KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2012. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-27280 Tsiviilasi OÜ Fh

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED OÜ-le F(edaspidi hageja) kuuluva sõidukiga Audi RS4 (reg. nr. xxx) toimus 25.03.2012 Tallinnas Narva mnt 53 lähistel kahjujuhtum. Sõiduk sõitis läbi teel asuva löökaugu, mille tagajärjel purunes kaks sõiduki velge ja üks rehv. Löökauk oli ca 1,5 m pikk, 0,5 m lai ja 7-8 cm sügav. Olukorra fikseeris kohale kutsutud politseipatrull. Löökaugu mõõtmed ja sõidukile tekkinud kahjustuste iseloom nähtuvad politseiametnike poolt tehtud fotodelt. Samuti puudub hageja ja Tallinna linna (edaspidi kostja) vahel eelnimetatud asjaolude osas vaidlus. Sõiduki kahe velje asendamiseks on hageja pidanud tegema kulutusi summas 1248.63 eurot. Kulutus tehti 14.06.2012. Sõiduki rehvi osas ei ole hagejale veel selge, kas piisab rehvi parandamisest või tuleb sõiduohutuse ja sõiduki tehnilise korrasoleku tagamiseks rehv välja vahetada. Hageja täiendab sellisel juhul hagivaldust vastavalt. Hageja esitas kostjale 27.03.2012 kahjunõude, milles nõudis teeomanikul lasuvate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 1960.35 eurot. Oma 04.05.2012 vastuses hagejale kostja keeldus kahju hüvitamisest, põhjendades seda sellega, et ohtlik teelõik olevat nõuetekohaselt tähistatud liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“ ning sellise liikluskorraldusvahendiga olevat teeomanik kasutusele võtnud kõik abinõud, et vältida kahju tekkimist liiklejatele. Kostja ei vaielnud vastu kahju tekkimisele, sõidukikahjustustele ega tee kahjustuste iseloomule, mistõttu eeldab hageja, et ka käesolevas asjas nende asjaolude suhtes vaidlus puudub. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga ja andis kostjale 18.05.2012 täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 28.05.2012, mida kostja ei ole seni teinud. Kostja poolt kahju hüvitamisest põhjendamatu keeldumise tõttu on hageja pidanud kohtueelselt kandma kulusid õigusabile seoses summas 176.80 eurot. Hagejal on seoses kostja poolsete kohustuste rikkumisega tekkinud käesolevaks ajaks otsene varaline kahju summas 1248.63 eurot + 179.80 eurot = 1428.43 eurot. Kuna kulutus kahjustatud eseme asendamiseks tehti 14.06.2012, arvestab hageja viivist samast ajast. Hagi esitamise ajaks on kostja olnud viivituses kahju hüvitamisega alates 14.06.2012 ehk 28 päeva, mille kestel on sissenõutavaks muutunud viivis summas 7.7 eurot. Kohtueelselt õigusabikulult ja kahjustatud eseme asendamisel kulunud summalt nõuab hageja veel sissenõutavaks muutumata viivist kooskõlas

§ 367alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja palub mõista OÜ F kasuks Tallinna linnalt välja kahjuhüvitise ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 436.13 eurot ning lisanduva viivise kahjuhüvitiselt summas 1 428.43 eurot määraga 0,02% päevas kuni kohustuse täitmiseni. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE 2 2-12-27280 Kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduses esitatud väidetega ning palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Teeseaduse § 37 lõike 2 kohaselt kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest tuleb teatada teeseaduse § 31 lõikes 2 sätestatud korras. Teeseaduse § 31 lõike 2 kohaselt peab avalikult kasutatava tee omanik liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab. Kostja märgib, et kõnealuses lõigus Narva maanteel on liiklustiheduseks 20 190 sõidukit ööpäevas, mistõttu liikluspiirangutest teavitamiseks valitud viis oli optimaalseim võimalus linnaliikluse ohutuks ja häireteta korraldamiseks. Tallinna teedel teehoiu järelevalvet teostava Tallinna Teede Aktsiaseltsi andmetel oli kõnealune Narva mnt teelõik alates

