← Eesti

3-11-1566/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril
  2. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-1566 Haldusasi A.L. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. märtsi
  4. a vastutusotsuse nr 13-7/96-8 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.L.; lepinguline esindaja advokaat Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, volitatud esindajad Katre Kuhi ja Veiko Soll Asja läbivaatamise aeg
  5. september
  6. a. kohtuistungil Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
  7. oktoobrist
  8. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  9. novembril
  10. a (k.a) (HKMS § 31 lg 1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus (IMTK) viis läbi OÜ Kismet-Teenused maksustamisperioodi 01.01.2006 kuni 31.02.2007 maksude tasumise õigsuse kontrolli ning koostas kontrolli tulemusena 21.05.2009 maksuotsuse nr. 12-2.3/4438-
  12. Maksuotsusega määrati maksukohustuslasele tasumiseks OÜ–dega Ringold ja Tespe seotud majandustehingutelt käibemaksu 438 654 krooni ja tulumaksu 857 759 krooni.
  13. 21.05.2009 esitas OÜ Kismet-Teenused maksuotsusele vaide. Maksu- ja Tolliameti 31.07.2009 vaideotsusega nr. 6-1/323-3 jäeti vaie rahuldamata.
  14. OÜ Kismet-Teenused esitas 21.05.2009 maksuotsuse tühistamiseks halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohtu 05.04.2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-1894 jäeti kaebus 1 rahuldamata. Halduskohtu otsuse vaidlustamiseks esitas OÜ KismetTeenused apellatsioonikaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2010 kohtumäärusega menetlusse võtmata. 02.07.2010 jõustus Tartu Halduskohtu 05.04.2010 kohtuotsus.
  15. Kuna OÜ Kismet-Teenused ei tasunud 21.05.2009 maksuotsusega määratud maksunõuet, algatas maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks juhatuse liikmelt vastutusmenetluse.
  16. 17.11.2010 Tallinna Halduskohtu määrusega haldusasjas nr. 3-10-2950 rahuldati maksuhalduri taotlus ja anti luba taotleda MKS § 136¹ lg 1 alusel keelumärgete seadmist A.L.le kuuluvale varale.
  17. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  18. märtsi
  19. a. vastutusotsusega nr. 13-7/96-8 nõutakse A.L.lt OÜ Kismet-Teenused maksuvõla, summas 81 891,67 eurot, tasumist. Vastutusotsuses leiti, et A.L., kasutades Kismet-Teenused OÜ raamatupidamisarvestuses teadlikult Ringold OÜ ja Tespe OÜ fiktiivseid arveid, rikkus juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust. Ringold OÜ ja Tespe OÜ fiktiivsete arvete Kismet-Teenused OÜ raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli suurendada äriühingu kulusid ja sisendkäibemaksu ning A.L. tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. A.L. tahtlik tegevus põhjustas Kismet-Teenused OÜ-l maksuvõlgade tekkimise ja tasumata jätmise. A.L. tahtliku tegevuse, mille tulemusena tekkis olukord, kus Kismet-Teenused OÜ jättis osaliselt maksud deklareerimata (või deklareeris valesti) ja seega ka tasumata, ning Kismet-Teenused OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos.
  20. A.L. esitas PMTK 21.03.2011 vastutusotsusele nr. 13-7/96-8 vaide, mis jäeti Maksuja Tolliameti 23.05.2011 vaideotsusega nr. 6-1/220-2 rahuldamata.
