Obsah (5)

§ 436§ 442§ 123§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14. mail 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei k

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja MSoli korteriomandi asukohaga XXX-36 Tallinnas omanik (t/l 14). Samuti ei ole vaidlust selles, et nimetatud elamus XXX, Tallinnas on asutatud korteriühistu (t/l 15). MS oli KÜ XXX liige. MS suri XXX.a. (t/l 125). Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – KÜ XXX juhatuse koosoleku 27.06.2010.a. protokolli väljavõtte kohaselt on nimetatud koosoleku päevakorra raames arutatud hageja MS korteriühistu liikmeskonnast väljaarvamist ning võetud vastu järgmised otsused 1) välja nõuda korter 36 omanikult kohtumäärusega kõik ühistule tekitatud materiaalsed kulutused, 2) korter 36 omanik MSKÜ XXX liikmete hulgast välja arvata, 3) teha väljaarvamise otsus korter 36 omanikule teatavaks esimesel võimalusel peale otsuse langetamist (t/l 13).
2. Kuivõrd eelpool viidatud protokolli kohaselt on juhatus langetanud kaks sisulist otsust ja hageja on need vaidlustanud, siis analüüsib kohus vaidlustatud otsuseid eraldi. KÜ XXX juhatus 2 on 27.06.2010.a. otsustanud esmalt hagejalt kohtumäärusega välja nõuda kõik ühistule tekitatud materiaalsed kulutused. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue tühistada KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. otsus täielikult, ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul ei ole kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulude hagejalt väljamõistmine vastuolus seadusega ning selle otsuse tühistamiseks kohtul alus puudub. Seega tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata.
3. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 1 ja 2 järgi korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused ning käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega on KÜS eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda KÜS vastavatest sätetest. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Seega tuleneb nimetatud sättest, et korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanikud. Korteriühistusse kuulumine on seotud korteriga ning sellest ei saa välja astuda ega välja arvata. Vastavalt KÜS § 13 lg 2 korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
4. Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga selles, et korteriühistu puhul ei ole mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 16 korteriühistu liikmete suhtes kohaldatav ning juhinduda tuleb KÜS § 5 lg
5. Seega on KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. otsus hageja väljaarvamise kohta vastuolus eelpool viidatud sättega ning tuleb tunnustada selle otsuse kehtetust. Kohus märgib, et samuti on nimetatud juhatuse otsus vastuolus Korteriühistu XXX põhikirjaga. Korteriühistu XXX põhikirja (t/l 67-74) p. 2.1 järgi ühistu liikmeskond on piiratud XXX asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik XXX elamu korteriomanikud. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Põhikirja p. 2.2 kohaselt ühistu liikme poolt pärast korteri vallasasjana või korteriomandina võõrandamist loetakse uus korteriomanik endise omaniku asemel korteriühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse ülemineku päevast. Ühistu liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päeva. Eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule – ühistu liikmele. Põhikirja p. 2.3 kohaselt ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev. Liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused. Liikmeksolek ühistus loetakse lõppenuks isiku surma või surnukskuulutamise korral (füüsiline isik) või tegevuse lõpetamisel (juriidiline isik).
6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd eelpool viidatud KÜ XXX juhatuse otsus on vastuolus nii KÜS § 5 lg 1 kui ka KÜ XXX põhikirjaga, siis tuleb kõige eelpooltoodu alusel tunnustada juhatuse otsuse kehtetust, millisega otsustati korteri 36 omanik KÜ XXX liikmete hulgast välja arvata.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 10.

§ 442

lg 2 p 51 järgi tuleb kohtul otsuse sissejuhatuses märkida muuhulgas tsiviilasja hind.

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal s.o. 02.07.2010.a. oli sel ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 131 lg 2 kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind on 25 000 krooni. Eeltoodu alusel määrab kohus käesoleva hagi hinnaks 1 597,79 eurot. 3 Menetluskulude jaotamine 11.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 50 % ulatuses hageja kanda ning 50 % ulatuses kostja kanda. 12.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4