← Eesti

2-12-16149/13

Obsah (11)§ 405§ 444§ 632§ 363§ 230§ 371§ 5§ 232§ 162§ 174§ 129

2-12-16149 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Avalikult teatavakstegemine Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasi (number ja menetlus) 2-12-16149 EAversus AA Hagimenetlus (lihmenetlus) Hagi ese elatise nõue

§ 405

lg 1,

§ 444lg 1).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (alus:

§ 632

lg 1).

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või kui on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS EAesitas oma seadusliku esindaja LAkaudu 20.06.2012 Harju Maakohtule hagi AA vastu elatise nõudes. LA ja AA abielust sündis XXX tütar EA. LA ja AA olid abielus XXX kuni XXX. Nende faktiline kooselu lõppes 01.08.

  1. 19.08.2011 kandis AA LA kontole €1400 selgitusega „10 kuu elatis“. Hagiavalduse esitamiseni rohkem ülekandeid toimunud ei ole. Hageja esindaja sissetulek on €892,
  2. Kostja töötab AS-is EP ja tema töötasu on €
  3. Lapse vajadused kokku on igakuiselt järgmised: 1) toit €70 2) riietus, jalanõud €40 3) eluasemekulud €55 4) transport €30 5) tervishoid €10 6) hügieenitarbed €10 7) lasteaia kohatasu ja toiduraha €60 8) treeningud €14 9) sünnipäevad, üritused €30 2