  21. Tallinna Halduskohtu
  22. juuni
  23. a.määrusega võeti A.L. kaebus vastutusotsuse vaidlustamiseks menetlusse. Ühtlasi rahuldas kohus A.L. esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades PMTK 21.03.2011 vastutusotsuse nr. 13-7/96-8 täitmine MKS § 130 lg 1 p–s 6 ettenähtud täitetoimingute osas kuni käesolevas asjas lõpliku kohtulahendi tegemiseni. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  24. Vastutusotsuse andmiseks nõutavad tingimused ei ole täidetud. Juhatuse liikme vastutuse aluseid ja tingimusi ei ole vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastatud ja motiveeritud. Vastavalt Riigikohtu lahendis 3-3-1-41-05 p-s 12 toodud seisukohale on MKS § 96, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1 koostoimes tõlgendamisel juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel järgmised : 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada MKS–ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuses toodud motivatsioon A.L. kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta, mis on viinud maksuvõlgade tekkimise ja tasumata jätmiseni, ei kinnita ega tõenda tahtluse esinemist juhatuse liikme tegevuses. Vastutusotsus ei kattu 21.05.2009 maksuotsusega nr. 12-2.3/4438-3, milles ei ole Kismet-Teenused OÜ-le maksu määramist tehingutelt OÜ–dega Ringold ja Tespe motiveeritud tahtliku maksuseaduste rikkumisega. Kui maksuhaldur leidis erinevalt maksuotsusest vastutusmenetluses, et OÜ Kismet-Teenused tegevused on toime pandud tahtlikult, on maksuhalduril suurem põhjendamiskohustus ja ära tuleb näidata objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud, mis annavad tunnistust juhatuse liikme tegevuses tahtluse esinemisest. Vastutusotsuses ei ole maksuhaldur 2 tuvastanud uusi faktilisi asjaolusid lisaks PMTK 21.05.2009 maksuotsuses juba väljatoodud asjaoludele. OÜ Kismet-Teenused maksukohustuse tekkimine ei ole seotud juhatuse liikme poolt äriühingust rahaliste vahendite kõrvaldamise, käibe varjamise vms tegevusega, mis olemuslikult on tahtlikud tegevused. Maksuotsusest tulenevalt on OÜ Kismet-Teenused maksukohustuste tekkimine seotud hoolsuskohustuse ja sellest tulenevalt tõendamiskoormuse mittetäitmisega. Vastutusotsusest tuleneb samuti ühene seisukoht, et tahtlus tuleneb hoolsuskohustuse mittejärgimisest. Kaebaja leiab, et võimalik hoolsusnõuete mittejärgimine tehingute tegemisel ei viita veel iseenesest maksuseaduste tahtlikule rikkumisele ning samuti ei saa sellest automaatselt tuletada tahtlust maksude deklareerimata jätmiseks. Kuivõrd juhatuse liikme kohustus on tagada esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmine, siis juhatuse liikme tegevuse süülisuse aspektist tuleb hinnata ka esindatava maksevõimelisust ehk asjaolu, kas esindataval oli rahalisi vahendeid, mille arvelt täita tekkinud maksukohustus. Kui esindataval rahalised vahendid puuduvad, ei saa ka juhatuse liige täita kohustust tagada esindatava rahaliste kohustuste täitmine. Ei ole tõendatud asjaolu, et juhatuse liige on muutnud äriühingu tahtlikult maksujõuetuks. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-60-07 öelnud, et äriühingu maksevõimet tuleb analüüsida ajal, kui vaieldav maksukohustus oleks tulnud deklareerida ja ajal, kui maksunõue esitati. OÜ Kismet-Teenused kasumimarginaal perioodil 01.01.2006 kuni 31.12.2007 oli 5-6%, mis poleks võimaldanud juba maksukohustuse tekkimise ajal täita PMTK 21.05.2009 maksuotsuses väljaarvestatud maksukohustust.
  25. Vastutusotsuse tegemine on aegunud, kuna pole tõendatud juhatuse liikme tahtlus kohustuste rikkumisel ning kohaldub MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3 aastane tähtaeg. Maksuvõla tekkimine ja selle suurus on vaieldav. Maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud maksuseadusi ning alusetult ja põhjendamatult keelanud OÜ–l Kismet-Teenused sisendkäibemaksu maha arvata OÜ–de Ringold ja Tespe arvete alusel ning maksustanud tehtud väljamaksed tulumaksuga. Maksuotsuse kohaselt heidetakse maksukohustuslasele käibemaksu osas ette tavapärase hoolsuse järgimata jätmist OÜ-dega Ringold ja Tespe tehingute tegemisel. Kaebaja vaidleb vastu maksuotsuses sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks olnud asjaoludele (maksuotsuse p 4.3). OÜ Kismet-Teenused on OÜ-ga Ringold teostatud tehingute puhul tuvastanud käibemaksukohustuslasest