Kohus selgitas hagejale, et viimane ei ole pöördunud kaebusega kohtutäituri tegevuse peale kohtutäituri poole. Samuti ei ole kaebust kohtutäiturile esitanud R. T.. Kuna kohtuslik kohtueelne menetlus on läbimata, ei ole kohtul alust M. T. avaldust läbi vaadata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus jätab menetlusabitaotluse ja hagi tagamise taotluse rahuldamata ja keeldub hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et M. T. esitatud hagi on perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna hageja ei ole hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitanud. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt ja osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi 2. lõike järgi eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Viru Maakohtu 22.02.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-19954 mõisteti M. T.lt Korteriühistu Estonia pst 32 kasuks 31 386, 61 krooni (2 005, 97 eurot). Tartu Ringkonnakohus jättis M. T. apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu 22.02.2008 otsuse muutmata. 16.02.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-64123 mõistis maakohus M. T.lt välja korteriühistu kasuks 3 704, 67 eurot, millele lisandub viivis alates 01.01.2012 kuni põhinõude (2 617, 83) euro) tasumiseni M. T. poolt. Kohtuotsus on jõustunud. 2 Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on täiteasjad nr 042/2012/1301 (avatud 30.05.2012, aluseks kohtutäituri 04.04.2012 sundenampakkumise akt) ja 042/2010/1637 (avatud 28.06.2010, aluseks kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-19554). Hageja taotleb kohtult keelata ja tunnistada lubamatuks korteriühistul väljatõstmise menetlus M. T. ning R. T. suhtes. Kohtutäitur viis 04.04.2012 läbi enampakkumise, millega KÜ Estonia pst 32 omandas M. T.le kuuluva korter Estonia pst 32-3, kostja võlgade katteks. Võlgnik M. T. enampakkumisel ei viibinud (tl 5). 06.07.2012 toimus hageja ja tema poja väljatõstmine (tl 57). Kaebuste ja hagide esitamist täitemenetluses reguleerib täitemenetluse seadustiku (
) 7. osa (
Vastavalt
lg 1 võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest.
1. lõike nimetatud 10-päevase tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (
Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (
lg 1).
lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Võlgniku vara suhtes toimus enampakkumine. Tulenevalt
lg 1 võis hageja enampakkumise akti kättetoimetamisest 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja eelnimetatud võimalust /õigust ei kasutanud. 26.09.2012 määrusega jättis kohus M. T. hagi käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas määruses, et hagiavalduses tuleb märkida selgelt väljendatud nõue ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Muuhulgas märkis kohus, et hagis esitati nõue tunnistada väljatõstmise menetlus lubamatuks ka R. T. suhtes, samas ei ole R. T. hagis märgitud hagejana. Avalduses viitab hageja R. T. raskele puudele, kuid ei ole esitatud selle väite tõendamiseks ühtegi dokumenti. Lisaks eeltoodule ei ole hageja esitanud ühtegi dokumenti ka selle kohta, millest tuleneks tema õigus esindada täisealist poega (eestkostjaks määramise lahend, volikiri jne). Hagiavalduse nõudest nähtuvalt soovib M. T. täitemenetluse (väljatõstmismenetluse) lõpetamisest. Samas on hagiavalduses välja toodud asjaolud, mis saaksid olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks, kuid millist võimalust hageja
MS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 2 keeldub kohus M. T. hagi menetlusse võtmisest. Samal põhjusel ei lahenda kohus ka hageja menetlusabitaotlust. Hagi tagamise abinõuna taotleb hageja täitemenetluse peatamist. TsMS § 377 lg 2 järgi võib kohus hagi, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, tagamiseks hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet kui see on vajalik 3 olulise kahju või omavoli vältimiseks sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Riigikohus on seisukohal, et hagi tagamise abinõu saab määrata üksnes hagile, mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Erandiks on TsMS § 382 juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-124-04). Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jääb hagi tagamise taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.