TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1768 Otsuse kuupäev 6. november 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi V. M.e ( M.) kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja V. M. Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord 1. Jätta V. M.e kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. detsember 2012. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse põhjendused 1. V. M. esitas 21. augustil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla ebaõigesti kohaldanud vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-t 2 kandes 8. mail 2012 kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekunud 100 eurost nõuete fondi 50 eurot ja 20 eurot vabanemisfondi. Seega kaebaja vabakasutuskontole hoiustati üksnes 30 eurot. Kaebaja on seisukohal, et VangS § 44 lg 2 tuleb kohaldada selliselt, et pärast vanglasisesele isikuarvele laekunud rahast 50% kandmist nõuete fondi tuleb vastavalt vähendada ka arvestuse aluseks olevat jääki. Seetõttu tulnuks 8. mail 2012 vabanemisfondi kantavaks summaks arvestada 20% 50-st eurost, mitte 100-st eurost. Vastustaja vastuväited 2. Tartu Vangla esitas 15. oktoobril 2012 vastuse V. M.e kaebusele, milles leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 2 alusel. Kui kohus siiski peab võimalikuks kaebuse läbi vaadata, siis palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et on kaebaja isikuarvele laekuvate summade jaotamisel toiminud VangS § 44 lg 2 mõtte kohaselt. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande (lk 106) kohaselt reguleerib nimetatud norm kinnipeetava isikuarvel oleva raha kasutamise korda. Sätte kohaselt jaguneb isikuarvel olev raha kolme ossa:
- a)kinnipeetava vastu esitatud rahaliste nõuete täitmiseks (50%);
- b)vabanemistoetuse kogumiseks (20%);
- c)vanglasiseseks kasutamiseks (30%). Kinnipeetaval on subjektiivne õigus kolmekümne protsendi isikuarvel olevast rahast vanglasiseseks kasutamiseks. Ka normi keeleline tõlgendamine ei võimalda teha teistsugust järeldust. Normi esimest lausest nähtuvalt on arvutuste aluseks (algsummaks protsendi võtmisel) kinnipeetava isikuarvel olev st laekunud summa. Kui laekub 100 eurot, siis tehakse protsendilised arvutused algsummast st 100 eurost aga mitte ei arvutata 20 % vabanemisfondi minevat summat jäägilt, mis jäi järgi peale 50% nõuete katteks arvutamist. Kohtu seisukoht 3. Kohus on seisukohal, et V. M.e kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 4. Kohus ei nõustu vastustajaga, et esineb alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 2 järgi. Vastavalt HKMS § 151 lg 1 p-le 1 koostoimes § 121 lg 1 p-ga 2 jätab kohus kaebuse läbi vaatama, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Käesolevas asjas ei ole kohus andnud kaebajale tähtaega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks viidates seejuures sellele, et kaebus ei vasta HKMS § 37-39 nõuetele. Seega ei ole võimalik kaebuse läbi vaatamata jätmine vastustaja nimetatud õiguslikul alusel. 5. Kohus ei pea ka sisuliselt põhjendatuks jätta kaebus läbi vaatamata. Konkreetselt on vastustaja osutanud sellele, et kaebaja ei ole täitnud HKMS § 38 lg-st 3 tulenevat kohustust selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohtule esitatud kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 9) nähtuvalt on laekumised kaebajale igakuised. Näiteks on laekumised toimunud ka 13. juunil 2012, 6. juulil 2012 ja 4. augustil 2012. Seetõttu juhul, kui kohus tuvastab vastustaja toimingute õigusvastasuse, siis eeldatavalt vastustaja muudab kaebajale laekuvate summade jaotamise arvestust ja vastavalt suureneb kaebaja vabakasutuskontole hoiustatava raha osakaal. Kohus peab siinjuures määravaks seda, et vanglasisesele isikukontole laekunud raha jaotamise toimingud on sisult ühetaolised, mistõttu hinnangu vaidlustatud toimingu õiguspärasusele saab otseselt üle kanda toimingutele tulevikus. 