tehingupartneri esindaja, soetatud on ettevõtluseks vajalikke kaupu ja teenuseid ning nende teenuste ettevõtluseks kasutamist ja müügikäivet ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Maksuhalduri ja OÜ Kismet-Teenused vahel on olnud erimeelsused osas, kuidas tuleb hinnata E. L. ütlustes esitatud väiteid sellel kohta, et ta ehitusobjektidel töid vastu ei võtnud ja arved väljastas A.L.lt saadud andmete järgi. Maksumenetluses andis OÜ Kismet-Teenused juhatuse liige seletuse, mille kohaselt sai äriühing ostu- ja müügikäibe vahelt 5-6% vahendustasu. Ostu- ja müügitehingute kohta on koostatud ka võrdlev tabel, mis kinnitab, et soetatud ja edasimüüdud teenuste andmed on võrreldavad. Kohtupraktika kohaselt on võimalikud vead algdokumentides maksustamise aluseks üksnes siis, kui puudus on oluline, st. takistab maksukohustuse aluseks oleva majandustehingu olemasolu ja selle asjaolude kontrollimist (Riigikohtu lahend nr. 3-3-1-55-03). Kaebaja vaidleb vastu ka maksuhalduri maksuotsuse järeldustele tehingute osas OÜ-ga Tespe. Maksuotsuse järeldustes on kirjas, et OÜ-d Tespe esindas tehingutes alati Indrek Turp, kuid nimetatud isik tehingutest midagi ei tea. Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2010 kohtulahendis nr. 3-07-2250 märgitakse, et iseenesest ei piisa põhjendatud kahtluse olemasoluks üksnes sellest, et ostja väidetav müüja eitab tehingute toimumist. Kaebaja leiab, et tehingute tegemist äriühingu poolt ei välista asjaolu, et tema seaduslik esindaja ja juhatuse liige ei kontrolli reaalselt äriühingu majandustegevust. Sellisel juhul saavad maksupettusi selle äriühingu kaudu toime panna ka teised isikud. TsÜS § 118 lg 1 järgi ei välista seadusliku esindaja volituste puudumine nende omistamist äriühingule. Seega sai A.L. mõistlikult eeldada, et A. Kuznetsovil on volitused OÜ Tespe nimel tehingute 3 teostamiseks. Kui ikkagi tuvastatakse hoolsuskohustuse rikkumine, siis tulumaksu määramine on alusetu, sest müüja isik ei ole tulumaksu seisukohalt oluline (Riigikohtu lahend nr 3-3-131-06 p 15). Hoolsuskohustuse maht ja nende kohustuste eiramise tagajärjed on tulumaksu ja käibemaksu puhul erinevad. Tulumaksukohustus tekib vaid juhul, kui väljamakseid tehes maksukohustuslane teadis, et väljamaksetel puudub õiguslik alus. Kaebaja leiab, et tulumaksukohustust pole ka piisavalt põhjendatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  26. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ja lisab oma 23.05.2011 vaideotsuses nr 6-1/220-2 toodud seisukohtadele järgmised seisukohad: täidetud on vastutusotsuse tegemise eeldused. A.L. tahtlik tegevus on otseselt seotud maksuvõla tekkimisega. Kaebuse esitaja ei ole tahtluse puudumist HKMS § 16 kohaselt ammendavalt tõendanud. Jõustunud Tartu Halduskohtu otsusega on tuvastatud, et OÜ Kismet-Teenused ei ole teinud tehingud OÜ-dega Ringold ja Tespe. Jääb vaid küsimus, kas A.L. oli või pidi olema teadlik, et tehinguid reaalselt nende äriühingute vahel ei toimunud. Maksuhaldur on seisukohal, et A.L. organiseeris ja korraldas kogu äriühingu tegevust ning oli teadlik, et tehinguid ei toimunud. Riigikohtu lahendi nr. 3-31-62-06 p-s 13 on märgitud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olemuselt olla ainult tahtlik. Kuna äriühing on deklareerinud fiktiivse tehingu ning tekitanud sellega ebaõige sisendkäibemaksu tagastusnõude, saab olla tegu üksnes tahtliku ja teadliku teoga. Kuna A.L. esindas OÜ-d Kismet-Teenused vaidlusalustes tehingutes ainuisikuliselt, saab äriühingu toimepandut võrrelda ja käsitleda ka juhatuse ainuliikme poolt toimepanduna. Revisjoni käigus tuvastatud asjaolud viitavad selgelt asjaolule, et A.L. teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud müüjad ei ole tegelikud müüjad. Vastutusotsus ja maksuotsus on motivatsioonis ja järeldustes kooskõlas, sest maksuotsuses on maksuhaldur viidanud revisjoniaktile, kus on öeldud, et Kismet-Teenused on teadlikult varjanud maksuhalduri eest tegelikku ehitusteenuse teostajat. Maksuhaldur on maksuotsuses viidanud ka asjaolule, et revisjoni käigus tuvastatud asjaolud viitavad selgelt asjaolule, et OÜ Kismet-Teenused juhatuse liige teadis, et arvetel näidatud müüjad pole tegelikud müüjad. Samas ei omaks vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust asjaolu, et maksuotsus ja vastutusotsus on vastuolus.
