lg 2 p 6 ja lg 3 ja § 19 lg 9 alusel palub hageja kostjalt 634,30 eurot välja mõista. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja on kohtule 08.05.2012 esitanud kirjaliku vastuse (tl 57), milles vaidleb hagile vastu. Kostja ostis kindlustuspoliisi 06.08.2009 kehtivusajaga 21.08.2009-20.02.2010.a, mis on kirjas ka blanketil „teade liiklusõnnetusest“. Liikluskindlustuse registri väljavõttes on kirjas, et 06.08.2009 on välja antud poliis kehtivusega 21.08.2009-20.02.
lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus väljastada poliis vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Väidetavat 06.08.2009 arvet summas 37,77 ei ole kostja saanud. Hageja ei ole sellise arve esitamist ka tõendanud. Kostja ei ole kunagi kindlusmakseid teinud ülekandega pangakontolt, vaid sularahas. Kostja kasutas 06.08.2012 väljastatud poliisi ning pole ostnud kindlustust 21.09.2012. Poliisi ostmist 21.09.2009 ja selle eest tasumist pole hageja tõendanud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja on ühepoolselt 21.09.20109 tunnistanud poliisi nr S7736262968#13975592 kehtetuks tagasiulatuvalt, mis on vastuolus seadusega. Uut poliisi 21.09.2009 ei olnud hagejal õigus väljastada, kuna kehtis 06.08.2009 väljastatud poliis. Maksevaba perioodi ei olnud pooltel kokku lepitud ja see ei tulene ka
Kostja vastuväidetest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja on 29.05.2012 esitanud kohtule kostja kirjalikust vastusest tulenevad täiendavad seisukohad (tl 61). Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostjal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv poliis. Blanketile „teade liiklusõnnetusest“ on märgitud hageja poolt kostjaga sõlmitud liikluskindlustuse tavalepingu number, mitte kindlustuskaitset tagava poliisi number. Samuti ei ole kostjale väljastatud poliisi kehtivusajaga 21.08.2009-20.02.2010 poliisi väljastamise katkestamise tõttu ning kostja ei ole kõnealuse perioodi poliisi eest maksnud. Selle poliisi kohta on väljastatud miinusarve. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et 06.08.2009 väljastatud poliis kehtivusajaga 21.08.200920.02.2010 lõpetati 21.09.2009 tagasiulatuvalt. Kuna 06.08.2009 taotletud poliisi väljastamine katkes, siis ei ole poliisi algusest peale väljastatud. Liikluskindlustuse fondis märgitud poliisi lõpetamise kuupäev so 21.09.2009 tähendab järgneva kehtiva poliis väljastamise kuupäeva. Hageja selgitab täiendavalt, et temale ei ole teada põhjused, miks poliisi väljastamine nurjus. Kostjale väljastati hageja poliis kindlustusmaakleri vahendusel, mitte otse hageja poolt. Kindlustusmaakler on kindlustustegevuse seaduse § 129 lg 1 kohaselt isik, kes tegutseb kindlustusvõtja huvides, mistõttu ei ole kindlustusmaakleri puhul tegemist hageja esindajaga ning hageja ei vastuta kindlustusmaakleri poolt poliiside väljastamisel tehtud vigade eest. Liikluskindlustuse registri andmetel kostjal õnnetuse hetkel kehtivat poliisi ei olnud ja poliisi olemasolu kohta pole kostja esitanud ühtegi tõendit ( poliisi paberkandjal). Hageja arvates politseiametniku seletus ja asjaolu, et kahjukäsitleja ei ole kostjale poliisist rääkinud, ei tõenda poliisi olemasolu. Seoses kostja poolt kohtuistungil avaldatuga ja kohtumenetluse käigus täiendavalt kogutud tõendiga AS-st Iizi Kindlustusmaakler on hageja 31.10.2012 esitanud oma täiendavad seisukohad ( tl 92-93), milles leiab, et AS Iizi Kindlustusmaakleri vastusega kohtu järelepärimisele on tõendatud, et kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel 24.08.2009 kehtiv liikluskindlustuse poliis ja sellest tulenev kindlustuskaitse. Kuna tegemist oli jah-lepinguga, siis kostjale väljastati kaks nädalat enne poliisi nr S7735249623 lõppemist uus tasumata arvega ootel olev poliis nr S7736262968#13975592. AS Iizi Kindlustusmaakler on kinnitanud, et nimetatud poliisi raha ei ole neile laekunud. Usaldusväärne ei ole kostja väide, et ta maksis poliisi eest sularahas. Tasumata arvega poliis ei ole kehtiv niikaua, kui kindlustusvõtja ei ole selle eest maksnud. Kui kindlustusvõtja jätab arve tasumata, siis kindlustuskaitset ei teki ning loetakse, et poliisi ei ole algusest peale väljastatud. Liikluskindlustuse leping muutub seejuures maksevabaks vastavalt
