lg 1 p 4 kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus. Sama paragrahvi lg 3 järgi muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise hetkel kehtinud juhendi § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu.
lg 1 sätestab, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel.
lg 1 kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Seega õigus haridusele on sätestatud EV Põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning
lg 1 ning § 35 lg 1 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada põhihariduse.
Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010 lahendis 3-3-1-95-09 on kohus asunud seisukohale, et täitmiskava koostamise juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Tulenevalt
lg 1 p 4 nähakse täitmiskavas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus. 2 Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend § 1 lg 21 p 5 kohaselt täitmiskavas peab „Vangistusseaduse” § 16 lõike 1 kohaselt olema vähemalt märgitud ja kajastatud vajadus põhi- või keskhariduse omandamiseks ja viide õppeastmele, kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus koos saadud koolituse märkimisega. Viru Vangla 01.06.2012 haldusaktiga nr 6-10/17425-1 jäeti kaebaja A.T. taotlus 9. klassi õppima võtmise osas rahuldamata põhjendusel, et 09.09.2011 kinnitatud individuaalsest täitmiskavast ei tulene hariduse omandamise vajadust tegevusena karistusaja planeerimisel. Seega vastustaja on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata põhjendusel, et seda ei näe ette kinnipeetavale koostatud individuaalne täitmiskava. Riigikohtu halduskolleegiumi 03.10.2012 lahendis 3-3-1-31-12 on kohus asunud seisukohale, et kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. Individuaalse täitmiskava muutmisel lasub vangla seega kohustus kaaluda, kas eelnevas individuaalses täitmiskavas ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused. Halduskohus möönab, et
lg 1 kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Samas
lg 3 kohaselt kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja poolt 04.05.2012 esitatud avalduse lahendamisel, mille kohaselt A.T. palus end võtta õppima 9. klassi alates 01.09.2012, ei ole vastustaja Viru Vangla esitanud asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi. Kaebaja 04.05.2012 avaldus on jäetud rahuldamata üksnes põhjendusel, et individuaalses täitmiskavas ei ole hariduse omandamise vajadust ette nähtud. Viru vangla 01.06.2012 haldusaktist nr 6-10/17425-1 ei tulene kaalutlusi, et Viru vangla oleks avalduse lahendamisel kaalunud kinnipeetava individuaalse täitmiskava muutmise vajadust. Seetõttu on halduskohus seisukohal, et Viru Vangla seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 03.10.2012 lahendis 3-3-1-31-12 märgituga, et kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus,
lg-st 6 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel ning ka juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise kaudu. 4. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15,00 eurot (tl 20). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu kohus mõistab välja Viru Vanglalt menetluskulu summas 15,00 eurot A.T. kasuks. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.