  27. Kaebaja seisukoht hoolsuskohustuse mittejärgimisest on otsitud ja kontekstist väljarebitud. Maksuhalduril on uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus arvestada kõiki asjaolusid. Maksuhalduril ei ole kohustust tõendada, kas äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline või mitte. Kaebaja toetub kontekstist väljarebitud mõttele Riigikohtu lahendist nr. 3-1-1-60-07, kus peetakse silmas aga tsiviilkahjunõuet. Vastutusotsus on maksuvõla sissenõudmise menetlus, mitte kahju hüvitamise väljanõudmine. Tegemist on tahtliku maksuõigusrikkumisega, mistõttu MKS § 98 lg 1 järgi tuleb kohaldada 6 aastast aegumistähtaega. Kaebajal ei ole maksuotsuse vaidlustamiseks kaebeõigust, sest ta on äriühingu nimel juba maksuotsuse Tartu Halduskohtus vaidlustanud. A.L. maksuvaidluses esitatud kaebus ning vastutusotsuse vaidlustamisel esitatud kaebus osas, mis puudutab maksuotsuse sisulist vaidlustamist, on oma sisult identsed. Seega pole kohtul kohustust hakata teistkordselt hindama kaebuse esitaja väiteid maksuotsuse õiguspärasuse kohta. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mille alusel peaks tal tekkima õigus maksuotsuse õiguspärasuse hindamiseks teistkordselt. KOHTU PÕHJENDUSED 4
  28. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kaebuse esitaja kaebeõiguse piiride osas (I), seejärel tuvastab, kas vastutusotsuse andmiseks nõutavad tingimused on täidetud (II) ning viimaks lahendab menetluskulude küsimuse (III). I
  29. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus OÜ-le Kismet-Teenused tehtud maksuotsuse vaidlustamiseks, kuna ta on äriühingu nimel maksuotsuse juba Tartu Halduskohtus vaidlustanud. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Tallinna Ringkonnakohus on 01.06.2010 määruses haldusasjas nr. 3-10-177 selgitanud: „Seoses OÜ-le Mr Solver suunatud kontrollaktide, toimingute ja maksuotsuse vaidlustamisega on halduskohus õigesti märkinud, et Sven Soesonil puudub nende eraldiseisvalt vaidlustamise õigus. Kuna kaebaja on üksnes vastutusotsuse adressaadiks, on tema õiguste kaitse piisavalt tagatud viimase vaidlustamise kaudu. Vastutusotsuse vaidlustamisel on kaebajal õigus esitada kõiki sisulisi vastuväiteid maksuotsusele. Arvestades, et kaebaja põhjendatud huvi maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel on suunatud üksnes vastutusotsuse tühistamisele, puudub vajadus maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldiseisvaks lahendamiseks. Kohus hindab maksuotsuse õiguspärasust vastutusotsuse tühistamise nõude läbivaatamise raames (p 5). Sarnasele seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus asunud ka
  30. juuni
  31. a. otsuses haldusasjas nr. 3-07-1863, sedastades: „Kuna antud juhul on äriühingutest põhivõlgnikele määratud maksusumma maksuotsusega, on need maksuotsused käsitatavad eelhaldusaktidena vastutusotsuse suhtes, mistõttu tekkis kaebajal vastutusotsuse adressaadina õigus äriühingute maksuotsuseid sisuliselt vaidlustada sõltumata sellest, kas ta äriühingute seadusliku esindajana nende vaidlustamise võimalust kasutas või mitte. Kaebaja õiguste kaitseks piisab maksuotsuste õigusvastasuse tuvastamisest kohtu poolt selleks, et lahendada vastutusotsuse tühistamistaotlus“ (p 11). Seega on kaebuse esitajal käesoleva vaidluse raames õigus esitada sisulisi vastuväiteid ka OÜ-le Kismet-Teenused adresseeritud maksuotsusele. Järgnevalt uurib kohus, kas vastutusotsuse andmiseks nõutavad tingimused on täidetud. II
  32. Maksukorralduse seaduse § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  33. oktoobri
  34. a otsust asjas nr. 3-3-1-41-05, p 12). Vaidlus puudub selle üle, et vastutusotsust ei saa juhatuse liikme suhtes teha äriseadustiku § 187 lg 2 alusel; juhul, kui maksuvõlg on tekkinud enne kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist, s.o enne
  35. juulit 2002 (Ibid, p 12); samuti juhul, kui äriühing on registrist kustutatud ja tema õigusvõime lõppenud (Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. detsembri
  37. a otsus asjas nr. 3-3-1-75-09, p 11). Käesoleval juhul eeltoodud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.
