← Eesti

2-12-28589/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Pärnu Maakohus Ingrid Niinem

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlus 23.07.2012.a. esitas AK alaealiste laste RK, RK ja KK seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse JK vastu elatise väljamõistmiseks seadusega sätestatud minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. käesoleval hetkel 145 eurot ühe lapse ülalpidamiseks. Elatise nõuet põhjendatakse kostjapoolse elatise vabatahtliku mittemaksmisega. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras kostjale tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja tähtajaks kohtule ei vastanud ning hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates aprillist, mis on kooskõlas PKS §ga 108. PKS § 108 kohaselt võib ülalpidamise täitmist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited, et kostja laste isana ei ole maksnud laste ülalpidamiseks elatist, on hagejate nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka vastab nõutud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale.

§ 164

mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.