) § 131 lg-le 1 peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
p 1 ja 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja ega sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Avaldaja KK on TK ema, TK isa MK on surnud. TK kuulub pärandvarana ¼ elamust Tallinnas XXX. KK on vajalik saada kohtult nõusolek majaosa müügiks seoses sellega, et soetada endale ja lapsele uus elamispind. KK selgitas kohtuistungil, et kasutab koos lapsega poolt maja ja tasub lapsele mittekuuluva veerandi majaosa kasutamise eest majaosa omanikule igas kuus 150 eurot üüri. Eluasemelaenu tasub igas kuus 335 eurot, laen on lapsega kahe peale, tasub mõlema osa, laenujääk on 49000 eurot. Maja on vana ja soojustamata, elektriarved on sügisel-talvel 150200 eurot kuus. Sellele lisanduvad muud kommunaalkulud. Maja vajab pidevat remonti. Kasutatav elamispind on kahele inimesele liiga suur, tube on neli. KK soovib majaosa ära müüa hinnaga 65000 eurot, ostja on olemas ja omandada saadud rahaga korter XXXhinnaga 55000 eurot, vastav korter on KK kasuks broneeritud kuni detsembri keskpaigani. Omandatava korteri kommunaalkulud peaks olema maksimaalselt 200 eurot kuus. KK seletas, et ostetavale korterile hüpoteeki ei seata, kuna KK ema on nõus oma XXX uues korterelamus asuva 3-toalise korteri eluasemelaenu tagatiseks andma. Kohus veendus esitatud asjaolude põhjal, et olemasoleva elamispinna ülalpidamine on väga kulukas ja tulenevalt maja vanusest ja suhteliselt halvast korrast tuleb jätkuvalt teha kulutusi maja parendamiseks. Avaldaja soov omandada odavama ülalpidamiskuluga korter on mõistlik. Avaldaja on esitanud kinnivaraportaali müügikuulutuse korteri asukohaga XXXkohta, mille soovib endale ja lapsele omandada. Müügikuulutusest ilmneb, et korter on väga heas korras, seega võrrelduna praeguse elamisega ei vaja pidevat remonti. Heas korras olev korteri kommunaalkulud on ilmselgelt väiksemad kui halvas korras oleva majaosa kommunaalkulud. Korteri läheduses asub vajalik infrastrukutuur kaasa arvatud kool. Kohus määrab,et korter omandatakse avaldaja ja lapse kaasomandisse ja KKomandab kogu laenukohustuse, lapsele seega laenukohustust ei jää ega teki. Kuna KK kinnitas, et tal on võimalik tagada, et omandatavale korterile ei seata hüpoteeki, siis määrab kohus selle tingimuseks.
lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei saa esindada eestkostetavat tehingutes, mille üks pool on eestkostja ja teine pool on eestkostetav. Nimetatud sättest tulenevalt on vajalik määrata TKle erieestkostja laenukohustuse üleandmiseks ja kinnivara müügiks.
209 lg 1 kohaselt isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha ja lg 4 kohaselt kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. KKon esitanud avalduse määrata erieestkostjaks Kaisa Järve, kes on andnud nõusoleku oma erieestkostjaks määramiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas asjas on menetluskuluks avalduselt tasutud riigilõiv, mis tuleb jätta avaldaja kanda, avaldaja on riigilõivu juba tasunud. Muid menetluskulusid ei ole. Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.