Obsah (7)

§ 76§ 82§ 101§ 108§ 164§ 170§ 113

2-12-20591 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-20591 Tsiviilasi J.

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 20.09.2012 (tl 55), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 32-33). Kohtu põhjendused 2-12-20591 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale politseiametniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 20.09.2012 (tl 33). Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 315 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 11. oktoobriks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. AS E. Eesti loovutas 30.09.2010 nõude kostja vastu põhisummas 3998,30 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid hagejale. Samal päeval saatis AS E. Eesti kostjale kirjaliku teate nõude loovutamise kohta hagejale. Seega on nõude loovutamisest teatatud kostjale

§ 170

sätestatud nõudeid järgides ning hagejal on uue võlausaldajana õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 4-31) ja õiguslikult põhjendatud

§-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg – 255,54 eurot –

§-de 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel ning viivis – 255,49 eurot –

§ 82lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel.

2-12-20591 Käesoleva tsiviilasja hagihind hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt oli 255,54 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult, tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 7) koos hagiavaldusega, kus on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 63,91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 47,93 eurot ning õigusabikulud 159,78 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 63,91 eurot (tl 4). Seega on põhjendatud hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 63,91 euro väljamõistmiseks. Hagi esitamisel ajal kehtinud TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hageja kiirmenetluse avaldus jäeti Pärnu Maakohtu 26.04.

1. a määrusega (tl 31) rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagi samas nõudes esitati maakohtule 13.07.
2. a (tl 3), siis leiab kohus, et 47,93 euro väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on samuti põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud S. E. Julianuse Õigusbüroo OÜ esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma Julianuse Õigusbüroo OÜ-le 159,78 eurot tasu seoses hageja esindamisega võlglase V. M. kohtumenetluses. Antud asi pole aga eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõutud õigusabikulud 159,78 eurot pole põhjendatud, arvestades antud asja vähest keerukust. Kohus loeb hageja põhjendatud õigusabikuluks 60 eurot. 2-12-20591 Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 171,84 eurot (63,91 + 47,93 + 60). Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 7) Ts

MS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis kohtunik