(12)2-12-16149 10) mänguasjad, raamatud €30 Kokku kulub lapse vajadusteks €349 igakuiselt. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise summas €175 kuus tagasiulatuvalt alates 01.06.
  1. Hagis toodud asjaolude kinnituseks on hageja seaduslik esindaja esitanud kohtule enda töötasutõendi ja tõendid lapse vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste kohta, samuti abielulahutuse tõendi ja lapse vajaduste katmiseks ostude tegemist kinnitavad tšekid. Hageja vastas 20.07.2012 kostja vastusele. Hageja esindaja on kohtule esitanud kõik olemasolevad kuludokumendid, sh tšekid nii riiete, mänguasjade kui muude tehtud kulutuste kohta. Esitamata on jäänud erinevatel üritustel osalemiseks tehtud kulutused, kuna enamjaolt on siin tegemist otse sularahas tehtud kuludega (ka lasteaiaga, vanavanematega külastatud teatrietendused jms). Kostja väidab, et L ja AA reaalse kooselu lõppemise kuupäev ei ole tõendatav. Hageja esindaja väidab, et L ja AA kooselu lõppes XXX seoses AA lahkumisega nende ühisest elukohast. 02.08.2011 sõlmisid pooled lihtkirjaliku kokkuleppe, mille järgi kostja on endale võtnud kohustuse maksta hagejale elatist ja teinud ülekande 10 kuu elatise (kogusummas 1400 €) maksmiseks 19.08.
  2. Ei ole loogiline, et kostja sõlmis kokkuleppe ja maksis elatist enne kooselu reaalset lõppu ja enne vastavate asjaolude tekkimist. Eelpool nimetatud ja kostja poolt lisana esitatud lihtkirjaliku kokkuleppega oli vanemate vahel kokku lepitud lapse elukoht ja suhtlemiskord AA . Kuni kohtuliku suhtlemiskorra kehtestamiseni hageja ja kostja vahel 20.06.2012 kohtus kostja hagejaga kahel nädalavahetusel kuus ja kahel õhtupoolikul nädalas ca kell 18.00-20.
  3. On ilmne, et lapse hooldamise kulud langesid suures enamuses hageja esindajale. Ka jagasid L ja AA eelpoolmainitud lihtkirjaliku kokkuleppega abieluvara - sõiduauto Rover 620 (hinnangulise väärtusega 1500 €) jäi LA omandisse, sõiduauto Volvo S80 (hinnangulise väärtusega 11 000 €) ja mootorratas Yamaha Dragstar 2000 (hinnangulise väärtusega 2000 €) jäid AA omandisse. Kostja ei ole andnud hageja esindaja käsutusse mootorsõidukit hageja hüvanguks nagu kostja väidab, vaid tegemist on olnud ebaõiglase abieluvara jagamisega, millega hageja esindaja nõustus kostja poolse tugeva surve tulemusena. Hiljem toimus kostja omandisse jäänud sõiduautoga Volvo S80 avarii ja kostja ostis endale sõiduauto BMW 525d (hinnangulise väärtusega 11 500€).
  4. aasta mais, 4 päeva peale elatise kiirmaksemenetluse dokumentide kättesaamist, on kostja enda omandis olevad sõidukid võõrandanud oma isa PA. Korter aadressil XXX, jäi jätkuvalt ühisomandisse. AA on andnud enda omandis oleva mõttelise osa korterist LA käsutusse kuni
  5. aasta septembrini, kuna hageja käib lasteaias ja korteri kohest müümist ei pidanud kostja kinnisvaraturu hetkeolukorda arvestades mõistlikuks. Sealjuures on kostja korduvalt keeldunud ühisomandi lõpetamisest ja korteri hinnata laskmisest, et hageja esindaja saaks kostjalt korteri mõttelise osa välja osta, väitega, et hetkel on kinnisvaraturu seis kehv ja korteri väärtus madal. 3
(12)2-12-16149 Hageja esindaja nõustub, et kostja kandis 19.08.2011 üle 10 kuu elatise summas 1400€ vastavalt poolte vahel sõlmitud lihtkirjalikule kokkuleppele. 09.07.2012 kandis kostja hageja esindaja kontole veel 140€ selgitusega „juuli elatis“. Lisaks maksis kostja kuni veebruarini 2012 hageja elukohaga seotud AS V arvet summas 19.
  1. Veebruaris soostus kostja loovutama lepingu LA nimele. Hageja esindaja ei vaidle, et kostja on aidanud kanda sõiduauto Rover 620 remondikulusid. Kostja väidab, et enne 20.06.2012 Harju Maakohtu poolt hageja ja kostja vahelise kohtumisgraafiku kindlaksmääramist ei olnud võimalik otsustada vanemate proportsionaalset osa lapse hooldamises. Hageja esindaja on juba eelnevalt viidanud kostja poolt lisana 3 esitatud lihtkirjalikule kokkuleppele, mille järgi kohtus kostja hagejaga 2 nädalavahetusel kuus ja 2 õhtupoolikul nädalas ca kell 18.00-20.
  2. Lapse hooldamise eest on igapäevaselt vastutanud hageja esindaja. Kostja väidab, et hageja esindaja väited elamiskulude kohta on selgusetud. Hageja esindaja seisukohast on elamiskulud summas 55 eurot kuus, mida kostja peab ebamõistlikeks, vastavalt Statistikaameti andmetele (