  38. Kaebuse esitaja põhiline vastuväide vastutusotsusele on see, et kuigi maksuhaldur ei ole vastutusotsuses tuvastanud IMTK 21.05.2009 maksuotsusega võrreldes uusi asjaolusid, ei kattu vastutusotsuses juhatuse liikme süü küsimuses motivatsioon maksuotsuses KismetTeenused OÜ tegevusele omistatud motivatsiooniga, kuna maksuotsuses ei leita, et Kismet- 5 Teenused OÜ oleks toime pannud tahtliku maksuseaduste rikkumise. Äriühingu poolt võimalikust hoolsusnõuete mittejärgimisest tehingute tegemisel ei saa järeldada juhatuse liikme poolt maksuseaduste tahtlikku rikkumist. Kaebuse esitaja arvates puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et juhatuse liige on muutnud äriühingu tahtlikult maksejõuetuks. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga vaid osaliselt. IMTK 21.05.2009 maksuotsuses (kd I, lk. 263-264) tuvastas maksuhaldur, et tehinguid Ringold OÜ-ga ja Tespe OÜ-ga ei toimunud ning Kismet-Teenused OÜ ei järginud äris tavapärast hoolsust. Hoolsuse mittejärgimist põhistas maksuhaldur järgmiste asjaoludega: lepingud äriühingute vahel olid väidetavalt sõlmitud suuliselt; Kismet-Teenused OÜ seaduslik esindaja ei tuvastanud müüjaid esindanud isikuid ega kontrollinud müüjate esindusõiguslikku isikut tõendavat dokumenti ja volitusi; ei koostatud akte teenuste üleandmise ja vastuvõtmise kohta (kd I, lk. 264). Vaidlustatud vastutusotsuses leidis maksuhaldur, et A.L. kajastas Kismet-Teenused OÜ raamatupidamises teadlikult Ringold OÜ ja Tespe OÜ fiktiivseid arveid ning A.L. tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele (kd I, lk. 32, vastutusotsuse lk. 15). Kõigepealt märgib kohus, et vastutusotsuse motivatsioon juhatuse liikme süü osas ei sõltu maksuotsusega äriühingu tegevusele antud hinnangust. Riigikohtu halduskolleegiumi
  39. oktoobri
  40. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-41-05 väljendatud seisukohast võib järeldada, et vastutusotsuses tuleb juhatuse liikme süüd maksuotsusest eraldi põhjendada (p 15). Seega ei ole juhatuse liikme süü hindamisel võimalik tugineda pelgalt maksuotsuse motivatsioonile. Veelgi enam kohtupraktikas on aktsepteeritud äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamisel ka viimase süü tuvastamist raskemas vormis (tahtlusena) kui seda on tehtud varasemas väärteomenetluses (hooletusest tulenev ettevaatamatus) (Tallinna Ringkonnakohtu
  41. juuni
  42. a. otsus asjas nr. 3-07-1863, p 14, lk. 25). Seega ei sea maksuotsuse motivatsioon äriühingu süü küsimuses maksuhaldurile vastutusotsusega juhatuse liikme süü hindamisel piire, mille ületamine oleks keelatud.
