) §-st 8 on kohtutäituril kohustus selgitada menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi. Lisaks leiab avaldaja, et seadusest tulenevalt on kohtutäituril õigus oma toiminguid edasi lükata, täitemenetlust peatada ja lõpetada.
lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.
lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
lg 1 kohase kaebuse lahendamisel saab kohus kaebuse rahuldamisel eeskätt tühistada kohtutäituri tehtud toimingu, kohustada teda mingit toimingut tegema või tegema toimingut uuesti ja seaduse nõuete kohaselt. Tuvastuslikud taotlused kõnesolevate kaebuste iseseisvaks esemeks olla ei saa. Tuvastusnõudeid saaks vastavalt TsMS § 386 lg-le 1 põhimõtteliselt menetleda hagimenetluses, mitte hagita menetluses. Kaebuses esitatud kõnesoleva nõude eesmärki ei ole avaldajal seega kohtu arvates võimalik kaebusega saavutada. Lisaks puudub avaldajal täituri poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmise kui asjaolu suhtes ka iseseisev tuvastushuvi. Arestimistoimingute õiguspärasuse üle otsustamisel peab kohus nimetatud asjaolu niikuinii hindama (vt ka määruse põhjenduste p 10 ). Lähtudes TsMS § 477 lg-st 1 ja § 423 lg 2 p-st 2, jätab kohus kaebuse selles esitatud tuvastusliku nõude osas läbi vaatamata. 8. Avaldaja on palunud kaebuses kohustada kohtutäiturit eemaldama viimase poolt avaldaja ja tema laste kohta internetis avaldatud teave. Selle avaldaja taotluse osas tuleb kohtu hinnangul menetlus asjas lõpetada kooskõlas TsMS § 477 lg-s 1 ja § 428 lg 1 p-s 1 sätestatuga. TsMS § 428 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks 4 2-11-46700 lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. Ülalosundatud
§-dest 217 ja 218 tuleneb kohustuslik eelnev kohtuväline kord kaebuste lahendamiseks kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Vastavalt
lg-le 1 võib menetlusosaline esitada kohtule kaebuse kohtutäituri poolt temale esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse peale. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule seega kaevata ei saa. Avaldusest, selle lisadest ega täiteasjade materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse teabe avaldamise osas avaldaja ja tema laste kohta internetis. 29.08.2011.a kohtutäiturile esitatud kaebuses on avaldaja vaidlustanud üksnes arestimistoimingute õiguspärasuse. Viidatud kaebuste lahendamise kohtueelset korda ei ole võimalik praegusel juhul enam ka rakendada, kuna täitemenetlus täiteasjades nr 007/2011/82638, 007/2011/82639, 007/2011/82655 ja 007/2011/82656 on menetlus kohtu poolt tuvastatu kohaselt kohtutäituri 21.09.2011.a otsustega lõpetatud (vt toimik, I kd, lk 160; II kd, lk 49, 143; III kd, lk 37). Seega olid täitemenetlused lõppenud juba avaldaja poolt kohtule kaebuse esitamise ajal. Ülatoodut arvestades ei pea kohus ka vajalikuks käsitleda käesolevas määruses avaldaja teabe avaldamist puudutavaid väiteid. 9. Ülejäänud osas vaidlustab avaldaja sisuliselt täiteasjades nr 007/2011/82638, 007/2011/82639, 007/2011/82655 ja 007/2011/82656 kohtutäituri poolt 19.08.2011.a koostatud arestimisaktis märgitud arestimistoiminguid ning 19.09.2011.a kohtutäituri otsust, millega täitur jättis avaldaja kaebuse nende arestimistoimingute peale rahuldamata. Avaldaja ei ole oma taotlusi kaebuses otseselt selliselt küll sõnastanud. Vastavalt
§-s 55 sätestatule on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige juhul kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohus ei ole kaebuse menetlemise käigus praegusel juhul tuvastanud arestimist puudutavate menetlusnormide rikkumisi, mis tooks kaasa arestimise tühisuse. Täiteasjade materjalidest nähtuvalt saab täimisteated vaidlusalustes täiteasjades lugeda võlgnikele kättetoimetatuks. Täitmisteade on avaldajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 04.08.2011.a. Samuti talle kätte toimetatud täitmisteated teistele võlgnikele (puudutatud isikud), avaldaja esindab asja materjalidest nähtuvalt volituse alusel TK’a ning seaduse alusel MK’a ja MK’a (vt toimik, I kd, lk 105, 208 ja 209-210 ning II kd, lk 90 ja 184). Kaebuses ei ole nimetatud asjaolude kohta ka vastupidist väidetud. Kohtule ja täiturile esitatud kaebustest järelduvalt heidab avaldaja kohtutäiturile ette, et viimane ei ole teda täitemenetluse käigus ära kuumanud ning teavitanud võlgniku õigustest täitemenetluses, sh arestimisakti koostamisel. Lisaks ei ole kohtutäitur teavitanud avaldajat arestimise (täpsest) ajast, sisenenud kinnisasjale ilma avaldaja loata ning kiirustanud põhjendamatult täitetoimingute läbiviimisega. Kohtu hinnangul ei anna need asjaolud alust kaebuse rahuldamiseks. 10.