  3. aasta seisuga) keskmisest madalamad Harjumaa leibkonnaliikme eluasemekulud. Seega ei ole kostja seisukoht, et hageja esindaja peaks odavama elukoha leidma, mõistlik ega põhjendatud. Ka on ilmselge, et hageja kulutused elukohale on võrdväärsed või suuremad täiskasvanud inimesega, kuna hageja käib igapäevaselt vannis, tema riided määrduvad kiiremini ja vajavad seetõttu tihedamini pesemist ning lisaks eelpool toodule vajab laps tubades soojemat temperatuuri – kõik see omakorda tähendab suuremat vee ja elektri kulu. Hageja esindaja leiab, et hageja elamiskulud on mõistlikud ja üleliigset kulutamist ette heita ei saa. Kostja väidab, et hageja transpordikulud on arusaamatud. Hageja esindaja selgitab, et transpordikulud summas 30 eurot on hageja esindaja arvestanud, kuna hageja elab XXX, kus on äärmiselt halb ühistranspordi ühendus nii Keila (vahemaa 2km) kui Tallinnaga (vahemaa 25km). Hageja esindaja käsutuses on sõiduauto Rover 620, mida kasutatakse hageja transportimiseks erinevatele üritustele (sõprade sünnipäevad toimuvad enamasti Tallinnas erinevates mängutubades), käiakse loomaaias, muuseumites, ujulas jm. Lisaks transpordib hageja esindaja last nii haiguste ajal kui ka erinevate perekondlike sündmuste puhul ka kostja sugulaste juurde nii Tallinnas kui Põltsamaal (kostja vanemad elavad Põltsamaal, neid külastab hageja regulaarselt kord kuus). Ka tuleb hagejal külastada perearsti Keilas ja eriarste Tallinnas (kardioloog, silmaarst ja hambaarst). Kostja seisukoht, et haiguste ajal võiks lapse hoidja ehk kostja vanaema tulla lapsele ühistranspordiga järgi hageja esindaja töökohta, on äärmiselt ebamõistlik ja lapse tervise seisukohast pahatahtlik. Lisaks ei leia hageja esindaja, et kostja eakas vanaema, kes last tasuta ja heast tahtes haiguste ajal hoiab, peaks lapsele ise järgi tulema ja haige lapse transportimise eest hoolitsema. Kostja väidab, et on hageja lasteaiakuludest katnud
  4. augustist 2011 kuni
  5. veebruarini 2012 poole kuni kolmandiku, makstes AS V arveid hageja elukohas. Hageja esindaja ei vaidle, et kostja nimetatud arved summas 19.49 € kuus tasus. Veebruaris 2012 soostus kostja lõpuks lepingu loovutama hageja esindaja nimele. Kostja väidab, et on selgusetu, miks ei kasutata treeningrühmi, mida lasteaias tasuta pakutakse. Hageja esindaja selgitab, et hageja osaleb ka kõigis tasuta pakutavates huviringides (lauluring ja tantsuring). Lapse treeningud summas €14 kuus MTÜ HJ raames on hageja esindaja arvates mõistlikud, 4
(12)2-12-16149 arvestades, et tegemist on keskmisest aktiivsema lapsega, kes vajab palju liikumist. Lisaks, kuna jalgpalli treeningutel osaleb kogu rühm, ei ole põhjendatud hageja treeningutest eemalejäämine treeningute maksumuse tõttu. Kostja väidab, et kulud riietele on tõendamata ja seega raskelt hinnatavad. Kulud riietele on hageja esindaja kohtule tõendanud. Kostjal on lapse isana õigus teha hagejale kingitusi ja osta riideid, kui ta seda soovib. Kaebused riiete ja hageja hügieeni osas on põhjendamatud. Sellekohaseid kaebusi ei ole laekunud ei lasteaiast ega inimestelt (sh kostja sugulased) kellega laps igapäevaselt kokku puutub. Ka on hageja kohtunud Keila valla lastekaitsetöötajaga, kes samuti nimetatud probleeme märganud ei ole. Hageja esindaja võib vaid välja pakkuda, et kui kostjat ei rahulda hageja esindaja poolt muretsetud rõivad, siis võib riietele kuluvat summat suurendada, mis võimaldaks rohkem ja kallemaid riideid muretseda. Hageja esindaja ei ole nõus kostja pakutud kompromisselatisega 80 € kuus. Hageja esindaja on kohtule esitanud ja põhjendanud oma nõude ja leiab, et kostja lapse isana peaks katma 50% hageja reaalsetest kuludest. Igasugused muud kulud, mida kostja on kokkuleppel hageja esindajaga kandnud (nt vastavalt kostja esitatud allkirjastatud versioonile kohustus kostja kandma sõiduauto Rover 620 remondikuludest 50%), on praeguseks hetkeks lõppenud ja ei puutu ka antud küsimusse, kuivõrd tegemist oli abieluvara jagamisega poolte vahel, kus hageja esindaja jäi selgelt ebavõrdsesse olukorda. Laenust, mille kostja väidetavalt on oma isalt Peeter Aruojalt võtnud ja mille tagasimakseid kostja tõestanud ei ole, hageja esindaja teadlik ei ole ja leiab, et see ei puutu elatise maksmise küsimusse. Kostja väidab, et ei suuda suuremat elatist maksta, kuna see kahjustaks tema enda majanduslikku seisundit. Hageja esindaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei ole tõendanud ei oma sissetulekuid, elamiskulusid ja väidetava laenu makseid PA. Menetluskulud soovib hageja esindaja jagada poolte vahel võrdselt. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 11.07.2012 hagile vastuse. Kostja teatas, et ta leiab, et hageja rikkus

