Obsah (6)

§ 22§ 20§ 21§ 22l§ 1§ 23

3-11-3056 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-11-3056 Haldusasi R.J kaebused Eesti

) alusel hüvitise maksmiseks tööandja maksejõuetuse korral avaldusele lisatud nimekirjas märgitud töötajatele, sealhulgas R.J.le. 2.Eesti Töötukassa 09.12.2011 otsusega nr 311000550 otsustati

§ 22lg 1 alusel jätta tööandja maksejõuetuse hüvitis R.J.le määramata.

3 Salzburg Invest OÜ ( likvideerimisel) haldur Tiina Mitt esitas 13.01.2011 Eesti Töötukassale avalduse

alusel hüvitise maksmiseks tööandja maksejõuetuse korral avaldusele lisatud nimekirjas märgitud töötajatele, sealhulgas R.J.le. 4.Eesti Töötukassa 09.12.2011 otsusega nr 311000557 otsustati

§ 22lg 1 alusel jätta tööandja maksejõuetuse hüvitis R.J.le määramata.

5.R.J. esitas 30.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebused Eesti Töötukassa 09.12.2011 otsuste nr 311000550 ja 311000557 osaliseks tühistamiseks , s.o. tühistamiseks osas, millega jäeti tööandja maksejõuetuse hüvitis kaebuse esitajale määramata ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluste uueks läbivaatamiseks . Kohus liitis kaebused ühiseks menetlemiseks. II KAEBUSE MOTIIVID A.Töötukassa otsuse nr 311000550 kohta ( tööandja Laurell Investment AS ( pankrotis))

1. Laurell Investment AS ettevõtlus ja majandustegevus olid nimetatud äriühingu pankrotieelsel perioodil pärsitud ja seetõttu esines äriühingul likviidsusprobleeme ning ei ole muuhulgas teostatud käibemaksuga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid. Eeltoodust oleks ekslik teha järeldus, et Laurell Investment AS-i ja R.J. vahel ei olnud töölepingulist suhet, nagu Eesti Töötukassa on otsuses põhimõtteliselt leidnud. Ka asjaolust, et Laurell Investment AS-i poolt ei ole korrektselt esitatud andmeid Haigekassale, mille põhjuseid on nimetatud äriühingu poolt Eesti Töötukassale haldusmenetluse käigus selgitatud, ei järeldu töölepingulise suhte puudumist. Seda enam, et töölepingu kehtivust ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine ei mõjuta. Töölepingu kehtivust ei mõjuta ka asjaolud, kas tööandja on maksnud seaduses ettenähtud makseid või milline töötasu suurus . Pealegi allub viimatinimetatu lepinguvabaduse põhimõttele ning on iga tulu saamisele orienteeritud ettevõtte äririsk. Samuti ei mõjuta töölepingu kehtivust see, kas töötaja on kasutanud talle seadusega ettenähtud puhkust või mitte. Ainuüksi eeltoodu tõttu ei ole R.J.le tööandja maksejõuetuse korral hüvitise määramata jätmine õiguspärane, mistõttu kuulub otsus kohtu poolt tühistamisele.
2. Eesti Töötukassa on põhimõtteliselt leidnud, et Laurell Investment AS-i ja R.J. vahel ei olnud töölepingulist suhet. Samas on otsuses märgitud, et ei saa pidada tõenäoliseks, et äriühingul oleks antud olukorras pakkuda täistööajaga tööd. Samuti on otsuses seatud kahtluse alla tööandja poolt esitatud tööajagraafikud ja töötundide arv. Kaebuse esitaja leiab, et haldusakti motiveerimise nõue tähendab ka seda, et haldusakt ei tohi olla vastuoluline. Töösuhte puudumise korral ei saa väita, et tööajagraafikud ja töötundide arv on ebausaldusväärsed. Seega vaidlustatud otsuse andmisel ei ole töötukassa järginud haldusakti põhjendamisnõuet, mis on aluseks otsuse tühistamisele kohtu poolt.
3. Kui eeldada, et Eesti Töötukassa on otsuses möönnud, et Laurell Investment AS-i ja kaebaja vahel oli töölepinguline suhe, millele viitab täistööajaga töötamise usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine, siis tulnuks Eesti töötukassal uurimisprintsiipi rakendades välja selgitada, millises 2 ulatuses tuleb lugeda R.J. töötamine Laurell Investment AS-s usaldusväärseks ja määrata kaebajale hüvitis tööandja maksejõuetuse korral osaliselt. Kaebuse esitaja leiab, et

mõtte ja eesmärgiga ei ole vastuolus

§ 22

lg 1 tähenduses tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise vähendamine, täpsemalt taotluse (avalduse) osaline rahuldamine.