  43. Küll aga nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et juhatuse liikme süüd tuleb vastutusotsuses piisavalt põhjendada. Vaidlustatud vastutusotsuses on maksuhaldur seda ka piisava põhjalikkusega teinud (vt. vastutusotsuse lk-d 12-16, kd I, lk 30 pöördel – 32 pöördel). Juhatuse liikme A.L. süü tuleneb vastutusotsuses märgitud järgmistest asjaoludest: 1) kontrollitaval perioodil 01.01.2006 kuni 31.01.2007 oli A.L. äriühingu ainsaks vastutavaks seaduslikuks esindajaks, kuna teine juhatuse liige M. P. juhatuse töös ei osalenud; 2) Kismet-Teenused OÜ kasutas kontrolliperioodil raamatupidamisarvestuses Ringold OÜ ja Tespe OÜ väljastatud fiktiivseid arveid; 3) A.L. tegi fiktiivsete arvete alusel äriühingutele Ringold OÜ ja Tespe OÜ ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 857 759 krooni ning arvestas väljamaksetelt sisendkäibemaksu; 4) tehingud äriühingutega toimusid pikema ajaperioodi jooksul (Ringold OÜ-ga
  44. a. jaanuarist märtsini ning Tespe OÜ-ga
  45. a. märtsist
  46. a. jaanuarini), kuid A.L. ei osanud anda konkreetseid selgitusi tehingute majandusliku sisu, mahtude, maksumuse ega teostatud tööde kvaliteedi kohta; 5) tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid vormistati vaid formaalselt, tagantjärgi; 6) Ringold OÜ poolt arvete väljastamine toimus A.L. juhiste ja andmete alusel. Maksuhaldur on vastutusotsuses leidnud, et tuvastatud asjaolud viitavad üheselt sellele, et A.L. teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud müüjad ei ole tegelikult müüjad. Ühtlasi leidis maksuhaldur, et kajastades siiski fiktiivseid arveid raamatupidamises, viis A.L. äriühingust välja rahalisi vahendeid, mida oleks saanud kasutada äriühingu majandustegevuse elavdamiseks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eeltoodud asjaolud viitavad üheselt sellele, et A.L. mitte ainult ei rikkunud juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust, vaid tema tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Riigikohtu halduskolleegium on 24.01.2011 otsuses asjas nr. 3-3-1-73-10 leidnud: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma 6 maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja vastutusotsuses õigesti tuvastanud A.L. süü tahtluse vormis (vt vastutusotsuse lk 15 kaks viimast lõiku). MKS § 96 lõike 5 kohaselt, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS § 98 lõike 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Kuna vastustaja tuvastas A.L. süü tahtluse vormis, kohaldub vastutusotsuse tegemisele 6-aastane aegumistähtaeg, mistõttu ei ole vastutusotsuse tegemine aegunud.
  47. Kaebuse esitaja leiab ka seda, et ta ei saanud rikkuda kohustust tagada äriühingu Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, kuna OÜ Kismet-Teenused kasumimarginaal perioodil 01.01.2006 kuni 31.12.2007 ei oleks võimaldanud juba maksukohustuse tekkimise ajal täita IMTK 21.05.2009 maksuotsuses väljaarvestatud maksukohustust. Oma väites tugineb kaebuse esitaja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. jaanuari
  49. a. otsusele asjas nr. 3-1-1-60-07 leides, et äriühingu maksevõimet tuleb analüüsida nii ajal, kui vaieldav maksukohustus oleks tulnud deklareerida kui ka ajal, mil maksunõue esitati. Kohus on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukoht ei ole käesolevas haldusasjas asjakohane. Nimetatud lahendis analüüsis Riigikohus seda, kas ja kui, siis millisel õiguslikul alusel, millistel eeldustel ja millises ulatuses võib riigil tekkida tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu, kes on enne
  50. juulit 2002 äriühingu maksudeklaratsioone tahtlikult esitamata jättes või nendes tahtlikult valeandmeid esitades (deklareerimiskohustust rikkudes) pannud toime maksukuriteo ning põhjustanud ühtlasi äriühingu maksuvõla (otsuse p 40). Riigikohus asus viidatud otsuse p-s 54 seisukohale, et otsustamaks deklareerimiskohustust rikkunud äriühingu juhatuse liikme vastu TsK § 448 lg 1 alusel esitatud riigi kahjunõude põhjendatuse üle, tuleb muu hulgas tuvastada nii varjatud maksukohustuse sissenõutavus selle tekkimise ajal kui ka see, et maksunõude täitmine ei ole maksunõude ilmsikstulekul enam täielikult või osaliselt võimalik (näiteks äriühingust maksumaksja lõppemise, tema maksevõimetuse või maksuvõla aegumise tõttu).