§-s 8 sätestatu kohaselt on kohtutäitur kohustatud selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Täitmisteade on avaldajale kohtu tuvastatu põhjal kätte toimetatud. Täitmisteated sisaldavad
lg 3 järgi nõutavaid andmeid (vt toimik, I kd, lk 103, 206; II kd, lk 88 ja 182). Avaldaja ei ole kaebustes väitnud, et ta poleks täitmisteadet koos selle lisaks olevate dokumentidega kätte saanud. Võlgnik leiab kirjalikes sokumentides esitatud selgitused ja internetileheküljelt www.taitur.ee kättesaadav teave ei ole olnud tema jaoks piisavad enda õiguste kaitsmiseks. Kohtu arvates ei saa siiski nõustuda avaldaja väitega, et talle ei ole selgitatud võlgniku õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Kohtul puudub eeltoodu põhjal alus kahelda, et seaduse järgi nõutava selgitamiskohustuse on kohtutäitur täitnud. Täiendavate selgituste saamiseks 5 ja/või omapoolsete seisukohtade esitamiseks olnuks avaldajal õigus minna kohtutäituri vastuvõtule, seda õigust on kooskõlas
Täitetoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja seda võimalust kasutanud. Kinnisasja arestimise juures ei viibinud arestimisaktis kajastatu kohaselt ühtegi menetlusosalist ega menetlusosalise esindajat. Kohus pole tuvastanud, et arestimisakt ei kajastaks tegelikke asjaolusid. Seega puudus täituril sisuline võimalus ning vajadus arestimisel täiendavalt õigusi ja kohustusi selgitada. Kohus märgib, et kohtutäitur ei saa asuda täitemenetluse läbiviimisel võlgnikku kui täitemenetluse osalist (
Vastupidisel juhul ei pruugiks ta näida täitemenetluse läbiviimisel erapooletu. Vastavalt KTS § 2 lg-le 3 peab aga kohtutäitur olema ametitegevuses erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.