1. Põhiseaduse § 32 kaitseb omandina varalisi õigusi – nii asju, raha kui ka rahaliselt hinnatavaid õigusi ja nõudeid (Riigikohtu üldkogu
2. juuni
3. a otsus nr 3-2-1-143-03, p 18). Seega on omandipõhiõiguse esemeline kaitseala hoopis laiem ega piirne üksnes ja kitsalt omandiga asjaõiguslikus tähenduses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et põhiseaduse § 32 esemelises kaitsealas on ka riigi poolt isikule makstavad hüvitised, sh hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. Põhiseaduse §-st 11 tulenevalt peab muuhulgas tööandja maksejõuetuse korral hüvitise mittemääramine olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega tohi moonutada eeskätt põhiseaduse § 32 olemust. Olukorras kus avaliku võimu kandja tunnistab kõnealuse hüvitise üle otsustamisel tööajagraafikute ja töötundide arvu ebausaldusväärsust, peab avaliku võimu kandja Põhiseaduse § 32 olemuse mittemoonutamiseks haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama välja, millises ulatuses on isiku töötamine töölepingu alusel maksejõuetuks muutunud tööandja juures usaldusväärne (tõenäoline) ja millises ulatuses mitte (ebatõenäoline) ning tegema selle põhjal kaalutletud ja motiveeritud otsuse. Käesoleval juhul ei ole Eesti Töötukassa seda teinud. 10.Kuna Laurell Investment AS-s töötasid ka mitmed teised isikud, kelle suhtes jättis Eesti Töötukassa hüvitise tööandja maksejõuetuse korral põhimõtteliselt samadel põhjustel, mis olid toodud vaidlustatud otsuses, määramata, siis on ainuüksi ebaloogiline ja ebamõistlik väita, et Laurell Investment AS-s ükski isik tegelikult ei töötanud. Tähelepanuta ei tohiks jätta, et Laurell Investment AS oli reaalselt tegutsev ja mitmete töötajatega äriühing, mille majandustegevus peamiselt majandussurutise tõttu hääbus, mida kinnitavad mitmed töötukassale esitatud dokumendid.
4. juulist
5. a jõustunud töölepinguseaduse § 35 järgi peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Käesolevas asja tulnuks Eesti Töötukassal kaebuse esitaja esmajoones põhiseaduse §-des 11 ja 32 sätestatud põhiõigused tagada.
6. Kaebuse esitaja leiab, et isikul on tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitiseks vähemalt sellele halduri poolt Eesti Töötukassale taotletavale osale, mis Eesti Töötukassa hinnangul on usaldusväärne ja põhjendatud, ehk sellise taotluse mingi osa ebausaldusväärsus ja tõendamatus ei tähenda iseenesest (automaatselt), et kogu halduri poolt taotletav hüvitis oleks ebausaldusväärne ja tõendamata ning seega isikule välja maksmisele mittekuuluv. Seega on isikul on tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitiseks näiteks osas, kui Eesti Töötukassa peab tõenäoliseks, et töötaja võis pankrotistunud äriühingus töötada kasvõi ühe päeva või isegi ühe tunni. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, mis lubaks jätta isik ilma seaduses ettenähtud hüvitisest ainuüksi seetõttu, et osa taotletava hüvitise väljamaksmiseks ei ole avaliku võimu kandja hinnangul põhjendatud (usaldusväärne ja tõendatud). Kaebuse esitaja arvates puudub igasugune mõistlik põhjendus ka sellele, mis lubaks jätta isik ilma seaduses ettenähtud hüvitisest tõenäosusliku otsustuse abil ilma, rakendamata sellist tõenäosuslikku otsustust osale, mis võimaldab isikule teatud ulatuses hüvitist siiski määrata. Seega ei ole Eesti Töötukassa otsuse tegemisel realiseerinud nõutaval määral haldusmenetluses 3 kehtivat uurimispõhimõtet ning on sellise otsuse tegemisel irdunud põhiseaduse §-dest 11, 14 ja
7. Seetõttu kuulub otsus ka nendel põhjustel tühistamisele. 12.Samuti leiab kaebaja , et käesoleval juhul ei ole Eesti Töötukassa haldusakti andmisel järginud proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu kuulub otsus ka sellel põhjusel tühistamisele 13.HKMS § 19 lg-st 6 tulenevalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuse väitel ei ole Eesti Töötukassa otsuse tegemisel arvestanud võrdse kohtlemise põhimõttega, mistõttu on otsus väär ka sellest aspektist ning kuulub tühistamisele.Eesti Vabariigi Riigikohtu praktika on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt eeldab võrdse kohtlemise põhimõte, et isikuid sarnases olukorras ei koheldaks erinevalt ja isikuid erinevates olukordades ei koheldaks sarnaselt, välja arvatud juhul, kui niisugune kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (Euroopa Kohtu
8. aprilli
9. a otsus asjas C-110/03: Belgia Kuningriik, EKL 2005, lk I-2801, p 71 ja selles viidatud kohtupraktika). Käesolevas juhtumis on võrreldavad isikute grupid isikud, kes

§ 22

lg 1 alusel on tööandja maksejõuetuse korral õigustatud hüvitist saama taotletud ulatuses, ja isikud, kes

§ 22

lg 1 alusel on õigustatud hüvitis saama taotletud osaga võrreldes osalises ulatuses. Eelmainitud võrreldavate gruppide ühisjoonena saab mõistagi käsitada ka hüvitist, mida makstakse tööandja maksejõuetuse korral. Käesoleval juhul on võrdse kohtlemise eesmärk garanteerida, et isikule

§ 22

lg 1 mõttes hüvitise täielik määramine või osaline määramine (s.t halduri avalduse täielik rahuldamine või osaline rahuldamine) ei ole põhjuseks, miks teda hüvitise määramisel erinevalt (halvemini) koheldakse. Ebavõrdne kohtlemine seisneb selles, et avaliku võimu kandja poolt

§ 22

lg 1 kohaldamisel makstakse nendele isikutele, kes Eesti Töötukassa hinnangul on õigustatud hüvitist tööandja maksejõuetuse korral taotletud ulatuses saama, välja täies ulatuses, seevastu kui nendele isikutele, kes Eesti Töötukassa hinnangul ei ole seda hüvitist tõenäosusliku otsustuse alusel õigustatud täies ulatuses saama, jäetakse sellisest hüvitisest täielikult ilma. 14.Otsuses toodud põhjendused sõlmitud töölepingu näilisusest kui tühisest tehingust on asjakohatud, sest kohus ei ole sellise lepingu tühisust TsÜS § 89 kg 2 mõttes tuvastanud. B.Töötukassa otsuse nr 311000557 kohta ( tööandja Salzburg Invest OÜ ( likvideerimisel)) 15.Kaebuses on toodud samasugused põhjendused, nagu töötukassa otsusele 311000550 esitatud kaebuses, mida kohus on refereerinud eespool, mistõttu neid põhjendusi siinkohal kohus ei korda. Käsitletava otsuse puhul kaebaja lisaks märkinud: 16.Töötukassa on põhimõtteliselt leidnud, et Salzburg Invest OÜ ja R.J. vahel töölepingulist suhet ei olnud. Samas on otsuses märgitud, et ei saa pidada tõenäoliseks kahes äriühingus samaaegselt täistööajaga töötamist. Kaebuse esitaja leiab, et haldusakti motiveerimise nõue tähendab ka seda, et haldusakt ei tohi olla vastuoluline. Töösuhte puudumise korral ei saa väita, et kahes äriühingus samaaegselt täistööajaga töötamist ei saa pidada tõenäoliseks. Seega vaidlustatud otsuse andmisel ei ole töötukassa järginud haldusakti põhjendamisnõuet, mis on aluseks otsuse tühistamisele kohtu poolt. 17. Kui eeldada, et Eesti Töötukassa on otsuses möönnud, et Salzburg Invest OÜ ja kaebaja vahel oli töölepinguline suhe, millele viitab kahes äriühingus samaaegselt täistööajaga töötamise usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine, siis tulnuks Eesti Töötukassal uurimisprintsiipi rakendades välja selgitada, millises ulatuses tuleb lugeda R.J. töötamine Salzburg Invest OÜ-s usaldusväärseks ja määrata kaebajale hüvitis tööandja maksejõuetuse korral osaliselt. Kaebuse esitaja leiab, et

mõtte ja eesmärgiga ei ole vastuolus

4 § 22 lg 1 tähenduses tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise vähendamine, täpsemalt taotluse (avalduse) osaline rahuldamine.

