) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Hageja esitas 05.09.2012 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 7099 euro, intressi 795,79 euro, viivise 2709,14 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 11.10.2012 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-1235180 menetluse lõpetada istungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled märgivad, et nad on teadlikud
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb
lg 2 p 1 alusel poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot tagastamist. 19.11.2012 toimunud eelistungil palus kohus pooltel kompromisslepingut täpsustada. Hageja esindaja selgitas, et kompromissi alusel tehtud maksed lähevad esiteks põhiosa, edasi intressi ja viivise ning viimasena menetluskulude katteks. Hageja esindaja teatas, et 10.10.2012 seisuga on hageja nõudeks 10 648,55 eurot. Hageja esindaja märkis lisaks, et võlgnevus tekkis 01.11.2010 ning sellest hetkest alates on viivist arvestatud 22% aastas, iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Kohus teatas, et määrus poolte esitatud kokkuleppe kinnitamise kohta tehakse avalikult teatavaks 28.11.2012 kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust 3 2-12-35180 nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 30.08.2012 (maksekorraldus nr 35216) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, riigilõivu 500 eurot. Lähtudes hageja taotlusest tagastab kohus käesoleva määrusega poole menetluses tasutud riigilõivust ehk 250 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „Leping XXX “. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale käesolevas menetluses pool tasutud riigilõivust summas 250 eurot. Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.