sätestatud hagiavalduse ja tõendite esitamise korda ning kostjal on hagiavaldusele järgmised vastuväited:

§ 363

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on hageja kohustatud hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad nõuete aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse. Samuti

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagis toodud mõned asjaolud ja väited ei ole tõendatud dokumentidega, sh puuduvad näiteks hageja poolt reaalset kooselu lõppemist kinnitavad tõendid ning kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel hageja väidab, et kostja ja hageja kooselu lõppes 01.08.2011. Hagi aluseks olev nõue ei oma tunnuseid, mille alusel kostja täitis hageja suhtes ülalpidamiskohustust irregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja nõustub Riigikohtuga, kes on lahendeis korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise 5

(12)2-12-16149 ebapiisavas või ebaregulaarses andmises, mida siinkohal ei ole hageja tõendanud vastavalt

§ 363lg 1 p 2.

Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu. Oma seisukohta põhjendab kostja alljärgnevaga. Oma nõude põhjendamiseks väidab hageja seaduslik esindaja, et 2011 aasta 19. augustil kandis kostja hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 1400 eurot ja täiendavaid ülekandeid ei ole enam toimunud. Kostja on teisel seisukohal. 19.08 2011 kandis kostja hageja seadusliku esindaja arveldusarvele nr XXXXXXXX 1400 eurot, kusjuures hageja seaduslik esindaja ja kostja olid kokku leppinud hageja toetamise vastavalt PKS § 100 lg 3 ning arvestades kostja majanduslikku olukorda summas 140 kuni 200 eurot kuus. Vaatamata nimetatud summa ülekandmisele, ei loobunud muus osas kostja hageja toetamisest ja jättis hageja seaduslikule esindajale hageja hüvanguks mootorsõiduki ja kinnisvara mõttelise osa valduse. Lisaks toetas kostja hagejat rahaliselt, soetades erinevaid vajalikke vahendeid, tooteid ja teenuseid hageja heaolu tagamiseks. Hageja seaduslik esindaja teadis, et rahaliselt antud toetust võib kasutama hakata hageja hüvanguks alles PKS § 100 lg 2 nimetatud asjaolude tekkimisest. Harju Maakohus langetas 20.06 2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-7607, mis sätestas hageja ja kostja suhtlemiskorra. Selle kohaselt otsustab hageja seaduslik esindaja hageja viibimiskoha ning piiratakse kostja suhtlusõigust hagejaga. Alates nimetatud kohtumääruse jõustumisest on selge, milline on vanemate proportsionaalne osa hageja hooldamises, kuivõrd enne seda ei esine PKS § 119 tulenevaid asjaolusid. PKS § 116 lg 1 ja 118 lg 1 asjaolude eksisteerimisel ei saa tekkida nõuet PKS § 96 mittetäitmise alusel. Eelnimetatud nõudeõiguse puudumise tõttu on kostja hinnangul tegemist asjaoludega, millele viitavad

§ 371lg 2 ja § 423 lg 2.

Selgusetud on hageja seadusliku esindaja väited hageja elamiskulude (eluasemekulude) kohta, mida ta deklareerib summas 55 eurot kuus, just 4 aastaseks saanud lapse kohta. Hagiavalduses toodud info kohaselt on korteri kommunaalmaksete suuruseks konstantne summa, mis ei muutu ja mille keskmine väärtus on kokku 26 eurot kuus. Muutuvaks suuruseks on Eesti Energiale makstavad tasud, mis on suuremad (kuni 150 eurot kuus), aga suvel on summa maksimaalselt kuni 30 eurot kuus. Kokku teeb see keskmiseks kuu kuluks 90 eurot. Liites eelnimetatud summale stabiilse suurusega kommunaalkulud, saab kokku 116 eurot, millest hageja seadusliku esindaja väitel 47% kulus alla 4 aastase lapse peale. Kostja subjektiivse hinnangu kohaselt selline proportsionaalsus on ebamõistlik. Elukoha valiku arvestamisel peab hageja seaduslik esindaja arvesse võtma oma majanduslikku olukorda ja leidma endale sobivama eluaseme, mille maksed ei ole nii kõrged. Kolmetoaline keskkütteta korter on kindlasti ebamõistlikult kallis ning nende kulude katmine hagiavalduse esitamisega ei ole õigustatud. Arusaamatuks jääb, mille alusel on koostatud summa 30 eurot transpordile, kuivõrd ei hageja ega ka hageja esindaja ei oma sõidukit. Hageja lasteaed on elukohast 500 m kaugusel. Ühistranspordis liikumisel on alaealistele kehtestatud erihind, mis on madalam täiskasvanule kehtestatud hinnast või sõidavad nad tasuta, olenevalt omavalitsusest ja seal kehtestatud soodustuste andmise korrast. Kui hageja seaduslik 6