1. Kuna Salzburg Invest OÜ-s töötasid ka mitmed teised isikud, kelle suhtes jättis Eesti Töötukassa hüvitise tööandja maksejõuetuse korral põhimõtteliselt samadel põhjustel, mis olid toodud vaidlustatud otsuses, määramata, siis on ebaloogiline ja ebamõistlik väita, et Salzburg Invest OÜ-s ükski isik tegelikult ei töötanud. Tähelepanuta ei tohiks jätta, et Salzburg Invest OÜ oli reaalselt tegutsev ja mitmete töötajatega äriühing, kelle majandustegevus peale Laurell Investment AS-i poolt alustatud tegevusega muuhulgas Vormsi puhkeküla rajamisel teatud määral kattus, mille kohta on esitatud dokumendid ka töötukassale ja kelle majandustegevus peamiselt majandussurutise tõttu hääbus, mida kinnitavad mitmed töötukassale esitatud dokumendid.
2. juulist
3. a jõustunud töölepinguseaduse § 35 järgi peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Käesolevas asja tulnuks Eesti Töötukassal kaebuse esitaja esmajoones põhiseaduse §-des 11 ja 32 sätestatud põhiõigused tagada. 19.Lisaks märgib kaebuse esitaja, et

ei ole sätestatud, et töötukassal on võimalik keelduda hüvitise maksmisest, kui nõude aluseks on tööleping, mis on sõlmitud ilmselgelt põhjendamatult ning eesmärgiga taotleda selle alusel hüvitist töötukassalt. Sellist alust ei saa tuletada ka töötuskindlustuse seaduse tõlgendamise teel, sest see oleks vastuolus PS § 13 lg 2 õigusselguse põhimõttega. 20. Otsuse põhjenduste kohta, nagu oleks Salzburg Invest OÜ juhatuse liige ja tegevjuht sõlminud töölepingu tema lähikondsetega, märgib kaebaja, et töötukassa poolt otsuses viidatud

§ 22

lg 1.2 on kohaldatav vähemalt ühe lõike 1 punktides 1-3 sätestatud materiaalse aluse esinemisel.Vastustaja ei ole ühelegi sellisele eeldusele viidanud. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED Seoses kaebusega Eesti Töötukassa otsusele 311000550 21. Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja leiab, et vaidlustatud otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane. Vaidlustatud otsus tehti kõiki HMS-i vorminõudeid järgides. Vastustaja on põhjalikult selgitanud, miks jäeti kaebuse esitajale maksejõuetuse hüvitis määramata, milleks olid eelkõige vastustajale esitatud andmete ebausaldusväärsus ja vastuolulisus, samuti asjaolu, et Laurell Investment AS-s puudus kaebuse esitaja väidetava töötamise ajal igasugune majandustegevus. Vastavalt kaebuse esitaja töölepingu lõppemise ajal kehtinud töötuskindlustuse seaduse (

) redaktsiooni § 22 lg-le 1 vaatab töötukassa halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. Käesoleval juhul on vastustaja seisukohal, et taotletav summa ei ole põhjendatud – esitatud dokumentide ja vastustaja poolt antud selgituste põhjal ei ole võimalik tuvastada töösuhte olemasolu kaebuse esitaja ja Laurell Investment AS-i vahel, millest tulenevalt ei ole võimalik ka kaebuse esitajale tööandja maksejõuetuse hüvitist määrata. Vastustaja viitab ka Tallinna Halduskohtu otsusele 19.09.2011 haldusasjas 3-11-1627, mis oli sisuliselt analoogne vaidlus kui käesolevas haldusasjas. Muuhulgas leidis kohus viidatud otsuses, et juhtumitel, kus taotletav summa ei ole TK (töötukassa) hinnangul põhjendatud (…) jätab TK 5 hüvitise määramata või vähendab hüvitise summat (…). Kui asjaolud, mis

kohaselt peavad tõendatud olema, seda ei ole, tuleb TK-l jätta taotlus rahuldamata (…). Vastustaja on seisukohal, et käesolev kaasus vastab täpselt osundatud kohtuotsuses viidatud tehioludele (ei ole üheselt tõendatud tegelik töötamine või selle töötamise maht), millest tulenevalt järgis vastustaja kohtu suuniseid ja jättis kaebuse esitajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. 22.Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga nagu oleks töötukassa rikkunud uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata, millises osas tuleb lugeda kaebaja töötamine AS-s Laurell Investment usaldusväärseks ja leiab, et on rakendanud kaebuse esitaja taotlust menetledes uurimisprintsiipi maksimaalsel määral, kogudes antud asjas nii palju tõendeid ja selgitusi, kui võimalik. Samas ei ole esitatud dokumentide ja selgituste baasil võimalik tuvastada töösuhte olemasolu kaebuse esitaja ja Laurell Investment AS vahel. Kaebuses esitatud väide, mille kohaselt taotluse mingi osa ebausaldusväärsus ja tõendamatus ei tingi kogu taotletava hüvitise ebausaldusväärsust ning et isikul on sel juhul õigus hüvitisele osas, milles töötukassa peab tõenäoliseks töötamist, võtab kaebuse esitaja kaudselt omaks, et tegelikkuses ei pruukinud tema tegelik töötamine olla selles mahus, nagu taotluses märgitud, andes vastustajale võimaluse määrata hüvitis osaliselt. 23.Kuna antud juhul ei ole töölepingu sõlmimisega kaasnenud ka sellele vastavaid õiguslikke tagajärgi (tööga kindlustamine, töötasu maksmine, ravikindlustus), siis on R.J. ja Laurell Investment AS (pankrotis) vahel sõlmitud töölepingu näol tegemist näiliku tehinguga. Näiliku tehingu puhul ei saa pidada usaldusväärseks ka tööajagraafikutes märgitud töötundide arvu. Samuti ei ole nii tööandja kui töötaja oma käitumisega pidanud sõlmitud lepingut töölepinguks. Kaebuses toodud väide, et töösuhte puudumise korral ei ole võimalik väita, et tööajagraafikud ja töötundide arv on ebausaldusväärsed, ei ole asjakohane. Näiliku töösuhte korral on loomulik, et ei saa lugeda usaldusväärseks ka tööajagraafikus märgitud andmeid. HMS § 6 ei näe ette, et haldusorganil on õigus üksnes avalik-õiguslike asjaolude väljaselgitamiseks. Haldusorganil on tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus haldusmenetluses välja selgitada ka tsiviilõiguslikud asjaolud, kui need omavad tähtsust asja lahendamisel

