§-st 132 lg 2, 4 ja 5 ei ole seisuga 03.10.2011 saabunud ühegi nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg. Seega on maksuhaldur seisukohal, et intressinõuded on jätkuvalt sissenõutavad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja palub halduskohtul tühistada vaidlustatud otsus ja kohustada vastustajat lõpetama intressi arvestamine kaebaja maksuvõla summalt ning kustutama kaebaja intressivõlg ebaseaduslikult arvestatud osas ja käesolevaks ajaks aegunud osas. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on vastustaja valesti kohaldanud materiaalõigusnormi, samuti on jätnud põhjendamata, miks maksuhalduri arvestuses kajastatud intressivõlg on vastustaja arvates jätkuvalt sissenõutav. Seetõttu on otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Intressivõla kustutamise taotluses märkis kaebaja, et maksuhalduri maksuarvestuse järgi moodustab kaebaja maksuvõlg seisuga 13.09.2011 kokku 127 785, 54 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 43 652, 33 eurot ja põhisummalt arvestatud intressist summas 84 133, 21 eurot. Eeltoodud maksuvõla summadelt on maksuhalduri poolt arvestatud intress summas 8 068,04 eurot. Samuti juhtis kaebaja maksuhalduri tähelepanu, et kaebaja maksuvõlg on väga pikaajaline, selle tekkepõhjused pärinevad 2001. aastast. Kaebaja leidis, et põhivõlalt arvestatud intress on käesolevaks hetkeks suures osas aegunud. Ajavahemikul alates 2001 kuni tänaseni on intressi arvestamist ja sundtäitmist puudutavaid norme mitmel korral täiendatud. Täienduste peamine eesmärk on olnud lühendada intresside määramise ja sissenõudmise tähtaegu. Samuti leidis kaebaja intressivõla kustutamise taotluses, et intressivõlg on osaliselt õigusvastane tulenevalt normi vastuolust põhiseadusega (Riigikohtu 5.11.2002 lahend nr 3-4-1-8-02). Eeltoodust tulenevalt pidi vastustaja tegema taotluse osas motiveeritud otsuse ja kontrollima, kas maksuhalduri arvestuses kajastatud intress on käesolevaks ajaks aegunud, samuti kas intress on arvestatud õiguspäraselt, arvestades muuhulgas kaebaja poolt viidatud Riigikohtu praktikaga. Vastavasisulised põhjendused vaidlustatud otsuses puuduvad. Vastustaja piirdus vaidlustatud otsuse põhjendustes kaebajale tehtud intressinõuete loeteluga ja konstateeringuga, et vaidlustatud otsuses loetletud intressinõuded on kaebaja suhtes kehtivad ja õiguspärased haldusaktid. Samas ei põhjendanud vastustaja, kuidas vaidlustatud otsuses nimetatud intressinõuded suhestuvad maksuhalduri maksuarvestuses kajastatud intressivõlaga (missuguses osas on kaebaja intressivõlg arvestatud intressinõuete alusel ja missugustelt maksusummadelt arvestatud intressi kajastatakse maksuhalduri maksuarvestuses), et oleks võimalik hinnata seda, kas intressivõla arvestus on õiguspärane. Intressivõla aegumise küsimuses viitas vastustaja intressi sundtäitmise aegumise regulatsioonile, väites põhjendamatult, et seisuga 03.10.2011 ei ole saabunud ühegi eelpool nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg. Vaidlustatud otsuses puuduvad selle järelduse põhjendused. Kaebaja leiab, et vastustaja järeldused intressivõla sissenõutavuse kohta ei ole vaidlustatud otsuse põhjal kontrollitavad, kuna puudub intressiarvestus kui selline. Maksuhalduri arvepidamises kajastatud intressi saldod ei ole samuti kontrollitavad, kuna maksuhaldur kajastab võlgnevust just saldo põhiselt. See tähendab, et konkreetne summa sisaldab erinevate põhisummade osas erinevatel tähtaegadel arvestatud 2 intressi. Taotluses juhtis kaebaja maksuhalduri tähelepanu asjaolule, et maksuhalduri arvestuses kajastatud maksuvõla struktuuri moodustab põhivõlg ja seda kaks korda ületav intress.