(12)2-12-16149 esindaja peaks kasutusloa alusel käitama mõnd mootorsõidukit, siis tuleb ka arvesse võtta, et sõiduk peab vastama hageja esindaja majanduslikule seisundile, mille kasutamisest tingituna ei teki suuri kulusid, mida tuleks katta elatisest. Lisaks tuleb arvestada sellega, et hageja esindaja töökoht asub poolel teel hageja elukohast hoidmiskohani. Lapsehoidja (kostja vanaema) on korduvalt pakkunud ja alati soovitanud varianti, et ta tuleb hagejale ise järele ja kasutab selleks ühistransporti. Kostjal on ka vastuväiteid muude vältimatute kulude osas, kuivõrd hageja seaduslik esindaja on märkinud kuludeks lasteaia kohatasu ja toiduraha 60 eurot. Sellest summast kattis kostja 10.08.2011 – 10.02.2012 pool kuni kolmandiku vastavalt kostja ja hageja seadusliku esindaja vahelisele kokkuleppele. Kokkuleppe sisuks oli, et kostja tasub satelliittelevisiooni teenusepakkuja poolt esitatud arved, mis hageja esindaja väitel olid piisavad lasteaiamaksude katteks. Alates veebruarist 2012 kostjale arveid enam esitatud ei ole, seega on alust eeldada, et hageja seaduslik esindaja ei soovi lasteaiamaksu proportsionaalset katmist tulenevalt tema heast majanduslikust olukorrast. Mis puudutab lapse treeningute maksumust, siis on kostja seisukohal, et haridusasutuse väline tegevus on kasvavale lapsele vältimatult vajalik, kuid Lehola lasteaia Karjaküla filiaal pakub 3 erinevat treeningrühma, mis on kõik lapsele tasuta. Ka siinkohal on selgusetu, miks ei kasutata just neid tasuta võimalusi. Riietele, mänguasjadele ja muudele vältimatutele kulutustele ei ole hagiavalduses lisatud ühtegi kulu tõendavat dokumenti, mistõttu on keeruline tegelikku kulu hinnata ning selles osas täpset seisukohta võtta. Hageja ja kostja kohtumistel on hageja riietatud alla kandmisväärse välimusega rõivastesse, mis on alati pesemata ning eritavad äärmiselt ebameeldivat aroomi ja seega ei saa tegemist olla pideva nimetatud hoolekandega. Täiendavalt jätab hageja isiklik hügieen ning tervislik seisund, mille eest vastutab hageja esindaja, soovida. Kostja on alates oktoobri algusest 2011 kuni tänaseni soetanud lapsele rõivaid, mänguasju, hügieenitarbeid ja medikamente ca 600 euro eest. Enamikku soetatud esemetest ei anta hagejale kaasa kohtumistele kostjaga, mistõttu on alust eeldada, et need ei jõuagi hagejani. Kokkuvõtvalt on kulude jaotus kostjale ebaselge, kuna puuduvad tõendusmaterjalid kulutuste tegemise kohta. Kulude jaotus praegusel tasemel ebamõistlik ja kindlasti ei väljenda järgneva 15 aasta elatise vajadusi selgelt ja üheselt mõistetavalt, mis annab aluse täiendavateks kohtuvaidlusteks ka tulevikus, millist koormust kostja endale ei soovi. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kostja, et antud tsiviilasja on võimalik lahendada kompromissiga, määrates elatis hageja kasuks summas 80 eurot kuus. Kostja põhjendab kompromissina pakutavat summat järgnevalt: Kostja toetab, vaatamata nimetatud kohtumäärusele, hagejat igakuiselt ja igakülgselt ja ei esine PKS § 100 lg 2 toodud asjaolusid selles ulatuses, mis puutub osalemisse lapse kasvatamises. Kostja ei ole kunagi keeldunud hageja kulude jagamisest või katmisest enda ja hageja seadusliku esindaja vahel. Vastavalt Harju Maakohtus langetatud otsusele tsiviilasjas nr 2-12-7607 veedab hageja kostjaga 12 päeva kuus (2 nädalavahetust reede-pühapäev ja 2 päeva igas nädalas). 2 päeva iga nädala sees on kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga ja kohtumise kestus on kuni 2 tundi. Kuivõrd kohtumise aeg on vahetult peale hageja lasteaiast tulemist, siis on tegemist perioodiga, 7
(12)2-12-16149 mida võib pidada hageja päevaks väljaspool haridusasutust ja kus tekivad kostjal seoses hagejaga kulutused ja võimalus anda hagejale vahetut ülalpidamist. Vastavalt Riigikohtu