1. Haldusasjas nr 3-11-1627 toimus vaidlus selle üle, kas töötukassa peab esitatud avaldused läbi vaatama ja andma neile sisulise hinnangu või mitte, töötukassa ei olnud esitatud dokumentidele veel sisulist hinnangut andnud, mistõttu ei saanud töötukassa ka antud situatsioonis kinnitada ega välistada töösuhte olemasolu. Seetõttu ei ole kohane viide kohtuistungi protokollile haldusasjas nr 3-11-1627, samuti on pärast osundatud kohtuistungit töötukassa kogunud uusi tõendeid, mis viitavad töösuhte näilikkusele. Kuna esitatud dokumentide kohaselt on sõlmitud töölepingu näol tegemist näiliku tehinguga, siis ei pea töötukassa vajalikuks hakata ka hindama, milliste töötundide ulatuses kaebuse esitaja oma tööülesandeid täitis. Isegi kui tegemist ei oleks näiliku töösuhtega, ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus töötaja ja tööandja poolt esitatakse maksejõuetuse saamiseks selgelt ebaõiged andmed eesmärgiga haldusorganit eksitada. 25.Vastustajale jääb selgusetuks osundus TLS §-le 35 .Kaebuse esitaja on kogu menetluse käigus väitnud, et täitis kogu aeg ja täies mahus oma töölepingust tulenevaid kohustusi, seega jääb arusaamatuks, miks esitatakse viide tööseisakule. Sisuliselt väidab kaebaja nüüd, et tema töötamise ajal tööandjal talle tegelikult täismahus tööd pakkuda ei olnud. Töötukassa hinnangul ei saa korraga olla nii tööseisak kui töötamine.
2. Töötukassa peab vajalikuks ka märkida, et Laurell Investment AS (pankrotis) majandustegevus ei olnud mitte pärsitud, vaid oli töölepingu sõlmimise hetkeks täielikult seiskunud. Laurell Investment AS (pankrotis) poolt on esitatud dokument (koostatud 03.03.2009 Tallinnas), mille kohaselt võtab ta üle ja jätkab OÜ Rendmark Kinnisvaraarendus poolt Vormsi 6 Puhkeküla projekti elluviimist. Üleandmise kokkuleppe kohaselt esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotlus kasusaaja isikuandmete muutmiseks ning sõlmitud kokkulepe projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks. PRIA-lt 29.09.2011 saadud vastuse kohaselt ei ole Laurell Investment AS (pankrotis) olnud nende klient ning ei ole PRIA-lt toetusi taotlenud. Samuti on PRIA peadirektori 30.06.2009 käskkirja nr 1-3.13-7/614 kohaselt jäetud rahuldamata OÜ Rendmark Kinnisvaraarendus taotlus toetuse taotlemiseks. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et Laurell Investment AS (pankrotis) oleks üle võtnud OÜ Rendmark Kinnisvaraarenduse poolt alustatud projekti elluviimist. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele, pidi Laurell Investment AS (pankrotis) esitama PRIA-le andmed kasusaaja isikuandmete muutmiseks, kuid esitatud dokumentide põhjal seda tehtud ei ole. Samuti on OÜ Rendmark Kinnisvaraarendus taotlus jäetud rahuldamata juba 30.06.2009, töölepingud Laurell Investment AS (pankrotis) poolt on töötajatega sõlmitud aga ajavahemikul 01.12.2009 – 01.02.
3. Laurell Investment AS poolt esitatud dokumentidel Vormsi Puhkeküla rajamise kohta (erinevad juhendid) puuduvad nende koostamise kuupäevad, mistõttu ei ole võimalik ka tuvastada, millal vastavad dokumendid koostatud on. 27.Laurell Investment AS (pankrotis) tegevjuhi A. J. poolt 22.11.2011 esitatud dokumendis „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avaldus suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral“, on punktis 46.2 märgitud, et vaatlusperioodil 01.01 – 31.12.2009 oli Laurell Investment AS (pankrotis) töötajate arv
4. Kuigi nimetatud avaldust ei ole PRIA-lt saadud informatsiooni kohaselt neile esitatud, siis on sellega Laurell Investment AS (pankrotis) kinnitanud, et seisuga 31.12.2009 oli nende töötajate arv
5. 28.Kaebuse esitaja on kaebuses teinud viiteid otsuse väidetava riivega Eesti Vabariigi põhiseadusega(PS). Nii leiab kaebuse esitaja, et otsus on vastuolus PS § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimalusega, PS §-st 32 tuleneva omandi puutumatuse printsiibiga kui ka §-ga
6. Kaebuse esitaja kaebeõigus on otsusega igati tagatud ning antud juhul on ta seda ka realiseerinud. Viide omandiõiguse puutumatusse on asjakohatu – kaebuse esitajal ei ole tekkinud omandiõigust määramata jäetud tööandja maksejõuetuse hüvitisele, samuti on asjakohatu viide PS § 11, kuna vastustaja hinnangul ei ole käesoleval juhul piiratud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi.
7. Samas taotleb vastustaja, et juhul, kui kohus rahuldab kaebuse Eesti Töötukassa otsusele 311000550 (mida vastustaja ei pea siiski põhjendatuks), määraks kohus HKMS § 167 lg 1 alusel kindlaks väljamõistetava rahasumma suuruse. Vastustaja leiab, et antud taotlus on põhjendatud, vältimaks kaebuse rahuldamise korral antus asjas edasisi vaidlusi määratava hüvitise osas. 30.Seoses Eesti Töötukassa otsusele nr 311000557 esitatud kaebuse sisu kokkulangevusega otsusele 311000550 esitatud kaebusega, on sisult samasugune ka töötukassa seisukoht kaebusele nende kokkulangevas osas ning kuna kohus on eespool need seisukohad esitanud, puudub vajadus nende uuesti esitamiseks. 31.Täiendavalt eespooltoodule on vastustaja seoses kaebuse väidetega, mille kohaselt tulnuks töötukassal põhjendada, mis osas loeb ta usaldusväärseks töötamise Salzburg Invest OÜ-s ning et uurimisprintsiipi rakendades tulnuks töötukassal välja selgitada, mis ulatuses tuleb lugeda usaldusväärseks töötamine töölepingu alusel ja määrata hüvitis osaliselt , rõhutanud, et esitatud andmete põhjal ei suutnud vastustaja tuvastada, kas või millisel määral kaebuse esitaja ja Salzbrg Invest OÜ vahel tegelik töösuhe eksisteeris .Olukorras, kus isik töötas väidetavalt kahes erinevas äriühingus ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas täistööajaga, täites mõlema töölepingu alusel olemuslikult samu ülesandeid, ei saa vastustaja määrata üheselt kindlaks, 7 millisel määral ta üht või teist töölepingut täitis. Seaduse mõte ei ole selles, et vastustaja määraks hüvitist oletuslikult, vaid määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele, sealjuures on täpsete andmete esitamise kohustus tööandjal. 32.Kaebaja ja Salzburg Invest OÜ esitatud dokumendid viitavad ka sellele, et sõlmitud töölepingu näol võib olla tegemist näiliku tehinguga, millega on püütud jätta mulje töösuhte olemasolust, kuid töösuhtele omaseid õiguslikke tagajärgi ei ole pooled soovinud. Töösuhtest mulje jätmise eesmärgiks võib olla tahe taotleda hüvitist tööandja lähikondsetele töötukassast ning seda võimalikus suures ulatuses. Seda kinnitab asjaolu, et töötajatega kokkulepitud töötasu summaks on 766,94 eurot (12 000 krooni), mis on ligilähedane Eesti keskmisele töötasule.

