Kohtutoimik 2-12-39120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo E i n u l a Otsuse kuupäev 07. november 2012 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg
) § 65 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt
§ 67lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. 3
(8)Kohtutoimik 2-12-39120 Võttes arvesse seda, et poolte abielulised suhted on lõppenud juba 2010 novembris ning pärast seda ei ole poolte vahel toimunud ligikaudu kahe aasta vältel praktiliselt mingisugust suhtlust (suheldud on advokaatide vahendusel), on ilmne, et abieluliste suhete taastamine on võimatu. Seetõttu puuduvad mõistlikud põhjused abielu lahutamata jätmiseks või TsMS § 357 lg 1 sätestatud menetluse peatamise võimaluse rakendamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt palub RL kohtul lahutada tema ja NAL vahel XXX sõlmitud abielu. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja hinnangul oleks põhjendatud ja õiglane mõista kostjalt välja hageja poolt abielulahutuse nõude esitamisega seoses kantud menetluskulud. RL on antud juhul teinud NAL NAL ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, kuid ei ole sellele ettepanekule vastanud. Seega on käesoleva hagiga seoses tehtud kulutused seotud otseselt NAL pahatahtliku käitumisega. Vastavalt TsMS § 363 lg 5 avaldab hageja, et pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi. TsMS § 346 lg 2 lähtuvalt tuleb asi lahendada suulises menetluses. RLS § 57 lg 2 alusel on RL tasunud abielu lahutamise hagilt riigilõivu summas €75. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§ 65lg 1 ning Ts
MS § 363 palub hageja kohtul
- lahutada RL ja N L vahel XXX sõlmitud abielu;
- määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud N L kanda. Hagiavalduse juurde lisas hageja koopia abielutunnistusest (registri nr XXX) koos apostilliga. Abielutunnistusest nähtub, et RL ja NAL abiellusid XXX St Jamesi Katedraalis Townswille’ is Queensland’ is. Abielu on sõlmitud Austraalia 4
(8)Kohtutoimik 2-12-39120 Ühenduse
- a abieluseaduse alusel. Abiellumistseremoonia on läbi viinud Ronald Herbert Wood – anglikaani kiriku preester. Kohus võttis hagi menetlusse
- oktoobril 2012 ja kutsus pooled isiklikult kohtusse ärakuulamisele
- novembril
- Asja arutamiseks määratud kohtuistungil
- novembril 2012 jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on pöördumatult katkenud ja nende taastamine välistatud ning hageja ei soovi leppida kostjaga ega nõustu menetluse peatamisega ja leppimiseks aja andmisega, millise ettepaneku on teinud istungil kostja. Hageja palus abielu lahutada, kinnitades, et tema otsus abielu lõpetada on lõplik ning seda otsust ta ei soovi revideerida. Hagejal on juba poolteist aastat uus perekond. Hageja seletas, et kostja oli abielus vägivaldne, varastas hagejalt raha ning tal on olnud abielu ajal armusuhteid paljude naistega. Niisugust kostja käitumist hageja ei suutnud taluda ega soovi andestada. Kostja kasutab hageja suhtes psühholoogilist terrorit, on läinud kallale hageja lastele ja emale. Kostja ei olnud hagiga abielulahutuse nõudes ja seletas, et hagejal endal on olnud abielu ajal abieluväline armusuhe endast kolmteist aastat noorema naisega ning peale selle veel mitu abielurikkumise juhtumit. Kostja eitas vägivaldset käitumist hageja ja tema lähikondsete suhtes. Samuti avaldas kostja, et tal ei ole olnud abielu ajal armusuhteid teiste naistega. Hoopis hageja soov olevat olnud, et hagejaga magaks samal ajal mitu naist. Kostja eitas hageja tagant varastamist. Vaatamata sellele sooviks kostja hagejaga siiski leppida ja leiab, et pooled peaksid minema perenõustaja juurde, et abielus taas saavutada teineteisemõistmist ja abielusuhet säilitada. Samas avaldas kostja kohtuistungil, et kui hageja jääb enda nõude juurde kindlaks, eks siis tuleb tal lahutusega leppida ja kostja aktsepteerib lahutust. Mõlemad pooled avaldasid, et abielusuhted on lõppenud
- novembril 2010, kui pooled viibisid reisil Austraalias. Samuti kinnitasid mõlemad pooled, et nad abikaasadena elasid viimati koos Eestis, kus oli nende ühine elukoht. 5
(8)Kohtutoimik 2-12-39120 Kohtu põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Perekonnaseaduse (
) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
§ 65
lg 1 kehtestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama.
§ 66
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
§ 67
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
§ 67
lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Pooled elavad peaaegu kaks aastat lahus. 6
(8)Kohtutoimik 2-12-39120 Kuigi kostja vaidles abielulahutusele vastu, on ta kohtu hinnangul faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et tõepoolest pooltevahel abielusuhted puuduvad, see tähendab et abieluside on katkenud. Samas avaldas kostja korduvalt, et ta leiab, et pooled peaksid minema perenõustaja juurde ja avaldas lootust, et kõik saab taas korda ja abielu või säilitada. Kumbki pool on teinud teisele tõsiseid etteheiteid, süüdistades teineteist korduvas abielurikkumises. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel juba ligemale kaks aastat, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses esitatud abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei leidnud 7
(8)Kohtutoimik 2-12-39120 asjaoludega tutvumisel ja asja arutamisel ning pooli ära kuulates ühtki põhjendust, mis lubaks jagada poolte menetluskulud sellest üldreeglist teisiti. Raivo E i n u l a Kohtunik 8
(8)