, mis tõendaksid, et antud menetluses on tegelikkuses olnud vajalik sellises mahus tavapärase tööaja ja kulutuste suuruse ületamine. Tulenevalt
§-ist 23 lg 1 ja lg 3 kontrollib kohus ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohtu hinnangul ei ole KP pärandvara pankrotiavalduse menetluse puhul tegemist ei keeruka ega mahuka menetlusega, seetõttu kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ole põhjendatud rakendada ajutise halduri seadusega määratud tunnitasu maksimummäära, samuti kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ületa andmete kogumiseks ja ajutise halduri aruande koostamiseks ning kohtuistungil osalemiseks vajalik töö aeg kokku 6 tundi. Eeltoodust tulenevalt kohus vähendab ajutise halduri tasu ja kulude summat ning leiab, et ajutise halduri tasu tuleb tunnustada maksimaalselt 6 töötunni eest, võttes asja keekukust ja mahtu arvestades aluseks tunnitasu 70 eurot, s.o kogusummas 420 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks ja tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Samadel põhjustel vähendab kohus ajutise halduri kulude summa 45 euroni, (s.h telefon 10 eurot, transport 10 eurot ja bürookulud 25 eurot). 4 2-12-34523 Pankrotivara puudumise tõttu tuleb kohtu poolt tunnustatud tasust hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu), milline summa tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Liina Nõmmik’u arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Viktor Brügel Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.