3-11-1266/57

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Agu Timmi

1. november 2012, Tartu 3-11-1266 Aleksandr Saarepu kaebus Viru Vangla 09.03.
2. a käskkirja nr 6-3/478-D tühistamiseks, tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 12.04.
3. a otsus Aleksandr Saarepu apellatsioonkaebus Kaebaja Aleksandr Saarepu Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Viru Vangla 09.03.
5. a käskkirjaga nr 6-3/478-D karistati A. Saarepuud Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest noomitusega, kuna kaebaja ei allunud õhtuse loenduse ajal ametniku korraldusele öelda oma nimi.
6. A. Saarepuu esitas vaide käskkirja nr 6-3/478-D tühistamiseks.
7. Viru Vangla jättis 05.05.
8. a vaideotsusega nr 6-12/125-3 kaebaja vaide rahuldamata.
9. A. Saarepu esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 09.03.
10. a käskkirja nr 6-3/478-D tühistamiseks, tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebajale ei võimaldata vanglas dokumentide tõlget. Kaebaja paigutati kartserikambrisse, kus WC poti kõrval on 5 cm kõrgune jalgadeta betoonaste, millel magades tuli kannatada tugevaid valusid. Lisaks ei kutsunud vangivalvurid arsti ning kaebajale võimaldati ainult tablette. Vanglas võeti ära kaebaja pojalt saadud pesukauss.
11. Tartu Halduskohtu 12.04.
12. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. VangS § 67 p 1 ja § 90 lg 1 kohaselt on vahistatu kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Vanglaametnike korraldustele mitteallumine saab olla õigustatud vaid selle ilmselge tühisuse puhul ja kinni peetava isiku teistsugune arusaam oma kohustustest ja sellega seonduv arvamus ametniku korralduse seadusevastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kaebaja on Viru Vanglas juba teist korda, seega ei ole usutav, et ta ei saanud keele mitteoskamise tõttu üldse aru korraldusest, mida oli talle pika aja jooksul igal hommikul ja õhtul antud. Kaebajale karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise asjaolusid, kaebaja seletusi, varasemate karistuste puudumist ning on kaalutud erinevate karistuste kohaldamise võimalusi ja on valitud võimalikest variantidest kõige leebem. Kaebajale määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning selle kohaldamise juures ei ole rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid. Lisaks ei ole rikutud kaebaja poolt loetletud põhiseaduse paragrahvides kehtestatud õigusi ja vabadusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid. Vastustaja on eelpoolnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistanud ja kaebajale hüvitanud kahju summas 24,56 eurot. Kaebaja meditsiinilise kaardi kanded ei võimalda tuvastada nelja päeva pikkuse alusetu kartseris viibimise tõttu tema tervisele tekkinud reaalset kahju. Kaebajal pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused suhtleksid kaebajaga vene keeles. Vastavat õigust ei näe ette ka vangistusalased õigusaktid.
13. A. Saarepu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt pöördus kaebaja viisakalt vangivalvuri A.P. poole, et teada saada, missuguse korraldusega on tegemist, aga vangivalvur keeldus korralduse tõlkimisest. Vangivalvur A.P. räägib eesti keeles ja kaebaja ei saa sellest aru. Justiitsministri määruses nr 72 § 7 lg-s 4 punktis 1 on sätestatud, et kartseri sisustusse kuuluvad päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Eelpoolnimetatud määruses pole sätestatud, et kinnipeetav peab magama betoonkõrgendikul. Kaebaja oli kartseris viibides haige, aga talle ei võimaldatud arsti. Vanglaametnikud võivad kinnitada, et arst ei käinud kartseris ja teda ka ei saadetud arsti juurde. Koos apellatsioonkaebusega esitas A. Saarepu taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada läbivaatamatult.
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
16. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. 2 Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
17. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
18. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. A. Saarepuud karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta ei allunud õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele öelda oma ees- ja perekonnanimi. Kaebaja väide, et ta ei saanud vanglaametniku eestikeelsest korraldusest aru, ei ole asjakohane, sest vanglaametnik ei ole kohustatud rääkima vene keeles. Seega ei ole kaebajat keeleliselt diskrimineeritud. Samas on kaebaja pikaajaline kinnipeetav, kes peaks juba olema teadlik õhtuse loenduse korralduse sisust. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
20. märtsi
21. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul ei vastanud kaebaja ees- ja perekonnanime ütlemiseks antud korraldus ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, kuna ei esinenud ühtegi HMS § 63 lg-s 2 sätestatud asjaolu. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-14-06, nr 3-3-1-93-09 ja nr 3-3-1-3-10 küll asunud seisukohale, et kinnipeetava ilma õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on niisugune vabadusõiguse piirang, mida saab käsitleda RVastS § 9 lg 1 nimetatud vabaduse võtmisena, kuid pidanud rahalise hüvitise piisavaks suuruseks üldjuhul 100 krooni ehk 6,39 eurot iga alusetult kartseris viibitud päeva eest ning leidnud, et sellega on arvestatud kinnipeetava õiguste rikkumise ulatus, kartserisse paigutamisega kaasnevad täiendavad piirangud, aga ka see, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on tema õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Viru Vangla 09.03.
22. a käskkiri on kehtetuks tunnistatud ja kaebajale on välja mõistetud ka 24,56 eurot kahju hüvitamiseks ja vastavalt kohtupraktikale ei ole alust arvata, et tal oleks õigus rohkem nõuda. Halduskohtu otsus on õiguspärane, seega ei saa väiteid põhiseaduse sätete rikkumise kohta pidada kuidagi põhjendatuks. Samuti ei leidnud tõendamist kartseritingimuste mittenõuetekohasus. Samas on kaebaja ise ka kinnitanud, et tema tervisele pole kahju tekitatud, vaid ametniku tegevuse tõttu on talle tekkinud hingelised läbielamised.
23. Seega ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. Madis Ernits Einar Vene 3 Agu Timmi