  51. Kohus märgib, et vastutusotsusega ei nõuta kaebuse esitajalt enne kehtiva maksukorralduse seaduse jõustumist
  52. juulil
  53. a. deklareerimiskohustust rikkunud äriühingu poolt riigile tekitatud kahju hüvitamist. Vastupidi, vastutusotsuse tegemise eelduseks on maksuvõla tekkimine pärast kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist (vt käesoleva kohtuotsuse motiveeriva osa p 15 ning Riigikohtu halduskolleegiumi
  54. oktoobri
  55. a otsuse nr. 3-3-1-41-05 p 12). Riigikohus andis kohtuasjas nr. 3-1-1-60-07 seega hinnangu erandjuhtumile, mille puhul Maksukorralduse seaduse sätted ei kehtinud. Ka on kolmandalt isikult võõra maksuvõla sissenõudmine ja kahju hüvitamine põhimõtteliselt erinevad (otsuse p 38; Riigikohtu halduskolleegiumi
  56. oktoobri
  57. a otsus asjas nr. 3-3-1-41-05, p 12). Vastutusotsuse koostamiseks ettenähtud kriteerium – äriühingu Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise tagamise rikkumine – on käesoleval juhul täidetud. Kuna kaebuse esitaja pidi äriühingu juhatuse liikmena tagama äriühingu poolt käibemaksuseadusest tulenevate nõuete täitmise (vt käibemaksuseaduse §-s 24 ettenähtud maksukohustuslase kohustusi), kuid ta seda ei teinud, deklareerides sisendkäibemaksu fiktiivsetelt tehingutelt, rikkus ta kohustust tagada äriühingu poolt Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. OÜ-le Kismet-Teenused 21.05.2009 maksuotsusega määratud käibe- ja tulumaksu 7 tasumise kohustus tekkis eeltoodud rikkumise tulemusena. Seega kui OÜ Kismet-Teenused tegevuses ei oleks rikkumist esinenud, ei oleks tekkinud ka OÜ Kismet-Teenused käibe- ja tulumaksukohustust. Seetõttu on ebaõige kaebuse esitaja arvamus nagu tuleks seostada juhatuse liikme kohustust tagada äriühingu Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine PMTK 21.05.2009 maksuotsusest tuleneva maksude tasumise kohustusega. Kohus märgib ühtlasi, et vastutusotsuse koostamise kolmandaks eelduseks on, et kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastavalt Maksukorralduse seaduse §-le 32 on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Kaebuse esitaja maksuvõlg tekkis käibe- ja tulumaksuseaduse alusel kaebuse esitaja objektiivse tegevuse tulemusena, mitte OÜ-le Kismet Teenused koostatud maksuotsuse tulemusena. Maksuotsuse koostamise eelduseks on isikul juba tekkinud maksuvõla olemasolu.
  58. Kaebuse esitaja ei ole nõus ka maksuotsuses kaebuse esitaja tehingutele osaühingutega Ringold ja Tespe antud hinnanguga (maksuotsuse p 4.3). Kaebuse esitaja arvates on maksuhaldur vääralt hinnanud E. L. ütlusi. Samuti ei välista OÜ Tespe esindaja Indrek Turp’i teadmatus tehingutest A. Kuznetsovi volitusi OÜ Tespe nimel tehingute teostamiseks. Kohus on seisukohal, et vaieldamatult on E. L. ja A.L. maksumenetluses antud seletused omavahel vastuolus, kuna mõlema isiku seletusest eraldi võib järeldada, et kumbki isik ise reaalset kontrolli teostatud tehingute üle ei omanud, vaid seda omas tehingu teise poole esindaja. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-73-10, p 24 ning 19.05.2009 otsus asjas nr. 3-3-1-32-09, p 19). Üldiselt tõenäoliseks ei saa pidada tehinguid teinud isikute vastuolulisi ütlusi tehingute kohta juhul, kui tehingud poolte vahel toimusid. Seetõttu ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks maksuhaldur andnud E. L. ütlustele tõendeid kogumis hinnates väära hinnangu. Tõendeid kogumis arvesse võttes on kaebuse esitaja liiga suurt rõhku pööranud E. L. kinnitusele tehingute toimumise kohta. Riigikohus on leidnud, et maksukohustust ei ole võimalik vältida vormiliselt nõuetekohaste dokumentide esitamisega ega ka müüja kinnitusega, et tehingud poolte vahel toimusid (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  59. juuni
