3-12-1439/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1439 Otsuse kuupäev

1. november 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi R. M.i (M.) kaebus Viru Vangla
2. mai 2012 käskkirja nr 63/735-D tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja R. M. Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Jätta R. M.i kaebus rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. detsember
6. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Vangla
8. mai 2012 käskkirjaga nr 6-3/735-D määrati R. M.ile distsiplinaarkaristusena noomitus teiste isikute suhtes ebaviisakate, laimavate ja solvavate väljendite kasutamise eest Viru Vanglale saadetud märgukirjas. R. M. esitas
9. mail 2012 Viru Vanglale vaide, milles taotles käskkirja nr 6-3/735-D kehtetuks tunnistamist.
10. juuni 2012 vaideotusega jättis Viru Vangla R. M.i vaide rahuldamata. Kaebuse põhjendused
11. R. M. esitas
12. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
13. mai 2012 käskkirja nr 6-3/735-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kannab kaebaja alates
14. märtsist 2012 karistust Viru Vangla avavangla osakonnas. Taasühiskonnastamise eesmärgil alustas R. M. töökoha otsinguid ja kulutas selleks isiklikke vahendeid, eelkõige tuli kaebajal kanda sideteenuse kulud. Sellisel viisil leitud võimaliku tööandjaga kohtuma saatis vastustaja hoopis teise kinnipeetava.
15. aprillil 2012 esitas kaebaja vastustajale selgitustaotluse.
16. aprillil 2012 algatas Viru Vangla kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse selgitustaotluses solvavate, laimavate ja ebaviisakate väljendite kasutamise tõttu.
17. aprillil 2012 määrati R. M.ile distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kaebaja hinnangul ei saanud ta märgukirjaga kaaskinnipeetavaid solvata, sest selgitustaotlus oli suunatud üksnes vastustaja ametnikule, mitte teistele kinnipeetavatele. Selgitustaotlus oli ajendatud meelehärmist tööotsimise korraldamise üle Viru Vanglas. Kaebaja kirjeldas põgusalt teda vallanud tundeid ega soovinud kedagi laimata või solvata. Tegemist oli halvasti varjatud sarkasmiga. Seetõttu on kaebaja karistamine noomitusega ilmselt ülemäärane. R. M. on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramisel on vastustaja oluliselt rikkunud menetlusreegleid. Viru vangla avavangla osakonda saabumisel ei tutvustatud kaebajale vangla kodukorda. Samuti ei tutvustatud kaebajale
18. aprillil 2012 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Vastustaja vastuväited
19. Viru Vangla esitas
20. septembril 2012 vastuse R. M.i kaebusele, milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaevatav käskkiri on õiguspärane ning selle andmisel ei ole rikutud menetlusnorme. Viru Vangla kodukorra p 8.2.
21. järgi on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebajat on karistatud nimetatud keelu rikkumise eest. Seejuures on järgitud vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-tes 1-41 kehtestatud nõudeid. Vastustaja on seisukohal, et
22. aprilli 2012 selgitustaotluses kasutatud väljendeid ei saa pidada normaalseks suhtlemisviisiks. Selliste väljendite kasutamist ei õigusta kaebaja rahulolematus vastustaja tegevusega. Vastustaja ei saa aktsepteerida
23. aprilli 2012 selgitustaotluses esitatud suhtlemisviisi. Väär on kaebaja väide, et talle ei ole tutvustatud Viru Vangla kodukorda ega
24. aprillil 2012 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Viru Vangla kodukorraga tutvumist on kaebaja kinnitanud allkirjaga vastaval allkirjalehel
25. märtsil
26. Samuti on kaebaja allkirjaga distsiplinaarmenetluse protokollil kinnitanud sellega tutvumist. Kaebaja väide, et ta andis allkirja hiljem on esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Kohtu seisukoht
27. Kohus on seisukohal, et R. M.i kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
28. Vangistusseaduse § 63 lg 1 järgi võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi. Viru Vangla kodukorra p 8.2.
29. kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud noomitusega Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.
30. sätestatud keelu rikkumise eest.
