) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 3 2-12-38466
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et AP’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub igasugune vara, kohustusi on summas 59 997,54 eurot. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei vaielnud sellele kohtuistungil vastu. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada
lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt
Liina Nõmmik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AP’i pankrotihalduriks. Liina Nõmmik tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, samuti halduril teha kindlaks tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, saalis nr 2, 05. detsembril 2012.a, algusega kell 10.30. Eeltoodu põhjal esineb AP’i pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt
lg 11 toodud sättest, tuleb AP’i pankrot välja kuulutada ja arvestades, et
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad põhjendatud osas väljamõistmisele. Ajutine haldur on oma töö aruandes märkinud, et ta on AP’i pankrotimenetluses teinud tööd kokku 12 tundi, tunnitasuga 96 eurot, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: järelepärimiste koostamine ja saatmine – 1 tund, suhtlemine võlgnikuga – 3,5 tundi, suhtlemine Swedbank Liising AS’iga – 1 tund, suhtlemine kohtuga ja osalemine kohtuistungil 0,5 tundi, saabunud informatsiooni võrdlemine, täiendavate andmete nõudmine – 2 tundi, aruande koostamine 3 tundi. Ajutine haldur on arvestades menetluse keerukust, halduri kvalifikatsiooni ja vastava eriala spetsialisti keskmist tunnitasu Eestis rakendanud seadusega ettenähtud kõrgeimat halduri tunnitasu määra - 96 eurot, millest tulenevalt moodustub tasu kogusummas 1 152 eurot. 4 2-12-38466 Kohus sellise tasuga AP’i pankrotimenetluses ei nõustu. Asja materjalidest ei nähtu põhjusi, miks ajutisel halduril on võlgnikuga, Swedbank Liising AS’iga ja kohtuga suhtlemiseks kulunud üle 4,5 tunni, milliseid täiendavaid andmeid (peale algsete järelepärimiste) ja kellelt on antud menetluses nõutud, samuti, miks saabunud informatsiooni võrdlemiseks ja 3leheküljelise aruande koostamiseks on kulunud ligi 5 tundi. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Liina Nõmmik välja mõista 105 eurot, s.h telefon 65 eurot, transport 10 eurot, bürookulud 30 eurot. Ajutine haldur on töö aruandes kulude selgituseks märkinud, et ta on helistanud korduvalt võlgnikule, transpordi summa sisaldab bensiini maksumust, amortisatsiooni, parkimise kulu jne, bürookulude summa sisaldab kulutusi küttele, elektrile, kindlustusele, valvele, paljundusele, paberile jne. Liina Nõmmik’u poolt kohtule 30.10.2012 esitatud kolmest aruandest ja nende lisadest nähtuvalt on ajutine haldur krediidi- ja teistelt asutustelt küsinud ühe järelepärimisega andmeid kõigi töösoleva 3 pankrotiavalduse menetluse võlgniku kohta, millega seoses leiab kohus, et ajutine haldur on oluliselt kokku hoidnud järelepärimistele kulutatud tööaega ja paberi- ning postikulusid ning ei saa igas menetluses nende summade täies ulatuses väljamõistmist taotleda. Ajutine haldur ei ole ka kohtule esitanud kuludokumente, mis tõendaksid, et antud menetluses on tegelikkuses olnud vajalik sellises mahus tavapärase tööaja ja kulutuste suuruse ületamine. Tulenevalt
§-ist 23 lg 1 ja lg 3 kontrollib kohus ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohtu hinnangul ei ole AP’i pankrotiavalduse menetluse puhul tegemist ei keeruka ega mahuka menetlusega, seetõttu kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ole põhjendatud rakendada ajutise halduri seadusega määratud tunnitasu maksimummäära, samuti kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ületa andmete kogumiseks ja ajutise halduri aruande koostamiseks ning kohtuistungil osalemiseks vajalik töö aeg kokku 6 tundi. Eeltoodust tulenevalt kohus vähendab võlgnikult väljamõistmisele kuuluva ajutise halduri tasu ja kulude summat ning leiab, et ajutise halduri tasu tuleb Liina Nõmmik’u kasuks välja mõista maksimaalselt 6 töötunni eest, võttes asja keekukust ja mahtu arvestades aluseks tunnitasu 70 eurot, s.o kogusummas 420 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks ja tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Samadel põhjustel vähendab kohus ajutise halduri kulude summa 45 euroni, (s.h telefon 10 eurot, transport 10 eurot ja bürookulud 25 eurot) ning mõistab selle summa välja võlgnikult. Pankrotivara puudumise tõttu tuleb väljamõistetud tasust hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu), milline summa tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Liina Nõmmik’u arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. 5 2-12-38466 Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus AP’i ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), saali nr 2, 05. detsembril 2012.a, kell 10.30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Viktor Brügel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.