) § 423 lg 1 p 8 alusel. 1.
lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus leiab, arvestades kostja väidetavat elukohta Uus-Meremaal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest kostjale ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada, sh. elektrooniliselt, või muul viisil üle anda ja temaga ühendust saada. Kostja tegelik asukoht on teadmata. 2. Hageja taotlus kompromissi kinnitamiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et Jüri R.il puudub volitus kostjat esindada, st. esindusõigus, et kostja nimel kompromissi allkirjastada. Kõnealune kokkulepe on mitmepoolne tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) (TsÜS § 117 lg 2). Kuna Jüri R.il kostja R. R.i esindusõigust ei ole, ei saa kohus kinnitada esindusõiguseta isiku poolt allkirjastatud kompromissi, sest see oleks vastuolus seadusega (
3. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (
Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (
Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata (
Riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
Marge Tamme Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.