lg 1 p 5 sätestab, et intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Seega ei tohi põhivõlalt arvestatav intress ületada põhisummat. Maksuhalduri arvestusest nähtuvalt ületab kaebaja põhivõlalt arvestatud intress kaks korda põhisummat, mis iseenesest on vastuolus viidatud normiga. Hoolimata sellest jätkab maksuhaldur intressi arvestamist, mis on vastuolus
Seoses eeltooduga leidis vastustaja, et
119 lg 1 p 5 ja
² regulatsioonist tulenevalt on intressi edasise mittearvestamise aluseks maksunõude, mitte aga kogu põhimaksu võla ületamine. Vastustaja märkis, et seisuga 03.10.2011 ei ole maksuhalduril alust äriühingu intressi arvestamise peatamiseks ning tagasiulatuvaks korrigeerimiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja eeltoodud põhjendus jääb arusaamatuks. Kõigepealt ei ole selge see, mida vastustaja peab vaidlustatud otsuses silmas maksunõude all. Kui vastustaja peab seaduslikuks jätkata intressi arvestamist olukorras, kus intressivõlg kahekordselt ületab põhivõlga, siis peab ta näitama, missuguselt maksusummalt toimub intressi arvestus. Seda ka põhjusel, et hinnata aegumise küsimus. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et intressisumma ületab põhisummat pärast 5 aastat põhisumma võla tekkimisest (5x21%=105%). Intressi arvestamise ja sissenõudmise tähtajad on lühemad maksusumma vastavatest tähtaegadest (1+1 aastat), millest tulenevalt on väljaspool mõistlikku kahtlust, et selge probleem intressinõude olemasolu suhtes esineb. Kaebaja pool palub kaebuse rahuldada. Menetluskulude hüvitamise taotlust ei ole kaebaja pool esitanud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde. Vastustaja leiab, et kaebuses toodud põhjendused ei saa olla vastuskirja tühistamise aluseks. 13.09.2011 esitas kaebaja taotluse maksuvõla kustutamiseks, milles palus maksuhalduril lõpetada intressi arvestamine kaebaja maksuvõla summalt ning kustutada kaebaja intressivõlg ebaseaduslikult arvestatud osas ja aegunud osas. Vastuskirjast nähtuvalt vastustaja leidis, et kaebaja intressinõuded on jätkuvalt sissenõutavad. Nii kaebaja kui vastustaja on mõistnud vastuskirjast tulenevat otsustust üheselt, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Vastuskirjas puuduvad viited kaebeõigusele, kuid see ei ole olnud takistuseks kaebajal esitada vastuskirjale kaebust Tallinna Halduskohtule. Vastustaja möönab, et vastuskiri haldusaktina ei vasta mitmetele vorminõuetele, kuid see ei ole mõjutanud asja otsustamist. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja leiab jätkuvalt, et kaebajalt ei nõuta aegunud intressi. Kaebaja kogu maksuvõlg koosneb mitmest maksunõudest. Seda asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja ei ole taotluses ega ka kaebuses nimetanud ühtegi põhjust, miks ta leiab, et intress on aegunud ja kui suures osas on intress aegunud. Kaebaja ei ole viidanud, millise maksunõude intress on aegunud. HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt on kaebajal kohustus tõendada nimetatud asjaolusid.
lg 2 kohaselt on
lgs 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kaebaja maksuvõlad on pikaaegsed ja maksuhaldur on korduvalt kaebaja maksuvõlgu ajatanud. Seda asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud.
lg 4 p 2 kohaselt katkeb aegumine maksuvõla tasumise ajatamise korral.
lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Intressi mittearvestamise aluseks on maksunõude, mitte aga kogu põhimaksuvõla, ületamine. Eelnevast nähtuvalt on intressi edasise mittearvestamise aluseks maksunõude, mitte aga kogu põhimaksuvõla ületamine, nagu kaebaja ekslikult arvanud on. Samas
3 kohaselt
aasta 1. jaanuarini arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata. Kui kaebaja leiab, et maksuhalduri nõude suurus ei ole põhjendatud on tal võimalik vaidlustada neid haldusakte, nt maksuvõla tasumise ettekirjutust või intressinõudeid. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest oli seisuga 03.10.2011 kaebajale väljastatud 5 intressinõuet (16.10.2007, 14.10.2009, 04.11.2010, 13.12.2010, 29.03.2011). Kõikide intressinõuete näol tegemist kehtivate ja õiguspäraste haldusaktidega. Vastustaja leiab, et kaebaja taotlusele maksuvõla kustutamiseks ei pea maksuhaldur üksikasjalikult põhjendama maksuvõla suurust ega tooma välja selle kujunemise asjaolusid. See ei nähtu ka kaebusest, miks peaks see nii olema. Vastustaja leiab, et kaebus on paljasõnaline, motiveerimata ja selles toodud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kaebuse esitaja leiab, et intressivõlg on kustunud ning maksuhaldur peab lõpetama intressi arvestamise AS-i Puimet maksuvõla summalt ning kustutama AS-i Puimet intressivõlg väidetavalt ebaseaduslikult arvestatud osas ja käesolevaks ajaks aegunud osas. Sellest tulenevalt esitas AS Puimet maksuhaldurile 13.09.2011 taotluse maksuvõla kustutamiseks. Maksuhaldur vastas sellele taotlusele 03.10.2011 vastuskirjaga nr 13-4/48168-1, et intressinõuded on jätkuvalt sissenõutavad, kuna seisuga 03.10.2011 ei ole saabunud ühegi vastuskirjas nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg. Vastuskirjas