31. Asjas ei ole vaidlust, et R. M. esitas
32. aprillil 2012 Viru Vanglale selgitustaotluse, milles kaebaja võrdles kaaskinnipeetavaid ahvidega, nimetas kohalikke narkariteks ja saamatuteks värdjateks. Vangla tegevust kirjeldades on kaebaja märkinud: „nagu oleks mulle taha keeratud ja seda ilma libestita“. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas kaebaja sõnakasutusele antud hinnanguga selles, et kasutatud väljendid on solvavad teiste kinnipeetavate suhtes ning jäävad ilmselgelt väljapoole viisaka suhtlemise piire. Seletava sõnaraamatu (vt http://www.eki.ee/dict/ekss/) kohaselt tähistab „ahv“ piltlikult ebameeldiva välimusega, edevat või kedagi, midagi matkivat, järeleahvivat inimest; „värdjas“ eemaletõukava välimusega olendit, monstrumit; „narkar“ kõnekeeles narkomaani. On üheselt arusaadav, et kaebaja kasutatud väljendid on nendega tähistatud isikuid ülemääraselt halvustavad, 2 seega solvavad. Ka vastustaja tegevuse kirjeldamisel on kaebaja olnud vulgaarne, eirates hea käitumise tavasid ja ametiisikutega suheldes üldtunnustatud viisakusreegleid.
33. Kohtu hinnangul on vastustajale selgitustaotluse esitamine põhjendatult loetud Viru Vangla kodukorra p 8.2.
34. mõjualas olevaks. Vastupidise tõlgenduse korral oleks kinnipeetaval näiliselt lubatud kirjalikul suhtlemisel vanglaga kasutada ükskõik millist väljendusviisi, mis ilmselt ei oleks kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ja võiks meelsuse kujundamise kaudu ohustada isegi vangla julgeolekut. Seetõttu on kaebaja tegevus õiguspäraselt kvalifitseeritud distsiplinaarrikkumisena.
35. Distsiplinaarkaristuse määramisel on vastustaja esitanud kaalutlused, millest nähtuvalt on kaebaja karistamine olnud vajalik ja distsiplinaarmenetluse lõpetamine karistust määramata ei olnud võimalik. Vastustaja on tuginenud sellele, et kaebaja on suhtluses vanglateenistusega ka varem kasutanud ebaviisakaid väljendeid. Seetõttu on karistamine vajalik, et anda kaebajale selge signaal, et viisakusreeglite järgimine on nõutav ning heidutada kaebajat uusi rikkumisi toime panemast. Kohus leiab, et esitatud kaalutlused on asjakohased. Kaebaja ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale esitatud vaides ega kohtule esitatud kaebuses esile toonud selliseid kaalutlusi, mida vastustaja karistuse määramisel arvestama oleks pidanud ja mis oleksid võinud karistuse määramise otsustust mõjutada. Seetõttu ei ole vastustaja kaebaja karistamisel eksinud kaalutlusreeglite vastu ja karistuse määramine on õiguspärane.
36. Kaebaja väide, et ta ei soovinud kedagi solvata ning tegemist oli üksnes halvasti varjatud sarkasmiga, ei ole aluseks kaevatava käskkirja tühistamisele. Oma rahulolematust vastustaja tegevusega oli kaebajal võimalik väljendada ka üldtunnustatud viisakusreeglite kohaselt, teisi isikuid solvavaid väljendeid kasutamata. Kaebaja väitest saab järeldada, et ta peab oma tegevust õigustatuks. See omakorda põhjendab täiendavalt käskkirjas esitatud kaalutlust, et kaebajale on vaja anda selge signaal tema teguviisi lubamatuse kohta.
37. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebuse väited distsiplinaarmenetluse reeglite rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Kaebaja on kinnitanud Viru Vangla kodukorraga tutvumist allkirjaga vastaval allkirjalehel
38. märtsil 2012 (tl 82). Samuti on kaebaja kinnitanud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist (tl 51). Eksitust distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise ajas ei pea kohus usutavaks, kuna kaebaja on lisaks nimele ja allkirjale märkinud omakäeliselt ka protokolliga tutvumise kuupäeva. Kui kaebaja sealjuures jättis tegelikult protokolliga tutvumata, siis ei ole see etteheidetav vastustajale ega käsitatav distsiplinaarmenetluse reeglite rikkumisena. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on saanud anda seletuse (tl 16) oma tegevuse kohta. Lisaks ei ole kaebaja hiljem vaidemenetluses ega kaebuses halduskohtule nimetanud selliseid asjaolusid, mida ta varem esitada ei saanud ja mis oleksid võinud mõjutada distsiplinaarasja lahendamist.
39. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Viru Vangla
40. mai 2012 käskkiri nr 6-3/735-D on õiguspärane ja antud menetlusreegleid järgides.
41. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tanel Saar Kohtunik 3