märtsist 2012 tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mistõttu asus õnnetuse põhjustanud löökauk hoiatusmärgi nr 152 mõjupiirkonnas. Hoiatava liiklusmärgi nr 152 paigaldamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri
veebruari 2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 punkt 17, mille kohaselt märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Nimetatud määruse § 4 lg 2 sätestab, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Kostja on seisukohal, et hoiatav liiklusmärk 152 oli paigaldatud määruse nõuetele vastavalt ning märgi paigaldamisega on teeomanik andnud autojuhile informatsiooni teeolude kohta ning hoiatava liiklusmärgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega anti liiklejatele märku teeoludest ja ohtudest, millest tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldab peatada sõiduki teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Vastavalt liiklusseaduse § 50 lõikele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Eeltoodud autojuhikoolituse alustõed on normideks, mille täitmist eeldatakse igalt liikluses osalejalt. Käesoleval juhul on teeomaniku poolt liiklejat liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu on kostja seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 139 lg 1 kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, 3 2-12-27280 vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Võttes arvesse eeltoodut leiab kostja, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on alusetu ja põhjendamata ning palub jätta OÜ F hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE Kostja esitas hagile 01.10.2012 vastuse, milles asus seisukohale, et teeomaniku vastutus on välistatud õiguslikel põhjendustel. Kostja iseenesest hageja faktiväiteid ei vaidlustanud ja nende vaidlustamise tahe ei ilmnenud ka menetlusdokumendis avaldatu kontekstist. Kuna kostja vastus peab vastuväidete faktiliste aluste osas olema kooskõlas

§ 394

lg 2 p 3 ammendav, siis saab hageja hinnangul lugeda hageja väited kahju toimumise aja, koha, viisi ja kahju suuruse kohta mittevaieldavaks (

§ 234lg 4).

Kostja tahe hagi aluseks olevaid asjaolusid mitte kahtluse alla seada on seda enam selge, et hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud ka oma 04.05.2012 vastuses hageja kahju hüvitamise nõudele. Kostja vastuväide hagile põhineb VÕS § 139 lg 1, mille kohaselt juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 1 kohaldamine on võimalik kahel tingimusel: kahju tekkimist soodustas asjaolu, mis tulenes kahjustatud isikust (hagejast); kahju tekkimist soodustas oht, mille eest kahjustatud isik (hageja) vastutab. VÕS § 139 lg 1 eeldab konkreetsete kahju tekkimist soodustanud asjaolude väljatoomist ja kohtumenetluses tõendamist asjaolule tugineva poole poolt (

§ 230lg 1).

Kostja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset tegu, mille hageja sõidukit juhtinud Marten Ermo tegi või tegemata jättis, ega tõendeid kahju soodustamise või ohu tekitamise kohta. Lihtsalt liiklusseaduse tsiteerimine menetlusdokumendis, ilma konkreetse tegevuse või tegevusetusega seostamata ja õiges protsessivormis tõenditega tõendamata ei võimalda kohtul kohaldada VÕS § 139 lg 1. Kohtuotsus peab ja saab rajaneda vaid tõenditel (

§ 436lg 2).