  1. mai 2011 lahendile 3-2-1-37-11 on välja toodud, et ülalmainitud olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt, annab aluse elatist mitte välja mõista. PKS § 100 lg 1 järgi tuleb üldjuhul ülalpidamist anda raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem peab aga PKS § 100 lg 2 järgi täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega saab lapsega märkimisväärse aja koos elav vanem täita ülalpidamiskohustust ka lapse vajadusi vahetult rahuldades. Hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on parem kui kostja oma ning vastavalt PKS § 99 lg 1 tuleks kostja hinnangul seda silmas pidada, et hageja vajadused on täidetud ka elatise maksmisel nimetatud määras. Kostja tasub kinnistu XXX XXX, soetusväärtus 32 000 EUR, hetkeväärtus teadmata, soetamiseks võetud laenumakseid summas kuni 300 eurot kuus. Nimetatud kinnistu on hageja elukohaks, mille eest kostja ei küsi üüritasu. Kinnisvaraportaalides on tänaseks üürihinnaks Keila valla kuni 55m2 korteritele määratud keskmiselt kuni 120 eurot. Kui kostja kasutaks oma korteri mõttelise valduse osa üürimiseks nimetatud hinda, oleks see igakuine saamata jäänud tulu kuni 60 eurot. Kostja tasus ka hageja hüvanguks hageja seadusliku esindaja mootorsõiduki remontimise ja satelliittelevisiooni eest. Lisaks tasus kostja ka hageja lasteaia huviringide tasusid ja andis hageja seaduslikule esindajale käibevahendeid sularahas. Kostja majanduslik seisund ei võimalda maksta elatist pakutavast suuremas summas kahjustamata seejuures kostja enda majanduslikku olukorda. Kostja soovib välja tuua oktoobris 2004 Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringu (http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_ kulud_1_.pdf) tulemusi, mille kohaselt on füüsiliselt ja vaimselt terve, linna või alevi lapse kulud ühes kuus keskmiselt (olenemata tema vanusest) 155 eurot. Kui jagada see summa kahe vanema peale, tuleb summaks 77,5 eurot. Samale seisukohta toetab Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-7-05 punktis
  2. Kostja arvates tuleb antud tsiviilasjas jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. KOHTUISTUNG (MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE) Kohus kuulas menetlusosalised ära 03.10.
  3. Hageja esindajad jäid kohtus nõude juurde, so elatis €175 kuus. Poolte suhted on keerulised. Kostjaga mõistliku kokkulepet ei ole võimalik saavutada. Seadus sätestab, et kui ülalpidamist ei maksta piisavas ulatuses või regulaarselt, siis on õigus nõue esitada. Elatise maksmine toimub rahas või muul viisil. Muud viisi antud olukorras pole. 145 eurot on riigis kehtiv miinimum ja hageja soovib 175 eurot kuus alates
  4. juunist
  5. elatise suurus on põhjendatav lapse huvialadega. Hageja palub elatis välja mõista. 2012 aasta mais esitas hageja hagi ja sellest ajast palub hageja elatis välja mõista. Vahepeal kostja ei maksnud elatist. Ta oli tasunud 1400 eurot, kui pooled lahku läksid, ja seda 10 kuu eest. Hageja ei nurisenud selle summa pärast, kuid kui see 10 kuud mööda sai, siis 8
(12)2-12-16149 kostja enam midagi ei maksnud. Kostja on tasunud hagi esitamise päevast 610 eurot järgmiselt: 09.07.2012 140 eurot, 02.08.2012 140 eurot, 05.09.2012 140 eurot ja 02.10.2012 tasus 190 eurot. Hageja esindaja kinnitas, et laps ei käi enam jalgpallikoolis. Nüüd käib ta ratsutamas ja tantsutrennis. Tantsutrenn algas oktoobris ja selle kohta veel arvet ei ole. Alates 01.08.2012 on neli korda kuus ratsutamine. Hageja elab koos emaga korteris Metsa 10-22 XXX. Laps sööb lasteaias. 70 eurot kulub lapse söögile kodus. Lapse transport on viimine ratsutamistrenni autoga, lapse transport on ka hoidja juurde minek autoga. 