§ 20

lg 3-5 kohaselt on töötukassa poolt hüvitamisele kuuluvate summade piirmäärad seotud just Eesti keskmise töötasuga maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) maksejõuetus kuulutati Harju Maakohtu määrusega välja 07.01.

1. Eesti keskmine töötasu 2010.a. IV kvartalis oli Statistikaameti andmeil 813, 91 eurot ( 12 734 krooni). Sealjuures on 766, 94 eurone töötasu kokku lepitud just Salzburg Invest OÜ juhatuse liikmetega( A. J. ja T. K.)sõlmitud töölepingus ja nende lähikondsetega sõlmitud töölepingutes sõltumata nende ametikohtadest ja tööülesannetest. Ei saa pidada tõenäoliseks, et kui vastavalt juhatuse liikme A.J. antud selgitustele toimusid iga inimesega töötasu osas läbirääkimised eraldi , siis tööandja sai olenemata isikute tööülesannetest leppida kõigiga kokku ühesuguse töötasu kokkuleppe sõlmimises. Ka ei ole Salzburg Invest OÜ suutnud kaebuse esitajale ega teistele tööandja lähikondsetele välja maksta kokkulepitud töötasu.Eeltoodud asjaolud viitavad vastustaja hinnangul töösuhte näilikkusele. Töösuhte näilikkusele viitab ka asjaolu, et kuigi R.J.le ei ole kogu töötamise aja ( 5 kuud) töötasu makstud, ei ole ta pöördunud saamata tasude nõudmiseks töövaidluskomisjoni ega ka kohtu poole. Kuna esitatud dokumendid töötukassa hinnangul usaldusväärsed ei ole, ei pea vastustaja sellises olukorras võimalikuks hakata välja selgitama, milliste töötundide ulatuses kaebuse esitaja tööülesandeid täitis.
2. Vastustaja taotleb samas, et juhul, kui kohus rahuldab kaebuse Eesti Töötukassa otsusele 311000557 (mida vastustaja ei pea siiski põhjendatuks), määraks kohus HKMS § 167 lg 1 alusel kindlaks väljamõistetava rahasumma suuruse. Vastustaja leiab, et antud taotlus on põhjendatud, vältimaks kaebuse rahuldamise korral antud asjas edasisi vaidlusi määratava hüvitise osas. IV KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebused põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 35.

§ 20

lg 1 kohaselt hüvitab töötukassa töötajale tööandja maksejõuetuse korral enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

§ 21

lg 1 kohaselt esitab hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega, sealjuures on delegeeritud sotsiaalministrile õigus hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestamiseks. Kaebuse esitajale tööandja maksejõuetuse hüvitise taotluse esitamise ajal kehtinud

redaktsiooni § 22 lg 1 kohaselt vaatab töötukassa halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse 8 hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. 36.

§ 22

lg 1 regulatsioonist tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust. Kuna

§ 20

on ette nähtud töötaja õigus tööandja maksejõuetuse korral töötukassalt hüvitise saamiseks, siis tuleneb

eespooltoodud sätteist, et töötukassal tuleb lisaks tööandja maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa on põhjendatud. Arvestades, et sotsiaalministri 07.12.2006.a. määrusega nr 66 on kehtestatud hüvitise taotlemise avalduse vorm tööandja maksejõuetuse korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu, kontrollitakse tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks vajalike asjaolude esinemise tõendatust, s.o.

§ 22l

g 1 mõistes nõude põhjendatust ennekõike osundatud määruses loetletud dokumentide alusel.

§ 1

lg 3 sätestab, et

ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

erisusi. Kohtu hinnangul on

üheks erisuseks maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses, et eeltoodud regulatsioonist tulenevalt peaksid hüvitise avaldusele lisatavad dokumendid üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ja seega tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad avalduse lahendamiseks piisavad andmed. Kuigi ülalmärgitu ei tähenda tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist, järeldub

eespoolviidatud sätteist teatud hoolsuskohustuse olemasolu andmete esitamisel. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel ning tööandja maksejõuetuse hüvitise taotluse puhul tuleb töötukassal taotluse õigeks lahendamiseks uurida kõik asjas tähendust omavad asjaolud välja ning mitte piirduda üksnes pankrotihalduri esitatuga, kui viimatinimetatu osutub ebapiisavaks informatsiooniks.