lg-le 1 võib kohtutäitur võlgniku nõusolekul siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Kohtutäitur ei ole kohtu hinnangul sisenenud avaldaja omandis oleval kinnisasjal paiknevasse elamusse võlgniku nõusolekuta. Nagu eelpoolt märgitud, oli kohtutäitur teavitanud võlgnikku kinnisasja arestimisest. Täitemenetluse seadustikust ega muudest õigusaktidest ei tulene, et kohtutäitur võiks võlgniku valduses olevatesse ruumidesse siseneda või viibida võlgniku valduses oleval maatükil üksnes võlgniku juuresolekul. Praegusel juhul võimaldas sissepääsu kinnisasjal asuvasse elamusse täituri MM. Kaebuses avaldaja sisuliselt kinnitab seda faktilist asjaolu. MM on praeguse juhtumi kontekstis kohtu arvates käsitletav nn valduse teenijana asjaõigusseaduse § 33 lg 3 mõttes, st isikuna, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku (praegusel juhul avaldaja) korralduste kohaselt tema majapidamises. Kuivõrd MM ei keelanud kohtutäiturile sissepääsu elamusse, võis kohtutäitur järeldada, et avaldaja on tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemise ja kinnistul viibimisega nõus. Avaldaja väited MM volituste puudumise kohta avaldaja esindamiseks ei ole õiguslikult asjakohased. Kohtutäituri lubamine avaldaja kinnistul asuvasse elamusse ei ole tehing või menetlustoiming, vaid reaalakt, st faktilist laadi tegevus. Reaalaktile ei saa üldjuhul rakendada tehinguid reguleerivaid sätteid, sh volituse andmist puudutavaid norme. Toodud asjaoludel ei saa kohtutäituri tegevust kinnisasjal asuvasse elamusse sisenemisel pidada seadusevastaseks. 13. Nõustuda ei saa ka avaldaja väidetega sundtäitmise toimingute sh arestimine alustamise kohta ebamõistlikult kiiresti pärast täitemenetluse alustamist. Kohtutäitur on toiminud kooskõlas seadusega. Täitetoimingute läbiviimisel peab kohtutäitur lähtuma seaduses sätestatud korrast, sh on kohtutäitur
normi järgi kohustatud viivitamata 6 2-11-46700 tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.
Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Vastavalt
§-le 44 võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata üksnes sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Täitemenetluse peatamise imperatiivsed alused on sätestatud
Täitemenetluse seadustikust ega muudest õigusaktidest ei tulene, et täitur võiks täitetoimingu edasi lükata või täitemenetluse peatada üksnes võlgniku vastavasisulise avalduse alusel. Kohtu poolt tuvastatu põhjal ei ole sissenõudja esitanud kohtutäiturile avaldust täitetoimingute edasilükkamiseks või täitemenetluse peatamiseks (
Ei ole tehtud ka sellesisulisi kohtulahendeid. Seega on avaldaja väited sundtäitmise läbiviimisega põhjendamatu kiirustamise kohta õiguslikult alusetud. Kohus lisab, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks võib kohtutäitur
lg-st 1 tulenevalt määrata 10 kuni 30 päeva (täitmisteate kättetoimetamisest arvates), kui seadusest või kohtulahendist ei tulene teisiti. Pikema vabatahtliku täitmise tähtaja kui 30 päeva võib kohtutäitur määrata üksnes sissenõudja nõusolekul. Seega on vabatahtliku täitmise tähtaja pikkuse üle otsustamine
lg-s 1 sätestatud piirides (s.o 10-30 päeva) kohtutäituri kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kohus saab sekkuda üksnes juhul kui täitur on ületanud ilmselgelt diskretsioonipiire. Kohtu hinnangul praegusel juhul sellist järeldust teha ei saa. Kohtutäitur on avaldaja kaebuse kohta 19.09.2012.a tehtud otsuses vabatahtliku täitmise tähtaja pikkuse määramist asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud. Täitmisteadetest nähtuvalt on kohtutäitur andnud võlgnikele küll minimaalse seadusega ettenähtud tähtaja (10 päeva), kuid otsusest järelduvalt olnuks täitur sissenõudja või võlgnike avalduse alusel valmis esialgselt määratud täitmise tähtaega pikendama, kuid taolisi avaldusi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei esitatud. Kohtu arvates ei ole kohtutäitur ületanud diskretsioonipiire. Kohtutäituri poolt võlgnikele antud vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes 15.08.2011.a, mille järgselt on kohtutäitur kinnisasja arestinud.
lg 1 kohase kaebuse lahendamisel üldjuhul üksnes menetlusosalise kaebuse lahendamisel tehtud kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Seetõttu ei pea kohus 19.09.2011.a otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel vajalikuks käsitleda aspekte, 7 mida ei ole avaldaja 29.08.2011.a kaebuses ega vaidlustatud kohtutäituri otsuses puudutatud.
lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Indrek Parrest kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.