Kuivõrd puuduvad tõendid ja konkreetsed faktiväited, tuleb hageja hinnangul jätta kostja VÕS § 139 lg 1 vastuväide arvestamata. Hageja omandis oleva sõiduki juht vähendas liiklusmärgi nr 152 mõjualas kiirust. Samas paiknes liiklusmärk märgile sedavõrd lähedal, et juhi sõnul ei olnud kahjustused põhjustanud löökauku ja liiklusmärk ei olnud ümberreastuva sõiduki juhile nähtav, mida on selgitatud ka esialgses kostjale esitatud kahjunõudes. Hageja jääb sealjuures oma seisukohale, et kostja väited liiklusmärgiga oma kohustuste täitmise ja ohu kõrvaldamise kohta on täiesti sisutud. Hageja nõustub kostjaga selles, et liiklusmärk nr 152 hoiatab liiklejaid ebatasasuste ja üksteisele järgnevate aukude eest. Samas on hageja jätkuvalt seisukohal, et märgist saab mõistlik isik aru saada üksnes selliselt, et märk hoiatab ebatasasustest, mille esinemine on tee seisundinõudeid reguleerivate õigusaktide kohaselt lubatud. Vastavalt TeeS § 10 lg 1 peab tee võimaldama ohutult liigelda ja vastama tee seisundi nõuetele ning vastavalt TeeS § 37 lg 1 p 2 lasub tee sellises seisundis hoidmise kohustus Tallinna linnal. Kooskõlas TeeS § 10 lg 2 vastutab avalikult kasutatava tee omanik teehoiu korraldamise eest ja on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 2 alusel kehtestatud 4 2-12-27280 majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 “Tee seisundinõuded” § 2 lg 1 kohaselt on määruses toodud seisundinõuded kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisnud vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele. Vastavalt määruse §-le 11 ja määruse lisale 3 ei või kattega põhitänaval esineda auke, mille läbimõõt on enam kui 20 cm ja mis on sügavamad kui 5 cm. Puudub vaidlus, et määruse järgselt lubatut ületavate mõõtmetega auk esines Tallinna põhitänaval (Narva maanteel). Seega on kostja tegevusetuse vormis rikkunud TeeS § 10 lg 1 ja 2 ning § 37 lg 1 p 2 ja seda rikkumist ei saa kõrvaldada liiklusmärgi paigaldamisega teelõigule, kus taoline üksik eriti ohtlik löökauk asus. Hageja sõidukit juhtinud isik ei pidanud ega saanudki aru saada, et märgiga hoiatatakse selliste teekahjustuste eest, mida normatiivide järgi tänavatel üldse olla ei tohi. Hageja ei nõustu põhimõtteliselt kostja käsitlusega sellest, et märgi paigaldamisega on kostja täitnud oma kohustused teeomanikuna. Kostja vastusest järeldub, justkui võikski avalikult kasutatava tee omanik asendada kõik temale TeeS tulenevad teehoiukohustused asendada erinevate liiklusmärkide paigaldamisega. Hageja ei nõustu, et üldise sisuga liiklusmärgi olemasolu asetab vastutuse teeomanikult liiklejale. Eeltoodust lähtudes palub hageja hagi täies ulatuses rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas

§ 403

lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-12-27280 kirjaliku menetlusega. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, arvestades poolte esitatut ning hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude osas: - hagejale OÜ F kuuluv sõiduk Audi RS4 registrimärgiga xxx sattus 25.03.2012 Narva mnt 53 lähistel liiklusõnnetusse, sõites läbi teel asuva löökaugu; - löökauk oli mõõtmetelt ca 1,5 m pikk, 0,5 m lai, 7,8 cm sügav; - löökaugu läbimise tagajärjel said kahjustada hagejale OÜ kuuluva sõiduki Audi RS4 kaks velge ja rehvi; - hageja OÜ F on teinud kahjustatud velgede asendamiseks kulutusi summas 1 248.63 eurot; - hageja OÜ F on seoses kahjunõude esitamisega kohtuväliselt kandnud õigusabikulusid summas 176.80 eurot; - kostja ei ole vaidlustanud kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutuste mõistlikkust; - kõnealune Narva mnt teelõik oli alates