6. 30. oktoobril 2012 kohtusse saabunud täiendavas vastuses kaebusele on vastustaja viidanud VangS §-le 441 ning leidnud, et kuna kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium ja üheks volitatud töötlejaks vangla, siis vastustaja ise ei teosta toimingut, mille tegemise õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb. Kohtu hinnangul ei takista eeltoodu kaebuse läbi vaatamist. Vastustaja ei ole varasemalt haldusmenetluses ega kohtumenetluses viidanud sellele, et tema ei ole vaidlustatud toiminguid teinud, vaid on põhjendanud VangS § 44 lg 2 kohaldamist sisuliselt. Ka täiendavas vastuses kaebusele ei ole vastustaja nimetanud, kes vaidlusaluseid toiminguid teostab. Kohus mõistab vastustaja seisukohta selliselt, et kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemis toimub automaatselt laekunud raha jaotamine nõuete fondi, vabanemisfondi ja vabakasutuskontole. Vangistusseaduse 441 lõike 3 alusel Justiitsministri 15. juuli 2009 määrusega nr 29 kehtestatud Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamise ja selle pidamise põhimääruse § 3 lg 2 p 1 kohaselt on vastustaja andmekogu volitud töötleja. Määruse § 7 lg 2 kohaselt määrab volitatud töötleja andmekogus kande tegemiseks õigustatud ametnikud. Olukorras, kus Tartu Vangla andmekogu volitatud töötlejana, kes on vahetult kaebaja igapäevase elu korraldaja ja seega kaebajale kõige arusaadavamalt ka kaebaja rahaasjade korraldaja, ei ole osutanud kohasele vastustajale peab kohus Tartu Vanglat asjas jätkuvalt vastustajaks. 7. Vangistusseaduse § 44 lg 2 esimese lause järgi kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja 2 ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kohus nõustub vastustajaga, et sätte grammatilisel ja süstemaatilisel tõlgendamisel ilmneb, et norm näeb ette kinnipeetava vanglasisesele kontole laekunud summa kui terviku jagamise reegli. S.t kinnipeetava vanglasisesele kontole laekunud summa on see, mis tuleb aluseks võtta raha protsentuaalsel jaotamisel. VangS § 44 lg 2 esimesest lausest ei tulene, et raha rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondis hoiustamiseks tuleks arvestada erineval alusel või, et rahaliste nõuete täitmiseks suunatav raha tuleks kinnipeetava isikuarve jäägist maha arvata enne vabanemisfondis hoiustatava summa arvestamist. Ekslik on kaebaja seisukoht, et VangS § 44 lg 2 esimeses lauses on normina sätestatud rangelt matemaatikareeglite järgi lahendatav protsentarvutusülesanne. Normist tulenev reegel on laiema tähendusega. Kaudselt kinnitab kaebaja vanglasisesele kontole laekunud raha jagamise õiguspärasust see, et halduspraktika VangS § 44 lg 2 kohaldamise osas on olnud püsiv ning seadusandja ei ole pidanud vajalikuks halduspraktikat normi muutmise kaudu korrigeerida. Kaebaja pakutud VangS § 44 lg 2 esimese lause tõlgenduse jaatamine võiks põhjustada sisemise vastuolu normi kohaldamisel. Sel juhul tuleks 50% laekunud rahast suunata rahaliste nõuete täitmiseks ja vastavalt vähendada isikuarve summat. Kuna sellega tekiks nn uus arvestuse aluseks olev summa, siis tuleks ka VangS § 44 lg 2 esimest lauset uuesti kohaldades arvestada sellest esmalt 50% rahaliste nõuete täitmiseks. Ring oleks lõputu ja vabanemisfondi ega vabakasutuskontole hoiustamiseni ei jõutakski. 8. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajale 8. mail 2012 laekunud 100 eurot on õiguspäraselt jagatud selliselt, et 50 eurot kanti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 eurot vabanemisfondi ja 30 eurot kaebaja vabakasutuskontole. Kaebajal on subjektiivne õigus 30% talle laekunud raha kasutamiseks omal äranägemisel. Seda õigust ei ole rikutud. 9. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tanel Saar Kohtunik 3