1. Tööandja maksejõuetuse hüvitise eespooltoodud regulatsioonist ei tulene, et hüvitise määramine oleks kaalutlusotsuseks. Töötukassal tuleb taotluse põhjendatuse kontrollimisel teha kindlaks, kas konkreetse juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele ning kui see nii on, siis peab järgnema seaduses ettenähtud õiguslik tagajärg. See, et juhtumi asjaolud võivad vajada põhjalikku uurimist ja hindamist, ei tähenda, et töötukassa teeb hüvitise määramise otsuse kaalutlusõiguse alusel. Seetõttu on ka ekslikud kaebuste väited, mis lähtuvad eeldusest, et vaidlustatud haldusaktid on antud kaalutlusõiguse alusel. Asjaolu, et seadusega on ette nähtud hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestamine, viitab pigem seotud halduse tunnustele. Eelmärgitu ei tähenda siiski, et kohus eitaks maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses uurimisprintsiibi rakendumist.
2. Käesoleval juhul puudub vaidlus tööandja Laurell Investment AS ( pankrotis)maksejõuetuse tõendatuse üle ja kaebuse esitaja suhtes on jäetud taotlus rahuldamata põhjusel, et tõendatud ei ole töösuhte olemasolu kaebuse esitaja ja Laurell Investment AS vahel. Kohtu hinnangul on töötukassa põhjendatult lähtunud töölepingu seaduses (TLS)§ 1 lg 1 toodud töölepingu mõistest ja arvestades

§ 20

lg 1 sätestatut, millest tulenevalt on tööandja maksejõuetuse korral töötuskindlustuse seaduse alusel kaitstud isikuteks töötajad, õigesti leidnud, et hüvitise määramiseks tuleb töötukassal tuvastada töösuhte olemasolu maksejõuetuks muutunud tööandjaga, sealjuures on otsuses esile toodud töölepingu tunnustena, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Samuti on töötukassa toonud esile töölepingu sõlmimise eeldusena, et tööandjal on olemas töö, mida töötajale anda ning 9 vahendid, millest kokkulepitud töötasu maksta, töötajal aga oskused ja võimalus kokkulepitud töö tegemiseks. Uurimispõhimõtet järgides tuleb välja selgitada asja õigeks lahendamiseks kõik tähendust omavad asjaolud ja koguda kõik olulised tõendid ning anda neile igakülgne ja põhjalik hinnang. Tõendeid kogub tulenevalt uurimisprintsiibist haldusorgan, sealjuures on Eesti Töötukassale pandud ülesannete täitmiseks töötukassal