märtsist 2012 tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mistõttu asus õnnetuse põhjustanud löökauk hoiatusmärgi nr 152 mõjupiirkonnas. 5 2-12-27280 Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hoiatusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega täitnud oma teeseadusest tulenevad kohustused teeomanikuna ning kas hoiatava liiklusmärgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning sama seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Teeseaduse § 37 lõike 2 kohaselt kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest tuleb teatada teeseaduse § 31 lõikes 2 sätestatud korras. Teeseaduse § 31 lõike 2 kohaselt peab avalikult kasutatava tee omanik liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab. Hoiatava liiklusmärgi nr 152 paigaldamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri
veebruari 2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 punkt 17, mille kohaselt märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Nimetatud määruse § 4 lg 2 sätestab, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Käesoleval juhul on teeomaniku poolt liiklejat liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu on kostja seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset tegu, mille hageja sõidukit juhtinud isik tegi või tegemata jättis, ega tõendeid kahju soodustamise või ohu tekitamise kohta. Liiklusseaduse tsiteerimine ilma konkreetse tegevuse või tegevusetusega seostamata ja õiges protsessivormis tõenditega tõendamata ei võimalda kohtul jõuda seisukohale, et hageja sõidukit juhtinud isik eiras liikluseeskirja. Hageja on väitnud, et hageja omandis oleva sõiduki juht vähendas liiklusmärgi nr 152 mõjualas kiirust. Kohtul ei ole põhjust kahelda hageja väites ning kostja ei ole hageja väidet ka ümber lükanud. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et isegi sõidukiiruse vähendamine ei saanud ära hoida hageja sõidukile tekkinud kahju tulenevalt kahju tekitanud löökaugu mõõtudest. Löökauk oli ca 1,5 m pikk, 0,5 m lai ja 7-8 cm sügav. Nimetatud olukorra ja asjaolud fikseeris kohale kutsutud politseipatrull. Löökaugu mõõtmed ja sõidukile tekkinud kahjustuste iseloom nähtuvad politseiametnike poolt tehtud fotodelt. Kostja löökaugu mõõtmetele vastu vaielnud ei ole. Kohus asub seisukohale, et hoiatusmärgist nr 152 „Ebatasane tee“ saab mõistlik isik aru saada üksnes selliselt, et märk hoiatab ebatasasustest, mille esinemine on tee seisundinõudeid reguleerivate õigusaktide kohaselt lubatud. TeeS § 10 lg 1 sätestab, et tee peab võimaldama ohutult liigelda ja vastama tee seisundi nõuetele. Kooskõlas TeeS § 10 lg 2 vastutab avalikult kasutatava tee omanik teehoiu korraldamise eest ja on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 “Tee seisundinõuded” § 2 lg 1 kohaselt on määruses toodud seisundinõuded kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ning nimetatud määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisnud 6 2-12-27280 vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele. Vastavalt nimetatud määruse §-le 11 ja määruse lisale 3 ei või kattega põhitänaval esineda auke, mille läbimõõt on enam kui 20 cm ja mis on sügavamad kui 5 cm. Nagu kohus on eelpool märkinud, puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et määruse järgselt lubatut ületavate mõõtmetega auk esines Tallinnas Narva maanteel ning hageja sõidukile tekkis kahju sõites läbi teel asuva nimetatud augu. Seega on kostja tegevusetuse vormis rikkunud TeeS § 10 lg 1 ja lg 2 ning TeeS § 37 lg 1 p 2 ja seda rikkumist ei saa kõrvaldada liiklusmärgi paigaldamisega teelõigule, kus taoline üksik eriti ohtlik löökauk asus. Kohus leiab, et hageja sõidukit juhtinud isik ei pidanud ega saanudki aru saada, et märgiga nr 152 „Ebatasane tee“ hoiatatakse selliste teekahjustuste eest, mida normatiivide järgi tänavatel üldse olla ei tohi. Kohus asub seisukohale, et hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ hoiatab teel liiklejaid aukude ja ebatasasuste eest, mis ei ole mõõtmetelt keelatud seadusega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud veenvaid vastuväiteid, mis lubaksid jätta hagi rahuldamata. Kostja on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama. Õigusvastane tegevus seisneb õigusvastases tegevusetuses. Kahju seisneb VÕS § 132 lg 1 kohaselt kulutustes kahjustada saanud sõiduki velgede asendamiseks ja kohtueelsele õigusabile. Hagejale tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 1428.43 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 7.7 eurot ning lisanduv viivise kahjuhüvitiselt summas 1 428.43 eurot määraga 0,02% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-12-27280/6