Obsah (5)

§ 405§ 162§ 138§ 144§ 147

Tsiviilasi nr.2-11-52357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2012.

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja – vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 11.06.2012. a hagi menetlusse võtmise määruses määras kohus menetleda PGOÜ hagi KM vastu võlgnevuse 283,47 euro, intressi 76,70 euro ja viivise väljamõistmiseks lihtmenetluses ning selgitas pooltele muuhulgas, et kui pooled soovivad, et kohus kuulaks nad

§ 405lg 2 kohaselt ära, peavad nad selleks esitama kohtule taotluse.

Pooled kohtule taotlusi enda ära kuulamiseks esitanud ei ole. Poolte vahel on 10.02.

1. a sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 6 000 krooni st 383,47 eurot, millele lisanduvad intressid (lepingu p 6.1 kohaselt) summas 1 200 krooni st 76,70 eurot. Maksetähtaeg oli kaks kuud. Kostja on tasunud hagejale 100 eurot. Viiviseid on hageja arvestanud alates lepingu tähtaja lõppemisest st 10.04.
2. a kuni hagi esitamiseni so 29.05.
3. a seadusjärgses viivisemääras 0,02 % päevas ning palub kostjalt välja mõista viivised 1 142 päeva viivitamise eest summas 68,52 eurot. Lisaks palub viivise arvestamist kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 märgib, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 7.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma Laenusumma vastavalt Lepingule kuumaksetena. Lepingu punkti 7.
4. kohaselt algab Laenu tagastamise tähtaja kulgemine Laenu väljastamise päevast. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja on esitanud hagejale laenutaotluse 10.02.
5. a kahekuulise tagasimakse tähtajaga (tl 24). 10.02.
6. a on hageja kostjale taotletud laenusumma (6 000 krooni) üle kandnud (tl 41). Hageja kinnitusel on kostja tasunud 100 eurot võlgnevusest. Kuna kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse summas 283,47 eurot, intressi summas 76,70 euro ja viivise summas 68,52 euro väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg 1 kohaselt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 405

lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

§ 138

järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (

§ 144p 1).

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt

§ 147

lg 5 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kogusummas 63,91 eurot ning õigusabikuluna 173 eurot. Kohtu hinnangul kuulub riigilõiv kostjalt väljamõistmisele 63,91 euro ulatuses ning õigusabikuluna 35 eurot. Kohus selgitab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabikulud summas 35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik