) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lõigete 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha, andmed pandieseme müügist saadu kohta Võlgniku omandis olnud korteriomandi (registriosa nr XXX), asukohaga XXX – müügist on laekunud 90 000 eurot. Haldur müüs korteriomandi võlausaldajate poolt seatud tingimusel, et ostja tasub tehingu kulud ja võlgnevuse KÜ XXX ees. 2
lg 5 mõistes ja seega ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Martin Pärn palub määrata pankrotihalduri tasu summas 7 170 eurot, milline tasaarvestatakse halduri esialgse tasuga. Võlgnik on 18.07.2011 esitanud kohtule kohustusest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist toetab pankrotihaldur, kelle hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi ka ise täita, kuid juhul kui kohus leiab, et usaldusisiku määramine on vajalik, on Martin Pärn ka andnud nõusoleku enda nimetamiseks DP’i usaldusisikuks. Kohus leiab, et DP’i pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab
lg 2 ja 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
II Pankrotihalduri tasu määramine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Vastavalt
§-ile 651 lg 1 on pankrotivaralt suurusega 90 125,66 eurot halduri tasu alammäär 9 689,72 eurot. Martin Pärn’a poolt taotletav halduri tasu summas 7 170 eurot ei ületa pankrotiseadusega kehtestatud alammäära ning vastuväiteid taotletava tasu suurusele ei ole võlausaldajad esitanud. Haldur märgib, et esialgne tasu kuulub tasaarvestamisele pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratava tasuga. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusena pankrotivara suurenemist, pankrotimenetluse keerukuse astet, pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja tema kutseoskusi, leiab kohus, et 4
lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et DP’i pankrotimenetluses pärast 10.01.2012 tehtud kulutused summas 8,15 eurot on tehtud seoses pankrotimenetluse toimingutega, seetõttu on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. IV Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et DP’i pankrotihaldur Martin Pärn tuleb halduri kohustustest vabastada. V Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on 18.07.2011 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Kooskõlas
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
DP’i pankrotihaldur Martin Pärn toetab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist ning halduri hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi ka ise täita, kuid juhul kui kohus leiab, et usaldusisiku määramine on vajalik, on Martin Pärn ka andnud nõusoleku enda nimetamiseks DP’i usaldusisikuks. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada DP’i kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku määramine on vajalik ning kuna Martin Pärn on andnud kirjaliku nõusoleku, tuleb DP’i usaldusisikuks nimetada kirjaliku nõusoleku alusel Martin Pärn. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. H Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.