← Eesti

2-11-63790/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2012.a Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-63790 Tsiviilasi AS-i IKhagi AP vastu võla nõudes Menetlustoiming Lõpplahendi kuulutamine hageja: Aktsiaselts IK(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja: Kaspar Vahtre (Aktsiaselts Inges Kindlustus, kaspar.vahtre@inges.ee ) kostja: AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud RESOLUTSIOON

  1. Kinnitada hageja AS-i IKja kostja AP vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 AP tunnistab võlgnevust AS-i IKees summas 12000 (kaksteist tuhat) eurot. 1.2 AP kohustub tasuma punktis 1.1 nimetatud võlgnevuse AS-i IK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swebank, selgitusega „100081351, AP regress“ hiljemalt tähtajaks 01.05.2013.a. 1.3 Kompromissi mittetäitmise korral on AS-il IK õigus arvestada viivist määraga 9% aastas tasumata summalt. Viivise arvestamise aluseks võetakse aasta pikkusega 360 kalendripäeva. 1.4 Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
  2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.
  3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-
  4. Poolte menetluskulud, mida ei ole nimetatud kompromissis, jäävad poolte endi kanda.
  5. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel AS-i IK(reg kood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-is Swedbank riigilõiv summas 798,89 (seitsesada üheksakümmend kaheksa eurot ja 89 senti) eurot.
  6. Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele ja peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

(2)1 Menetluse käik ja kohtu põhjendused Kohtu menetluses on AS-i IK nõue AP vastu. 12.10.2012.a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus 28.12.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 riigilõivu 192 eurot viitenumbriga 2900072369 selgitusega „Riigilõiv AS IK MKKM avaldus AP“ ja samal kuupäeval teistkordselt tasus hageja riigilõivu 192 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 selgitusega „Riigilõiv AS IK MKKM avaldus AP“ , samal päeval kolmandat korda tasus hageja riigilõivu 47,93 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „AS IK MKKM avaldus AP“. Hageja tasus riigilõivu 16.04.2012.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 1165,86 eurot selgitusega „AS IK hagiavaldus ts.asjas nr 2-11-63790“. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust s.o 798,89 eurot hagejale tagastamisele. Haide Rimmel kohtunik
(2)2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.