§-s 19 lg 3
Juhul kui kohus leiab, et poliis nr S7736262968#13975592 oli kostjale siiski kehtivalt väljastatud, põhjustas kostja liiklusõnnetuse hetkel, mil poliisi eest oli tasumata. Seega on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Kohus on kostja 08.10.2012 kohtuistungil ära kuulanud. Hageja enda ärakuulamist pole taotlenud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja kinnitusel, mille on sisuliselt õigeks võtnud ka kostja ning tõendab teade liiklusõnnetusest (tl 17), toimus 24.08.2009 kell 18.00 Põlvas Kesk tänaval liiklusõnnetus, kus kostja juhtides sõiduautot Audi 80 registrimärgiga 267 AVN ei andnud teed peateel liikunud Egle Mustimetsa juhitud sõiduautole Renault Megan registrimärgiga 271 AOY, mille tagajärjel mõlemad sõidukis said tehnilisi vigastusi. Hageja kinnitusel, mida tõendab arve ja maksekorraldus ( tl 23-24), tasus hageja kannatanu E. M. taastusremondi eest Timecolors OÜ-le 551,60 eurot. Pooltel ei ole vaidlust ka asjaolu üle, mida tõendab koopia lepingust ( tl 20-21), et poolte vahel oli 21.08.2008 sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping nr S275971903/3 ( edaspidi Leping), mis on lõpetatud 17.03.2010 (tl 20-21). Hageja väitel, mida ei ole kohtu hinnangul sisuliselt eitanud ka kostja, oli poolte vahel sõlminud Lepingu näol tegemist nn jah-tüüpi lepinguga, kus uus poliis väljastatakse ilma eelneva sellekohase taotluseta. Lepingus on pooled kokku leppinud, et kindlustusandja (hageja) väljastab kindlustusvõtjale (kostjale) uue poliisi ilma eelneva sellekohase taotluse esitamiseta 5 päeva enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist (punkt 2.1) ning kindlustusmakse tasutakse vähemalt 3 päeva enne kehtiva poliisi lõppemist (punkt 2.2). Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis ja kas kostja jättis täitmata Lepingust ja seadusest tuleneva kindlustusmakse tasumise kohustuse. Hageja on seisukohal, et kostjal kehtiv poliis puudus ja kostjal oli ka kindlusmakse tasumata. Kostja on seisukohal, et temal oli kehtiv liikluskindlustuse poliis, mis väljastati 06.08.2009 kehtivusperioodiga 21.08.2009-20.02.2010, mille eest oli tasutud, kuid mis tunnistati hageja poolt 21.09.2009 tagasiulatuvalt kehtetuks. Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri väljavõttest ( poliiside otsing – tl 31 ja poliisi nr S7736262968#13975592 kohta – tl 39-40) nähtuvalt 06.08.2009 on hageja väljastanud kostjale poliisi nr S7736262968#13975592 ajavahemiku kohta 21.08.2009 kuni 20.02.2010 (kindlustusmakse 37,77), mis kannab märget katkestatud ja kehtetu alates 21.08.2009. Poliisi lõpetamise kande tegemise ajana on registris märgitud 21.09.2009. Hageja on kohtumenetluse käigus olnud muuhulgas ka seisukohal ( oma 29.05.2012 avalduses - tl 61), et kostja poolt 06.08.2009 taotletud poliisi väljastamine katkes ja kostjale poliisi tegelikult ei väljastatud. Selline hageja seisukoht on ümber lükatud kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega. 4
lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Kuid kohtu arvates ei tulene sellest keeldu väljastada poliisi selliselt nagu on toimunud vaidlusalusel juhul.
lg 3 eesmärk on tagada kindlustusvõtja õigused poliisi saada perioodi eest, mille eest on tasutud.