10 eurot tervishoiukulutusena moodustavad ravimid, vitamiinid. Hügieenitarbed on šampoonid, kreemid jms. Sünnipäevad, üritused 30 eurot kuus (teatripilet, kinopilet). Kostja ei kanna kulutusi, kui laps on tema juures. Kulutusi tehakse ebamõistlikult ja mitte lapse vajadustest lähtuvalt. Lapsega kooselav vanem saab otsustada lapse vajaduste põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on vaidlus, kuna kostjal on suur kontrolli teostamise vajadus. See ilmneb kostja vastusest. Kostja kinnitas kohtus, et ta on nõus hageja ülalpidamiseks maksma elatist, kuid ta on teisel seisukohal kui hageja esindajad. Kui kooselu hakkaks lõppema, siis sõlmisid hageja seaduslikud esindajad igasuguseid erinevaid lepinguid ja ka lapse elatise summa kohta, leppides kokku 140-200 eurot iga kuu, vastavalt kostja palgale. Kostja seletas, et töötab AS-is Eesti Post, kus ta netopalk on 970 eurot kuus. Kostjal lisaks hagejale rohkem ülalpeetavaid ei ole. Kostja kinnitas, et rohkem kui 150 eurot kuus ta ei ole nõus elatist maksma. Kostja oleks nõus tasuma elatist miinimummääras, kuna laps viibib 12 päeva kuus kostja juures kohtumääruse alusel. Peale selle ei küsi kostja üüri selle korteri eest, kus hageja ja hageja esindaja elavad. Samuti ostab kostja lapsele riideid. 145 eurot peaks ära katma lasteaia ja trennid. Suhtlemisel lapsega on kostjal ka lapse transportimise kohustus. Kostja seletas, et ta täidab kõiki kohustusi ilusti. Lapsel on kostja juures oma tuba ja mänguasjad ning ilus sisustus. Kostja seletas kohtus, et ta on niigi hageja esindajatele vastu tulnud, sest elatise sisse ei ole ta arvestanud neid riided, mida ta lapsele ostab. Kui kostja oleks nõus maksma hagejale 145-150 eurot, ning siis ta ei saaks lapsele enam midagi osta. Transport ei ole elatise osa, seda on välja toonud ka Riigikohus. Saab ka ilma advokaadita kohtus käia, kuna see on ju jälle lapse jaoks päris suur summa. Kostja veedab lapsega väga palju aega ning ostab talle ka asju. Riigikohus ütleb, et miinimumsumma katab lapse kõik vajadused. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielust on XXX sündinud tütar EA. Lapse vanemad on lahutatud ja elavad eraldi, laps elab ema juures. Pooltel on laste ühine hooldusõigus. Vaid otsustusõigus lapse viibimiskoha määramisel kuulub vastavalt kohtuasjas 2-12-7607 20.06.2012 välja antud kohtumäärusele LA. Kostja on lapsele elatist maksnud mitteküllaldaselt, kaootiliselt ning alla miinimummäära. 9
(12)2-12-16149 Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hageja leiab, et talle ei piisa sellest ning vajalike kulutuste katmiseks peaks kostja talle maksma elatist summas €175 kuus. Hageja seaduslik esindaja LA on välja toonud arvestuse alused ning esitanud ka palju tšekke ja hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kinnitavaid tõendeid. Sellega kostja ei ole nõus, kinnitades kirjalikus vastuses, et pakub kompromissina välja igakuise elatisraha €80 kuus. Kohtus ärakuulamisel soostus kostja maksma hageja ülalpidamiseks elatist €145-€150 kuus, kuid mingil juhul mitte rohkem kui €150 igakuiselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §§ 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS § 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Hagiavalduse kohaselt kulub EA vajaduste rahuldamiseks igakuiselt kokku €349. Kostja ei vaidlusta hageja seadusliku esindaja, kelle juures hageja elab, poolt välja toodud kõiki kulusid, kuid kostja väidab, et on lapsele riideid ja jalanõusid ostnud ja lapse arenguks ja lapse huvides ning heaoluks teinud kulutusi, kui laps viibib tema juures . Kohus on seisukohal, et kostja poolt lapsele mõningate riiete, jalanõude ja mänguasjade ostmist, samuti meelelahutuseks ja heaolu nimel tehtud kulutusi ei saa lugeda lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohus arvestab ka, et osad riided, jalatsid ja mänguasjad on lapsel kasutamiseks üksnes isa juures viibides. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et lapse ema peab paratamatult kandma suuremaid kulusid, sest laps elab tema juures ja kõiki igapäevaseid kulutusi ei olegi võimalik ette näha. Kohus peab hagis toodud lapse kulutusi põhjendatuks. Kohus ei nõustu kostja viitega sotsiaalministeeriumi poolt 2004.a tellitud uuringu tulemustele, sest need ulatuvad ajas kaheksa aasta tagusesse ja hinnad on vahepeal oluliselt kallinenud ja mistahes vajaduste katmiseks ei saa opereerida kaheksa aasta taguste hindadega ja tasandiga. See ei ole mõistlik. Ainetu on ka viidata poolte ühisvarale ja seostada seda kuidagi vanemate osaga lapse ülalpidamiskulude katmises. 10
(12)2-12-16149 Vastavalt