maksuhaldur selgitab oma seisukohti piisava selgusega ning põhjendab taotlusega seotud asjaolusid. AS-l Puimet oli seisuga 03.10.2011 põhimaksu võlg summas 43 652,33 eurot ning intressivõlg summas 92 751,23 eurot, millest 84 133,21 euro osas on äriühingule väljastatud intressinõuded ning millest 8 618,02 euro osas on tegemist arvestusliku intressiga. Seisuga 03.10.2011 oli AS Puimet tasumata intressinõuetest vaidlustanud vaid ühe nõude, so 16.10.2007 intressinõue nr 13-2.1/11404, mille peale esitatud vaie jäeti MTA vaideotsusega rahuldamata. Muid intressinõudeid, so 14.10.2009; 04.11.2010; 13.12.2010 ja 29.03.2011, kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et kõigi eelloetletud intressinõuete näol on tegemist kehtivate ja õiguspäraste haldusaktidega, mida tuleb täita. Kohus ei anna hinnangut ülalnimetatud intressinõuetele, kuna need ei ole vaidluse esemeks. Vastustaja selgitas kohtule, et maksuarvestust peetakse nõudepõhiselt, erinevalt kaebaja väitest, et seda tehakse saldopõhiselt, s.o maksuarvestuse maksukaartidel olev info maksude määramise ja raha laekumise kohta on jagatud nõueteks (maksu määramise pool) ja tasumisteks (maksukohustuse täitmise pool). Nõuded registreeritakse ning nõudel jälgitakse eraldi summat ja saldot, nimelt summa näitab vastava maksuperioodi määramise viimast seisu ning saldo näitab, kui palju on veel tasuda või tagastada maksu tagasisaamist deklareerides. Vastustaja kinnitas kohtule, et kõik nõuetega seotud tegevused registreeritakse toimingutena, mille kaudu on võimalik näha nõude summa ja saldo ehk siis maksukohustuse kujunemist. Maksuhalduri kinnitusel AS-lt Puimet ei nõuta ebaseaduslikult maksuvõla intressi, nõuete ja intressi arvestus on jälgitav. Kohus selles osas jagab vastustaja seisukohti ja nõustub vastustaja põhjendustega. 4 Maksukorralduse seaduses (edaspidi
) sätestatakse maksukohustuste tekkimise, tasumise ja lõppemise tingimused.
lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sama paragrahvi 3. lõige näeb ette, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg/…/. Maksuhaldur on seisuga 03.10.2011 esitanud AS-le Puimet kokku 5 intressinõuet, mida ei ole kehtetuks tunnistatud või tühistatud (nendest on vaidlustatud ainult 1 nõue, mis jäi jõusse).
lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude.
aasta 1. jaanuarini arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata. Vastustaja väitel seisuga 03.10.2011 ei olnud maksuhalduril alust äriühingu intressi arvestamise peatamiseks ning tagasiulatuvaks korrigeerimiseks
§-dest 119 lg p 5 ja 1682 tulenevalt, millega kohus nõustub.
lg 2 ütleb, et käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
§-s 132 lg 4 on loetletud aegumise katkemise alused: 1) maksude tasumise tähtaja pikendamise korral; 2) maksuvõla tasumise ajatamise korral; 3) pankrotiavalduse esitamise korral; 4) maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral; 5) halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise korral; 6) võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel.
lg 5 kohaselt uue aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja maksuvõlad on pikaaegsed ning maksuhaldur on kaebajale vastu tulles korduvalt AS-i Puimet maksuvõlgu ajatanud. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et intressi mittearvestamise aluseks on maksunõude, mitte kogu põhimaksuvõla, ületamine. Kui kaebuse esitaja arvates maksuhalduri maksunõue oli põhjendamatu, siis võis seda ju sisuliselt vaidlustada (maksuvõla tasumise ettekirjutus; intressinõuded). Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt
§-st 132 lg 2, 4 ja 5 ei ole seisuga 03.10.2011 saabunud ühtegi eelnimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaega ning et seisuga 03.10.2011 ei ole maksuhalduril alust äriühingu intressi arvestamise peatamiseks ning tagasiulatuvaks korrigeerimiseks. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et intressinõuded on jätkuvalt sissenõutavad. Kohtu arvates vaatamata sellele, et vastuskiri ei ole vormistatud haldusaktina, on see oma sisult selge ja arusaadav, selle sisust võib aru saada, et vastustaja ei nõustu AS-i Puimet taotlusega maksuvõla kustutamiseks, mida ta vastuskirjas ka põhjendab, ning ei rahulda taotlust, jäädes jätkuvalt seisukohale, et intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole saabunud ning seega 5 intressinõuded on jätkuvalt sissenõutavad. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri vastuskirjas AS-i Puimet taotlusele maksuvõla kustutamiseks ei pea tingimata üksikasjalikult põhjendama maksuvõla, sh intresside, suurust ega selle kujunemise asjaolusid ja arvutamise metoodikat (seda on tehtud muudes haldusaktides, mida kaebaja ei ole vaidlustanud). Vaidlustamisviite puudumine vastuskirjas võis olla tingitud sellest, et see menetlusdokument ei olnud vormistatud haldusaktina, samas aga viite puudumine ei takistanud kaebajal vastuskirja tähtaegselt kohtus vaidlustada. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebuse motiivid ei ole piisavad kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.