  60. a otsust asjas nr. 3-3-1-34-07, p 10). Seega, kui tõendid kogumis tekitavad põhjendatud kahtluse tehingute mittetoimumises, ei saa sellist kahtlust väärata müüja vastupidine kinnitus. Seoses A.L. „mõistliku eeldusega“ selle kohta, et A. Kuznetsovil on volitused OÜ Tespe nimel tehingute teostamiseks, märgib kohus järgmist: A.L. on oma selgitusi OÜ-d Tespe esindanud isiku kohta korduvalt muutnud. Kui 21.05.2008 seletuse kohaselt A.L. väidetavalt eeldas, et OÜ Tespe juhatuse liikmeks on keegi Indreku nimeline isik (kd I, lk. 91), siis 13.06.2008 seletuse kohaselt kohtus A.L. paaril kolmel korral hoopis OÜ-d Tespe esindanud Indrek Turp’iga, kellega oli kaasas ka keegi vene keelt kõnelev meesterahvas, kelle nime A.L. ei mäletanud (kd I, lk. 97 pöördel). 23.01.2009 seletuse andmisel mäletas A.L. aga hoopis seda, et nii Ringold OÜ-d kui ka Tespe OÜ-d esindas Kuznetsovi nimeline isik, kelle passi koopiat ega volitust A.L. aga ei küsinud, kuna teda oli soovitanud E. L. (kd I, lk. 101). Äriregistri andmebaasist nähtub, et OÜ Tespe ainsaks esindusõiguslikuks isikuks oli kontrolliperioodil Indrek Turp. E. L. puudub aga OÜ-ga Tespe igasugune seos. Seega ei saanud E. L. Kuznetsovi A.L.le OÜ Tespe nimel ka kuidagi soovitada. Küll aga nähtub OÜ Kismet-Teenused äriregistri andmete väljatrükist, et E. L. on tihedalt seotud OÜ-ga Kismet-Teenused, olles alates 01.07.2010 äriühingu osanik ja alates 07.07.2010 ka juhatuse liige. Kuigi äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks saamine on 8 toimunud pärast vaidlusalust kontrolliperioodi, kinnitab seotus A.L. äriühinguga kahtlusi E. L. ütluste usaldusväärsuses. A.L. maksumenetluses antud vastuolulisi selgitusi arvesse võttes ei pea kohus usutavaks ka kaebuse esitaja selgitusi A.L. heausksuse kohta tehingute tegemisel OÜ-ga Tespe. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuotsuses tehingute kohta esitatud järeldused on põhjendatud.
  61. Kaebuse esitaja on ühtlasi seisukohal, et maksuotsusega tulumaksu määramine on alusetu, sest hoolsuskohustuse rikkumise korral ei ole müüja isik tulumaksu seisukohalt oluline. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses. Samas on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti (
  62. oktoobri
  63. a otsus haldusasjas nr. 3-3-1-50-03, p 11). Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kuigi Kismet-Teenused OÜ tegi vaidlusalusel perioodil äriühingutele Ringold OÜ ja Tespe OÜ pangaülekandega väljamakseid, tehinguid Kismet-Teenused OÜ ning Ringold OÜ ja Tespe OÜ vahel ei toimunud ning maksuhaldur ei suutnud maksumenetluse käigus tuvastada tehingute tegelikku teist poolt. Samas tuvastas maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõenditele tuginedes, et Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud müüjad ei ole tegelikud müüjad (maksuotsuse lk. 26). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kaebuse esitajaga ka tulumaksu määramise alusetuses. Ühtlasi on kohus seisukohal, et Kismet-Teenused OÜ tulumaksukohustust on maksuotsuse p-s 5.2 piisavalt põhjendatud. Vastavalt MKS § 96 lõikele 6 vastutusotsust ei tehta, kui: 1) maksuvõlga ei ole tekkinud; 2) maksuvõla sissenõudmine on aegunud; 3) maksuvõlg on kustutatud. Kohus on seisukohal, et eeltoodud, vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu tuleb A.L.le tehtud vastutusotsust pidada seaduslikuks. III
  64. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.