§ 5

lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Hageja esindaja on esitanud kohtule palgatõendi, mille kohaselt on hageja esindaja netosissetulekuks ca €720 kuus. Kostja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast tõendit oma sissetulekute tõendamiseks, kuid nimetanud igakuiseks netosisstulekuks €970. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode kõiki väljavõtteid, vaid teinud seda valikuliselt, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine, kui kostja väidab, et tema sissetulek ei ole piisav. Kostja on vaielnud üksnes €25 suuruse elatise maksmise üle, sest on ise kinnitanud, et €150 igakuiselt võiks ta elatist maksta. Seega on kostja teatanud, et summas €145-150 elatise maksmine ei käi talle üle jõu. Summas €175 elatise väljamõistmine on kohtu arvates põhjendatud, sest see arvestab nelja-aastase lapse mitmekülgseks arendamiseks tehtavate kulutustega ja lähtub seega üksnes lapse huvidest. Miinimummääras elatisega on kohtu hinnangul võimalik katta üksnes hädapäraseid vajalikke kulutusi. Kindlasti on iga vanem alati huvitatud sellest, et tema laps areneks ja kasvaks paremas keskkonnas ja suuremaid võimalusi kasutades ja rohkem hüvesid tarbides kui oleks võimalik miinimummääras elatist saades. Iga vanem soovib kindlustada oma lapsele, keda armastab, õnneliku lapsepõlve. Kostja ei ole töövõimetu ega tõendanud, et tal oleks teisi ülalpeetavaid, kes osutuksid EAle elatise maksmise korral vähem kindlustatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse EA ülalpidamiseks elatis summas €175 kuus. Kohus nõustub täielikult hagis esitatud arvutustega ja kulude põhjendatusega ega kahtle, et lapse ülalpidamiseks niisugusel määral rahalisi vahendeid kulub. 11

(12)2-12-16149 Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.06.2012. Sellest ajast on kostja elatist maksnud, kuid ebapiisavalt. Kohus nõustub sellega, et see raha, mis kostja on maksnud pärast 01.06.2012, on ebapiisav. Kohus peab põhjendatuks välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.06.2012, kuid juba makstud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus kohtuotsuse täitmise käigus. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hagi hind käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa s.o. 9x €175 = €1575 - alus

§ 129lg 2. Raivo Einula 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.