lg 4 kohaselt ei ole kindlustusandjal kohustust järgnevat poliisi väljastada, kui kindlustusvõtjal on kindlustusmakse võlgnevus. Sellise sätte olemasolu annab alust arvata, et on võimalik olukord, kus kindlustusvõtjale on väljastatud poliis, kuid tal on kindlustusmakse tasumata. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja väljastas 06.08.2009 kostjale poliisi nr S7736262968#13975592 ajavahemiku kohta 21.08.2009 kuni 20.02.2010 koos arvega nr 90193442 kindlustusmakse 37,77 eurot tasumise kohta, kuid kostja arves märgitud tähtajaks so 13.08.2009 kindlustusmakset ei tasunud. Kohtu hinnangul on hageja täitnud omapoolse kohustuse teavitada kostjat kui kindlustuslepingu nõrgemat poolt viimase kohustustest, kuid kostja omapoolset kohustust ( so uue poliisi eest kindlustusmakse tasuda), ei täitnud. Kuna liiklusõnnetus toimus küllaltki lühikest aega pärast kindlustusmakse tasumise tähtaja möödumist, ei saa antud juhul kohtu arvates hagejale ette heita seda, et ta kostjale täiendavat tähtaega ei andnud ega hoiatanud tasumata jätmise tagajärgedest ( nagu on peetud vajalikuks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.05.2006 otsuses asjas 3-2-1-51-06). Kuna on tõendatud, et kostjal oli kindlustusmakse tasumata, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tegelikult määravat tähendust, et Eesti Liikluskindlustuse Fondi registrisse on tehtud kanne poliisi nr S7736262968#13975592 lõpetamise kohta 21.09.2009. 7
lg 2 ja 3 sätetest tulenevalt eeldab lepingu maksevabaks muutumine kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelist kokkulepet. Sellise kokkuleppe sõlmimist on kostja eitanud ja hageja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit taolise kokkuleppe olemasolu kohta. LKindS § 19 lg 3-2 kohaselt leping muutub poliisi kehtimise lõppemisel maksevabaks, kui pooled ei ole kokku leppinud, et enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist väljastab kindlustusandja järgneva poliisi. Nagu kohus eespool tuvastas, on pooled kokku leppinud just vastupidises - enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist väljastab hageja kostjale järgneva poliisi. Seega ei muutunud liikluskindlustuse leping maksevabaks ka LKindS §-st 19 lg 3-2 tulenevalt. Kohtu arvates ei saa aga nõustuda kostja seisukohaga, et kindlustusmakse tasumata jätmise tõttu pooltevaheline Leping lõppes
Kostja poolt viidatud säte näeb ette, et kindlustusmakse tasumata jätmisel lõpeb leping käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras so ülesütlemise tagajärjel.
§-s 22 lg 1 on aga ette nähtud tingimused, millal kindlustusandja lepingu võib üles öelda ( leping on olnud maksevaba 24 kuud järjest või kindlustusmakseid ei ole lepingut rikkudes tasutud vähemalt kolm kuud järjest). Sellised tingimused antud juhul täidetud ei olnud. Asjas puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et pooltevaheline Leping oleks enne liiklusõnnetuse toimumist lõppenud mõnel muul LKindS §-s 20 lg 2 loetletud alusel. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.05.2006 otsuses asjas 3-2-1-51-06 on asutud seisukohale, et kindlustusvõtja poolt tähtaegselt kindlustusmakse tasumata jätmine ei too iseenesest kaasa liikluskindlustuse tavalepingu lõppemist. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse 24.08.2009. Kuna poolte vahel sel ajal oli kehtiv liikluskindlustuse leping, oli
§-st 7 lg 1 tulenevalt hagejal kindlustusandjana kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindS § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul.
§-s 19 lg 9 on sätestatud, et kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud. Nagu kohus eespool tuvastas, ei ole kostja põhjustatud liiklusõnnetus toimunud maksevabal perioodil. Seega ei saa hagi rahuldada hageja poolt oma nõude õigusliku alusena näidatud LKindS § 48 lg 2 p 6 teise alternatiivi alusel. Küll on aga hagi rahuldamise aluseks LKindS §-s 48 lg 1 p 6 sätestatud esimene alternatiiv so kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum kindlustusvõtja vastu. LKindS §-s 48 lg 2 p 6 sätestatud esimese alternatiivi alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liikluskahju katteks 551,60 eurot. LKindS § 48 lg 3 alusel on kindlustusvõtjal õigus koos tagasinõudega LKindS § 48 lg 2 p 6 tähenduses sisse nõuda ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vastavalt hageja ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule (tl 25) kohustub hageja tasuma Salva Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 15% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusummas suurusest, kuid mitte vähem kui 63,91 eurot (1000 krooni) ja mitte rohkem kui 1278,23 eurot (20 000 krooni). Hagis nõutud kahjujuhtumi käsitlemise kulu 82,70 eurot vastab 8
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks liikluskahju ja käsitluskulude katteks välja mõista kokku 634,30 eurot ( 551,60+82,70). TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Pooled on oma menetluskulude nimekirjad esitanud. Hageja on juba hagiavalduses palunud kostjalt oma menetluskuluna välja mõista 127,82 eurot ja esitanud ka riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused ( tl 45,46). Et menetluskulud piirduvad tasutud riigilõivudega, on hageja veelkordselt kinnitanud ka oma 29.05.2012 seisukohas ( tl 61). Kostja on oma menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid esitanud 12.11.2012 ( tl 98106), mille kohaselt kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 600 eurot. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekorraldused ( tl 45-46) tõendavad, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud 23.01.2012 riigilõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 23.04.2012 79,89 eurot. Seega tuleb hageja menetluskuluna riigilõivu katteks tasutud summa 127,82 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Kohtunik Rita Kulberg 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.