← Eesti

2-11-36893/13

Obsah (7)§ 468§ 444§ 367§ 445§ 162§ 1741§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus Välja mõista MM’lt menetluskulu summas 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) Swedbank Liising AS-i kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (191,73 eurolt) tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja OEAS vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 934,33 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 782,06 eurot, intress 40,17 eurot, viivis 108,90 ja võla menetlemise tasu 3,20 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 782,06) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja leiab, et haginõue summas 934,33 eurot on põhjendatud. Kostja on nõus tasuma võlgnevuse poole aasta jooksul võrdsete osamaksetena. Hageja esitas taotluse lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega ning nõustus võlgnevuse tasumisega 6 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt

§ 444

lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise 2 tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu kokku summas 255,64 riigilõivude tasumisel, maksekäsu kiirmenetluses summas 47,93 eurot ning hagi esitamisel 207,71 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt kuulub hagilt hinnaga 785,26 eurot tasumisele riigilõiv summas 191,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 191,73 eurot ning menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Krista Kirspuu Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.