§ 23

lg 3 tulenevalt õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt ja hüvitise taotlejatelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega. Teisest küljest ei saa jätta tähelepanuta koos hüvitise määramise avaldusega dokumentide esitamise nõuet ning menetlusosalise kaasaaitamiskohustust. Kohtu hinnangul puudub alus väiteks, et olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel on töötukassa rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebuse esitaja ei ole muu hulgas osundanud ühelegi tõendile, mis on jäänud kogumata ,uurimispõhimõtte rikkumist väites viitab kaebaja sellele, et töötukassa on jätnud välja selgitamata , millises ulatuses tuleb lugeda töötamine Laurell Investment AS-s usaldusväärseks ja määrata tööandja maksejõuetuse hüvitis osaliselt. Asjas esitatud dokumentidest ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt on töötukassa kogunud tõendid , mis iseloomustavad äriühingu majandustegevust, tõendid kaebuse esitaja töötamise kohta Laurell Investment AS-s , s.h. temale pandud tööülesannete ja nende täitmise kohta. Kaebuse esitaja töötas töötukassale esitatud töölepingu kohaselt 01.02.2010-31.07.2010 Laurell Investment AS-s ( pankrotis) mehhaaniku ametikohal täistööajaga. Laurell Investment AS ( pankrotis) tegevjuhi A. J. poolt 04.03.2011 esitatud selgituste kohaselt tegeles Laurell Investment AS-s ( pankrotis) ajavahemikul 03.08.2008-31.07.2010 Vormsi puhkebaasi rajamisega ning töötajate töö sisuks oli ( 20.05.2011 e-kirja kohaselt) uue projekti käivitamiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine. Asjas puudub vaidlus, et Vormsi puhkebaasi rajamine jäi ära. Töötukassa poolt haldusmenetluses kogutud tõendid ei kinnita, et Laurell Investment AS-l (pankrotis) oleks olnud käive ja majandustegevus , samuti rahalised vahendid, millest maksta töötasu. Töötukassa on üksikasjalikult kirjeldanud Laurell Investment AS-i (pankrotis) majandustegevuse kohta kogutud tõendeid ja tuvastatud faktilisi asjaolusid vaidlustatud otsuses ning on põhjendatult asunud seisukohale äriühingul majandustegevuse puudumisest. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit sellise järelduse kummutamiseks. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest lähtuvalt on töötukassa ka põhjendatult seadnud kahtluse alla projekti ettevalmistustööde teostamise ja töölepingute sõlmimise olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid ja käive, samuti puudusid kokkulepitud töötasu maksmiseks rahalised vahendid , mis omakorda seab kahtluse alla täistööajaga töö tegeliku olemasolu ning esitatud tööajagraafikute koos selles näidatud töötundidega usaldusväärsuse. Töötamist töölepingu alusel ei kinnita ka kaebaja poolt esitatud dokumendid , millest kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et Vormsi puhkeküla üldine tuleohutusjuhend, sissejuhatav tööohutuse ja töötervishoiualase juhend ja Vormsi puhkeküla juhend esmaabi andmiseks on esitatud ka mitmete teiste Laurell Investment AS-s ( pankrotis)töötanud ja tööandja maksejõuetuse hüvitist taotlenud töötajate töötamise tõenduseks, olenemata nende ametikohast. Sealjuures ei nähtu neist dokumentide (projektidest), kes on koostaja ning koostamise kuupäevad. Muu hulgas märgib kohus, et kuigi PRIA kinnitusel töötukassale ei ole Laurell Investment AS (pankrotis)esitanud PRIA-le dokumenti „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avaldus suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral“, on äriühingu tegevjuhi A. J. poolt osundatud dokument esitatud ning selle punktis 46.2 on märgitud, et vaatlusperioodil 01.01 – 31.12.2009 oli Laurell Investment AS (pankrotis) töötajate arv 0. Kaebuse esitaja ei ole ka ümber lükanud asjas esitatud dokumentidele tuginevat töötukassa põhjendatud järeldust , et OÜ Rendmark Kinnisvaraarenduse poolt alustatud Vormsi Puhkeküla projekti elluviimise ülevõtmine Laurell Investment AS-s ( pankrotis)poolt tõendatud ei ole. Kaebuse esitaja ametikoha eesmärgiks ametijuhendi kohaselt oli ettevõtte sisemise ja välise tehnilise korrasoleku, seadmete korrektse paigalduse ja profülaktilise hoolduse eest 10 vastustamine, ettevõtte välisterritooriumi eest vastutamine, juhtkonna poolt paikapandud direktiivide järgimine oma töös, organiseerib oma töö kooskõlas protseduurireeglite ja standarditega ja sellest tulenevalt oli tema tööülesanneteks vastutada , et jooksvad remonditööd kliente ei segaks,organiseerida ja teha vajalikud installatsioonitööd ettevõttes, kontrollida ja kindlustada profülaktilise hoolduse õigeaegne läbiviimine, kindlustada rikete parandamine, kontrollida sisseostetud teenuste kvaliteeti, vastutab ettevõtte väliste seadmete ja installeeringute korrasoleku eest, koostab ja esitab elektritarbimise ja veetarbimise aruanded, kindlustab turva- ja ohutusseadmete pideva korrasoleku , käepärasuse ja ajakohasuse. Eeltoodud asjaoludel, s.o. arvestades Laurell Investment AS ( pankrotis) majandustegevuse ja rahaliste vahendite puudumisega, on töötukassa põhjendatult leidnud, et kaebaja töölepingu alusel töötamise tõendamiseks esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed ja töösuhte olemasolu ning töötamise mahtu tuvastada ei võimalda.Lisaks Laurell Investment AS-i ( pankrotis) iseloomustavale, sealjuures ka sisuliselt vara puudumisele, on esitatud töötundide arvus töötukassal põhjendatult tekkinud kahtlus ka seetõttu, et ajavahemikul 01.10.2009-01.03.2010 on kaebuse esitaja töötanud Zalzland OÜ-s, mõlema töötamise asukohaks hotell Salzburg. Samuti on asjas tuvastatud, et Maksu- ja Tolliametile on alusetult deklareeritud kaebajale igakuiselt makstud töötasu summana 639, 12 eurot, mis vastas töölepingus kokkulepitule, lisaks 2010.a. augustikuus 1 890, 06 euro väljamakse , milliseid summasid tegelikult ei makstud ja mille saamiseks kaebaja vastava nõudega kuhugi pöördunud ei ole. Ülaltoodu valguses kinnitab töötukassa järelduste õigsust muu hulgas ravikindlustuse andmekogusse sõlmitud töölepingu kohta kaebuse esitaja osas andmete esitamata jätmine. Kohtu hinnangul on töötukassa põhjendatult kõigi tuvastatud asjaolude pinnalt järeldanud, et tegemist võib olla näiliku töösuhtega. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustega ja seetõttu neid ei korda. Siinkohal nõustub kohus vastustajaga selles, et töötukassa saab haldusmenetluse käigus välja selgitada ka töösuhte näilisuse. 39 . Vaidlus puudub ka tööandja Salzburg Invest OÜ ( likvideerimisel) maksejõuetuse tõendatuse üle ja kaebuse esitaja suhtes on jäetud taotlus rahuldamata nõude põhjendamatuse tõttu esmalt seepärast, et esitatud dokumentide põhjal ei olnud võimalik tuvastada tegeliku töösuhte olemasolu või selle mahtu. Kohus on seisukohal, et väide olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel uurimispõhimõtte rikkumisest töötukassa poolt on paljasõnaline ja alusetu. Kaebuse esitaja ei ole muu hulgas osundanud ühelegi tõendile, mis on jäänud kogumata ,uurimispõhimõtte rikkumist väites viitab kaebaja sellele, et töötukassa on jätnud välja selgitamata , millises ulatuses tuleb lugeda töötamine Salzburg Invest OÜ- s usaldusväärseks ja määrata tööandja maksejõuetuse hüvitis osaliselt. Asjas esitatud dokumentidest ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt on töötukassa kogunud tõendid, on neid igakülgselt hinnanud ja on esitanud põhjendused, miks esitatud dokumentide põhjal ei ole töösuhte olemasolu võimalik tuvastada. Kohus nõustub nende põhjendustega ja leiab, et töötukassa järeldused on õiged. Muu hulgas kinnitab töötukassa järelduste õigsust, sealhulgas töösuhet tõendavate dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise osas, asjaolu, et kaebuse esitaja on töölepingute ja tööajatabelite kohaselt ajavahemikul 01.02.2010-31.07.2010 töötanud täistööajaga mehaanikuna Laurell Investment AS-s(pankrotis) ja ajavahemikul 01.05.2010-30.09.2010 mehaanikuna Salzburg Invest OÜ-s(likvideerimisel), sealjuures oli tema töökoht samas kohas ning olemuslikult täitis kaebaja samu tööülesandeid. Töötukassa poolt Salzburg Invest OÜ selgituste haigekassale andmete mitteesitamisest kaebuse esitaja kohta mõjuvate põhjustena mitteaktsepteerimisest on põhjendatud, sest need selgitused ei vasta tegelikkusele. Nii on põhjendatud andmete esitamata jätmist seoses raamatupidaja lapsehoolduspuhkusele minekuga, ent samal ajal kaebajaga tööle asunud mitme teise töötaja kohta on andmed esitatud; ka ei ole väide raamatupidaja lapsehoolduspuhkusel olekust leidnud kinnitust, sest K. P. puhul on tuvastatud, et ta haiguslehel ega puhkusel kordagi ei viibinud. 11 Eeltoodust tulenevalt on igati põhjendatud töösuhet tõendavate dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ning seisukoht, et esitatud ja uurimisprintsiibist lähtuvalt täiendavalt kogutud dokumentide põhjal selle tuvastamine, mil määral kaebuse esitaja töölepingu alusel tööülesandeid Salzburg Invest OÜ-s täitis, võimalik ei ole. Töötukassa ei ole vaidlustatud otsuses väitnud, et ükski isik äriühingus ei töötanud , mistõttu kaebuse sellekohased väited on põhjendamatud. 40.Lisaks on töötukassa seadnud nõude põhjendatuse tõendamiseks esitatud dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla tulenevalt haldusmenetluses töötukassa poolt tuvastatud järgmisest asjaoludest, mida on käsitletud vaidlustatud otsuses ja mille kinnituseks on asjas esitatud ka dokumentaalsed tõendid: Salzburg Invest OÜ on juhatuse liikme ja tegevjuhi A. J. ja juhatuse liikme T. K. lähikondsetega sõlminud töölepingud, kus kokkulepitud töötasu on oluliselt suurem teiste töötajatega võrreldes, sealjuures on kõigi lähikondsete töötasu aluseks võetud 766, 94 eurot ( 12 000 krooni), olenemata ametikoha tööülesannetest ja vastutusest; kokkulepitud töötasu on majutuse ja toitlustuse tegevusala 2010.a. keskmisest brutopalgast (505 eurot) oluliselt kõrgem ning seda töötasu ei ole Salzburg Invest OÜ kaebajale kordagi maksnud; Eesti keskmise töötasuga võrreldes kolmandiku võrra suurema töötasu pakkumine äriühingu poolt ei ole eluliselt veenev ka seetõttu, et samade isikute juhtimisel ja samal tegevusalal tegutsenud äriühingud on maksejõuetuks tunnistatud. Neil põhjustel on töötukassa igati põhjendatult leidnud (vaidlustatud otsuse p.2.3.), et kui isegi oleks esitatud dokumentide põhjal võimalik tuvastada R.J. töösuhte olemasolu Salzburg Invest OÜ-ga, tuleks jätta nõue rahuldamata taotletava nõude põhjendamatuse tõttu. Töötukassa on kõigist asjas kogutud tõenditest lähtuvalt asunud seisukohale, et tegemist on näiliku töösuhtega, mille eesmärgiks võib olla tahe taotleda tööandja lähikondsetele hüvitist töötukassast ja seda võimalikult suures ulatuses. Siinkohal nõustub kohus vastustajaga selles, et töötukassa saab haldusmenetluse käigus välja selgitada ka töösuhte näilisuse. Asjaolu, et

