lg 1 ja 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 94 lg 3, § 164 lg 1 ja 2, § 167 lg 3, § 186 lg 1, § 397 lg 1, § 398 lg
) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja puudub vaidlus, et OÜ L ja kostja vahel 31.08.2007 sõlmitud krediidilepingu alusel andis OÜ L kostjale laenu summas 500 000 krooni, intressiga 3,2% aastas ja tähtajaga 31.08.2008 (tl 4), milline summa on kantud kostja arvele (tl 5). 14. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on võlgnevuse OÜ L tasunud ning, kas kostjal on võlgnevus hageja ees. 15.
Juhindudes
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult 3 2-11-40777 viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt
lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 16.
lg 1 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama § lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 31.08.2007 OÜ L ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingu nr 060831 alusel laenas OÜ L kostjale 500 000 krooni, intressiga 3,2% aastas ja tähtajaga 31.08.2008 (tl 4), millise OÜ L kandis kostja arveldusarvele 31.08.2007 (tl 5). Seega tekkis kostjal krediidilepingu alusel laenu 500 000 krooni tagasimaksmise kohustus. 01.09.2007 nõudeõiguse loovutamise lepingust nr LA4 nähtub, et OÜ L on loovutanud 01.09.2007, ükspäev peale krediidilepingu sõlmimist 31.08.2007, krediidilepingust nr 060831 tuleneva nõude IK. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et OÜ L on teavitanud kostjat, et on nõude 01.09.2007 loovutanud IK. IK on alles 01.11.2009 tähitud kirjaga teavitanud kostjat, et OÜ L juhatuse liige VM on loovutanud IK õiguse sisse nõuda kostjalt võlgnevust summas 500 000 krooni ning intresse (tl 7-8). Kohus rõhutab, et kiri on saadetud kostjale üle kahe aasta hiljem peale nõude loovutamist IK. Kohus leiab, et selline teavitamise aeg ei ole mõistliku inimese arusaamale kohane. IK ei ole esitanud kostjale nõude loovutamise aluseks olevat dokumenti, seega ei ole nõude loovutamine IK tõendatud. Kuna IK nõude loovutamine on tõendamata, siis leiab kohus, et nõuet mille saamist ei ole tõendatud ei saa edasi loovutada. Hageja väide, et kostja juhatuse liige JS pidi olema teadlik nõude loovutamisest, kuna oli samal ajal ka OÜ L juhatuse liige ja allkirjastas OÜ L 2007 majandusaasta aruande, on meelevaldne ja põhjendamata. JS ei ole allkirjastanud 01.09.2007 nõude loovutamise lepingut nr LA4 ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et VM on teavitanud JS nimetatud nõude loovutamise lepingust. Asjaolu, et JS oli ka OÜ L juhatuse liige väidetava nõude loovutamise ajal, ei tähenda, et JS pidi olema nõude loovutamisest teadlik. JS kui kostja seaduslik esindaja ei ole omaksvõtnud asjaolu, et ta sai teada ja oli teadlik nõude loovutamisest. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostjat on teavitatud 29.08.2011 nõude loovutamise lepingust (tl 9-11), mille alusel IK loovutas nõude hagejale. Seega ei olnud ega ole kostja kohustatud nõuet täitma IK ega hagejale. 17. Riigikohus oma kohtuasja nr 3-2-1-62-07 lahendi punkti 12 kolmanda lõike viimases lauses märkinud, et hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist. Seega kuna kostjale on saanud peale hagi esitamist teatavaks nõude loovutamise lepingutest annab kohus hinnangu võlgnevuse täitmisele. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja nõude täitnud OÜ L . 29.05.2008 kassa väljamineku orderist nr 0000001 nähtub, et kostja on tagastanud OÜ L 62 586,40 krooni ehk 4000 eurot, millise on allkirjastanud tolleaegne OÜ L juhatuse liige VM (tl 61) ning 22.07.2008 kinnitab OÜ L juhatuse liige ES, et sai kostjalt laenulepingu järgi kätte 437 413,60 krooni (tl 62), milline on kantud OÜ L order kviitung nr 0700003 (tl 63) alusel OÜ L kassasse 22.07.2008. Lisaks kinnitavad OÜ L juhatuse liikmed VM ja ES 28.07.2008, et kostja on oma krediidilepingust nr 060831 tuleneva kohustuse täitnud (tl 111-112). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja on tagastanud OÜ L laenu 500 000 krooni. Laenu tagastamisel ei teavitanud OÜ L kostjat nõude loovutamisest, mistõttu oli kostja õigustatud juhindudes
Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et võlgnevus laenuandjale on tagastamata ning, et võlgnevuse tagastamist 4 2-11-40777 tõendavad dokumendid on võltsitud ja rahatud ja koostatud tagantjärgi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et VM on kinnitanud, et ei ole allkirjastanud kassa väljamineku orderit nt 0000001 (tl 61), mille alusel OÜ L sai kostja kassast laenu kustutamiseks 62 586,40 krooni, ja 28.07.2008 kinnituskirja (tl 111-112), et võlgnevus on kustutatud, hageja vastavasisulised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et ES sai alles 25.07.2008 OÜ L juhatuse liikmeks, ei tähenda, et ES, ei olnud õigustatud võtma vastu kostja poolt tagastatud laenu 437 413,60 krooni ja seda kandma OÜ L kassasse. Vastavalt Äriseadustik (ÄS) § 168 lg 1 p 4 osanike pädevusse kuulub, kui ühingul ei ole nõukogu – juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine. Kuna OÜ L ei olnud nõukogu, siis kuulus juhatuse valimine ja tagasikutsumine osanike pädevusse. Tavapäraselt toimub enne juhatuse koosolek ja võetakse vastu otsus juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja valimiseks, misjärel muudatused kantakse Äriregistrisse. Kostja juhatuse liige JS, kes oli ka OÜ L juhatuse liige perioodil 19.04.2007-25.07.2008, pidi olema teadlik, et teda on kutsutud OÜ L juhatuse liikme kohalt tagasi ning uueks juhatuse liikmeks on valitud ES. ÄS § 34 lg 2 ja 3 kohaselt kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Seega on ilmne, et JS oli teadlik, et ES on OÜ L uus juhatuse liige, kes võib esindada äriühingut kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt. Seega oli kostja õigustatud tagastama laenu 22.07.2008 OÜ L juhatuse liikmele ES. Asjaolu, et 22.07.2008 laenu tagastamine on pealkirjastatud kui võlakiri ja E asemel on märgitud E , ei oma tähtsust (klaviatuuril „s“ ja „d“ asuvad kõrvuti). ES isikukood on märgitud õigesti ja selgelt on kirjas, et ES kinnitab, et sai kätte kostjalt laenulepingu järgi 437 413,60 krooni kassale L OÜ (tl 62). Kohus juhib tähelepanu, et ka hageja esitatud dokumentides on kirja- ja trükivigu (näit. tl 6 nõudeigus). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et poolte vahel oli lisaks muid laenulepinguid, mille tagastamise tähtaeg oli augustis 2008 ning, mis olid samas suurusjärgus, seega on alusetud väited, et pole märgitud, millise laenu katteks on võlgnevus tasutud. ES18.08.2010 tagasi ulatuv kinnitus (tl 69, 130) ja 11.08.2009 GZ kinnitus, et OÜ L on loovutanud nõuded kostja vastu summas 2 187 202 krooni IK, ei tõenda, et kostja ei tagastanud 22.07.2008 laenu summas 437 413,60 krooni OÜ L . 22.07.2008 OÜ L rahalise vahendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 80) on tõendatud, et OÜ L kassas asuvad rahalised vahendid summas 1 522 649,48 krooni asuvad OÜ L juhatuse liikme hr. M käes. Aktis ei ole lahti kirjutatud, millest koosneb kassas olev summa 1 522 649,48 krooni, mis asub hr. M käes. Summa on piisavalt suur, et selles võib sisalduda ka kostja poolt sularahas makstud 437 413,60 krooni. Samuti nähtub kostja 2008 majandusaasta aruandest, et lühiajalised võlad on vähenenud (tl 91), mistõttu on usutav, et kostja on vaidlusaluse võlgnevuse OÜ L tasunud. Majandusaasta aruandes ei pea märkima, kellele on võlad ja, millises suuruses, kellelegi võlgu ollakse. Ei ole usutav hageja väide, et 28.07.2008 kinnituskiri (tl 111-112), millega on OÜ L juhatuse liikmed kinnitanud, et kostja on krediidilepingust nr 060831 tuleneva võlgnevuse tasunud, ei ole allkirjastatud VM ja ES poolt. Kohus võrrelnud eelnimetatud isikute allkirju, mis olid kättesaadavad KMA IS-is (tl 167-170) hageja poolt vaidlustatud allkirjadega, jõudis veendumusele, et vaidlustatud allkirjad dokumentidele on alla kirjutanud isikud ise. Pärast eeltoodu kohtu seisukoha (tugineb kohtuniku eriteadmistele) väljendamist, esitas hageja uue väite, et VM on jätnud V M enda poolt allkirjastatud tühje blankette, mida kasutati. Kohus leiab, et eeltoodu väide on otsitud ja paljasõnaline. 18. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on õigustatult tagastanud OÜ L 31.08.2007 krediidilepingu nr 060831 alusel saadud 500 000 krooni, mistõttu on nõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse, tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõuded. 19. Kohus ei anna hinnangut 31.08.2007 krediidilepingule nr 060831, mille alusel on OÜ L laenanud hagejale 150 000 krooni, intressiga 3,2% ja tähtajaga 31.10.2008 (tl 81-82), kuna nimetatud lepingu alusel ei ole kohtule nõuet esitatud ning leping ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Menetluskulud 5 2-11-40777 20. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.