KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-09-2334 Haldusasi H.T. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2007 ehitusloa nr 28351 ja 01.07.2008 kasutusloa nr 8033 õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamata jätmine ning riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine
- Jätta H.T. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 01.07.2008 kasutusloa nr 8033 ja 26.10.2007 ehitusloa nr 28351 õigusvastasuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata.
- Määrata Advokaadibüroo LEX 1 OÜ (riigi õigusabi osutaja Risto Käbi) riigi õigusabi tasuks 594,74 eurot.
- Saata määrus kaebajale (lihtkirjaga), kaebaja esindajale (R.Käbi) ja vastustajale. Samuti tuleb määrus saata Advokaadibüroole LEX 1 OÜ ning Rahandusministeeriumile. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. ASJAOLUD
- Kaebus on menetluses Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2007 ehitusloa nr 28351 ning 01.07.2008 kasutusloa nr 8033 õigusvastasuse tuvastamiseks.
- 16.10.2012 kohtumääruses anti kaebajale tähtaeg menetlusse jäänud tuvastamisnõude läbivaatamise vajaduse selgitamiseks. Kohus selgitas määruses, et kui kahjunõuet ei oleks võimalik enam tähtaegselt esitada, siis ei saa kaebajal ilmselgelt olla vajadust õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemiseks. Kaebajal tuli seega vastata, kas ta on esitanud kahjunõude haldusorganile kohtuväliselt, kuivõrd kohtu infosüsteemist ei nähtu kahjunõude esitamist 1 kohtule või selgitada, kuidas lubade õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajal oma õigusi, muul viisil kui kahju hüvitamist nõudes, edaspidiselt kaitsta.
- Kaebaja esindaja teatas 07.11.2012 kohtule, et kaebajal ei ole seoses kohtu 16.10.2012 määrusega midagi lisada ning esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebuse läbivaatamata jätmine HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud (kaebeõiguse puudumine). Kaebaja on 05.03.2010 menetlusdokumendis märkinud, et õigusvastasuse tuvastamine võimaldab nõuda kahju hüvitamist ja oma õigusi edasi kaitsta. Kahjunõue tuli varem kehtinud HKMS § 9 lg 4 ja tuleb kehtiva HKMS § 46 lg 4 alusel esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust, kuid mitte hiljem kui 10 aasta möödumisel kahju tekitanud akti andmisest (sama RVS § 17 lg 3). Kaebaja peab kahju tekitanud aktideks 26.10.2007 väljastatud ehitusluba nr 28351 ja 01.07.2008 väljastatud kasutusluba nr
- Kui eeldada, et kaebaja pidi teada saama haldusaktide negatiivsetest mõjudest (eelkõige palli põrgatamisega kaasnev müra) hiljemalt peale kasutusloa andmist platsi reaalse kasutamise alustamisel (so 2008 hilissuvel või sügisel) siis tulnuks kahjunõue esitada hiljemalt 2011.a sügisel. Kohtu infosüsteemist ei nähtu kaebaja poolt kahjunõude esitamist kohtule ning kaebaja ei ole märkinud, et ta oleks esitanud kahjunõude haldusorganile kohtuväliselt ega selgitanud, kuidas lubade õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajal oma õigusi muul viisil, kui kahju hüvitamist nõudes, edaspidiselt kaitsta. Kaebaja on kinnitanud, et tal ei ole seoses 16.10.2012 kohtumäärusega midagi lisada. Kohus leiab, et kaebus tuleb seega jätta läbi vaatamata 26.10.2007 ehitusloa nr 28351 ja 01.07.2008 kasutusloa nr 8033 õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal ilmselgelt puudub nende aktide vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebuse läbivaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).
- Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine Tallinna Halduskohtu 02.09.2011 määrusega võimaldati kaebajale riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks halduskohtu 16.08.2011 määruse peale ja halduskohtus esindamiseks seonduvalt haldusasjaga nr 3-09-
- Riigi õigusabi määrati kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kaebajat esindas halduskohtumenetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Risto Käbi, kes esitas kohtule taotluse osutatud õigusabi eest tasu väljamõistmiseks kokku summas 594,74 eurot (koos käibemaksuga). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule taotluse, milles märgitakse RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude 2 korra alusel maksmisele kuuluv tasu ja hüvitamisele kuuluvad vajalikud kantud kulud koos arvutuskäiguga; riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud, nende tegemisele kulunud põhjendatud aeg, iga toimingu tegemise kuupäev ning toimingu algus- ja lõppkellaaeg, kui riigi õigusabi tasu arvestatakse ajatasuna; riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud ning iga toimingu tegemise kuupäev, kui riigi õigusabi tasu arvestatakse koondtasuna; põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Vastavalt § 22 lg-le 7 kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab menetlev kohus kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määras kaebajale RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 8 alusel riigi õigusabi õigusdokumendi (määruskaebuse) koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotlusest nähtuvalt taotleb määratud esindaja kaebajale riigi õigusabi osutamise eest tasu 495,62 eurot + käibemaks 99,12 eurot (kokku 594,74 eurot). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud riigi õigusabiks kulunud aeg on põhjendatud ning kohus määrab lähtudes esindaja poolt esitatud taotlusest riigi õigusabi tasuks koos käibemaksuga 594,74 eurot. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et kaebaja määratud esindaja ei ole riigi õigusabi tasu arvestamisel täielikult lähtunud Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord) põhimõtetest. Korra p 41 kohaselt kohaldatakse isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest punkte 37-40, erisusega, et ei kohaldata punktis 37 seatud tasu maksimumpiirangut. Korra p-dest 37 ja 38 tuleneb, et esindaja tasu on 16 eurot iga poole tunni kohta kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest ning kohtulikus menetluses osalemise eest. Korra p 1 kohaselt on kõikide korras toodud toimingute tasu arvestamise minimaalmääraks pool tundi. Kaebajale määratud esindaja on riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses kohtuasja ettevalmistava toimingu raames ümardanud iga üksiktoimingu pooltunnini (näiteks kaebaja määratud esindaja on 08.09.2011 kell 15.5517.05 nõupidamise mahuks märkinud 1 h; 19.01.2012 kell 11.28-11.44 telefoninõupidamise mahuks märkinud 0,5 h; 26.10.2012 kell 13.12-13.50 nõupidamise mahuks märkinud 0,5 tundi jne). Korra mõttest aga tuleneb, et ümardamine pooltunnini toimub pärast kõigi kohtuasja ettevalmistava toimingu raames tehtud üksiktoimingute ajalist liitmist, mitte iga üksiktoimingu puhul eraldi. Eeltoodust tulenevalt kujuneks määratud esindaja kohtulikuks menetluseks ettevalmistava toimingu ajaks kokku 16 tundi ja riigi õigusabi tasu suuruseks seega 512 eurot (16 x 32 eurot). Kohus lähtub käesoleval juhul riigi õigusabi korras määratud esindajale tasu kindlaksmääramisel kohtule esitatud taotluses märgitust ega pea põhjendatuks määrata suuremat tasu kui esindaja küsib.
- Korra p 13 kohaselt maksab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 kohaselt määratud riigi õigusabi 3 osutajale. Tasu ja kulud makstakse välja advokaadi või advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või määrusest, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati Kristina Maimann Kohtunik 4