§ 22

lg 1 .2 jõustus 01.05.2011, ei tähenda, et enne selle täpsustatud aluse, mille esinemisel on töötukassal õigus jätta tööandja maksejõuetuse hüvitis määramata, sätestamist, puudus töötukassal õiguslik alus keelduda hüvitise maksmisest, kui nõue on põhjendamatu.

1. Kohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta, mille kohaselt on isikul tööandja maksejõuetuse korral “subjektiivne õigus hüvitisele osas, kus töötukassa peab tõenäoliseks, et töötaja võis pankrotistunud äriühingus töötada kasvõi ühe päeva või isegi tunni” .Töötukassale on pandud kohustus kontrollida nõude põhjendatust esitatud dokumentidest ja õigusaktidest lähtuvalt ning tal lasub kohustus vajadusel uurimispõhimõtte rakendamiseks, ent ühestki õigusaktist ei tulene, et töötukassa lahendab tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise taotlusi, s.o. kontrollib nõude põhjendatust lähtudes oletustest. Määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele. Seetõttu on põhjendamatu ka väide proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest. Käesoleval juhul ei olnud hüvitise taotluse osaline rahuldamine võimalik, sest see eeldaks hüvitise määramiseks vajalike asjaolude tõendatust näit.mingi perioodi osas , käesoleval juhul tuvastas töötukassa esitatud andmete ebausaldusväärsuse ja vastuolulisuse, samuti Laurell Investment AS-s kaebuse esitaja väidetava töötamise ajal igasuguse majandustegevuse puudumise. Sealjuures varasemas halduskohtumenetluses,kus vaidluse all oli küsimus, kas töötukassa on õiguspäraselt keeldunud esitatud avaldusele sisulise hinnangu andmisest ja mille kohtuistungi protokolli on kaebuse esitaja kaebusele lisanud, sisalduv töötukassa esindaja vastus esitatud küsimusele, milles ta ei välistanud , et kaebajad võisid ettevõttes mingis osas töötada, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. 42.Töötukassa on hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses, mistõttu ka vaidlustatud otsuste seisukohad ei tugine vaid ühele tuvastatud faktilisele asjaolule või tõendile. Kaebuse esitaja märgib õigesti, et haldusakt ei tohi olla 12 vastuoluline, kuid käesoleval juhul kohus sellist vastuolu haldusaktdei põhjendamisel ei näe. Mis puutub haldusakti motiveerimisse, siis kohtu hinnangul on need piisavalt motiveeritud. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-13-02 haldusaktide motiveerimiskohustusega seoses selgitanud: Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise Vaidlustatud otsuses on toodud töötukassa poolt tuvastatud asjaolud ning esitatud põhjendused, miks on jõutud seisukohale, et käesoleval juhul nõue põhjendatud ei ole ja tööandja maksejõuetuse hüvitis tuleb jätta määramata. Seda, et vaidlustatud otsused oli kaebuse esitajale arusaadavad, kinnitavad ka kohtule esitatud kaebused. 43.Kaebuste esitaja märgib õigesti, et Põhiseaduse § 32 kaitse ulatub nii asjadele kui ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele. Ekslik on aga kaebuste seisukoht PS § 32 sätestatud omandipõhiõiguse rikkumisest vaidlustatud otsusega. PS § 32 kaitseb olemasolevat vara ning ei laiene lootusele või võimalusele vara saada. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud (Gratzinger ja Gratzingerova vrs Tsehhi Vabariik, 10.07.2002), et omand võib olla olemasolev vara või omand, sh nõuded, mille suhtes on isikul vähemalt õiguspärane ootus, et need realiseeruvad. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
2. Nagu kohus on eespool märkinud, lahendab töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise taotlusi, kontrollides nõude põhjendatust . Kõigi asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks rakendab töötukassa sealjuures uurimisprintsiipi. Määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele. Seega ei tee töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitiste määramiseks esitatud taotluste lahendamisel tõenäosuslikke otsustusi, mistõttu ka väide ebavõrdsest kohtlemisest on põhjendamatu. Muu hulgas märgib kohus, et võrdset kohtlemist ei saa nõuda ka ebaõigele halduspraktikale tuginedes.
3. Kuna vaidlustatud otsused R.J.t puudutavas osas on õiguspärased, on täitmata kohustamiskaebuse rahuldamise eeldus, s.o. vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasus ja sellega kaebuse esitaja õiguste rikkumine, mistõttu ei kuulu kummagi kaebuse osas rahuldamisele ka kohustamisnõue. V MENETLUSKULUD 46.Alates
4. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Varem kehtinud HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sama on sätestatud käesoleval ajal kehtiva HkMS § 108 lg
5. Alates
6. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad kummagi menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda. Lea Kuuse 13