ja
113 alates 30.06.2012 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD Tsiviilasi nr 2-10-5543 16.08.2004.a. sõlmisid pooled AS-ga SEB Pank laenulepingu ja 19.01.2005.a. selle laenulepingu lisa, mille alusel ühtekokku laenasid solidaarselt 668 025,95 kr (42 702,66 €). 19.08.2004.a. kanti pooled korteri nr 2 asukohaga XXX, Tallinn kaasomanikena sisse kinnistusraamatusse. 29.01.2008.a. andis kostja võlakirja, mille kohaselt ta võlgneb KA(hageja ema) 400 000,00 kr ja HEA(hageja isa) 100 000,00 kr. võlakirja kohaselt kasutati see raha XXX , Tallinnas ehituses. 17.04.2009.a. loovutasid KA ning HEA oma eelnimetatud nõude hagejale ning samal päeval allkirjastatud nõude loovutamise lepingu lisaga nr 1 teatati loovutamisest kostjale ja hageja palus kostjal tasuda võlg 5 päeva jooksul, milleks peab hageja 27.04.2009.a. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub kostjalt välja mõista: 1. Solidaarkohustuse täitmise eest regressi korras 5886,25 € 2. Võlakirjast tulenev põhivõlg 31 955,83 € ja viivised seisuga 27.04.2009.a. kuni 09.02.2012 summas 7130,09€ 3. Viivis põhivõlalt p 1 ja 2 kuni kohtuotsuses kuulutamiseni ja sealt edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni põhivõla osas seaduses kehtestatud viivisintressi (
Hageja on tasunud 16.08.2004.a. sõlmitud laenulepingu alusel poolte ühiseid kohustusi alates 01.12.2006.a.kuni 09.02.2012.a. ühtekokku summas 15910,51€. Kostja on hagejale tasunud oma kohustuse katteks 35 916,00 kr (2295,45€). Lisaks sellele hageja leiab, et kostja peab kandma kaasomanikuna ühise asjaga seotud kulutusi, mida on seni kandnud hageja. Nii on hageja tasunud ajavahemikul 01.12.2006 kuni 09.12.2009.a. ühise asjaga seotud kulutusi kokku 36487,63 kr (2331,98€): XXX Nende kulutuste kandmiseks on kostja hagejale tasunud 14 700,00 kr (939,50 €) Seega on hageja kandud solidaarkohustusi kokku 18242,49 € (15910,51€ + 2331,98€) ja kostja on tasunud sellest 3234,95 € (2295,45€ + 939,50 €), olgugi, et oleks pidanud kandma poole kulutustest e 9121,24 € (18242,49 / 2). Seega leiab hageja, et kostjalt tuleks välja mõista hagejale solidaarkohustuse täitmise eest hüvitisena 5886,25 € (9121,24€ - 3234,95€). Kostja on andnud hageja vanematele 29.01.2008.a. võlakirja, mille kohaselt ta võlgneb KA (hageja ema) 400 000,00 kr ja HEA (hageja isa) 100 000,00 kr. Antud nõude on vanemad loovutanud hagejale ning hageja on andnud kostjale sellest teada ning määranud mõistliku aja kostjale tasuda võlgnevus 27.04.2009.a. Võlanõude loovutamisest ja tasumise tähtaja määramisest on hageja teavitanud kostjat, andes kostjale üleandmiseks vastava kirja kostja endise esindaja töötajale GT. Lähtuvalt sellest hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus 31 955,82 € (500 000,00 kr) ja seadusest tulenevad viivised alates 27.04.2009.a. kuni 09.02.2012 summas 7130,09€. Kostja vastuväiteid sellele nõudele hageja ei tunnista. Hageja leiab, et tegemist on konstitutiivse võlakirjaga ning selles kostja kinnitab oma võla olemasolu. Kostja vastuväited on jäänud paljasõnaliseks selles osas, et ta olevat kasutanud selle laenu korteri XXX ehitamiseks. Hageja väidete kohaselt on tegemist kostja enda huvide peale kulutatud rahaga ning sel alusel see ka poolte lahkuminekul hageja vanematele võlakirjana anti. 2 Tsiviilasi nr 2-10-5543 Samuti hageja palub välja mõista
viivised põhivõlgnevustelt kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja sealt edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. SEB Pangalt võetud laenu osas kostja leiab, et kuna pooled võtsid ühiselt laenu, siis pool laenust kuulub kostjale, kuid kostja ei ole seda raha saanud. Laen kanti hageja arvele ning hageja ei ole seda kostjale üle andnud. Seega on kostjal hageja vastu nõudeõigus poole laenusumma 21 351,33 € (42 702,66 € / 2)ulatuses ning ta tasaarvestab hageja nõuded oma nõudega. Ühisele asjale tehtud kulutuste osas kostja leiab, et tal on asja kasutamiseelisest tulenev nõue hageja vastu, mille suurust ta võrdles üürihinnaga ja leidis, et selle suuruseks oleks 155,35 € kuus. Kostja väidete kohaselt takistas hageja tal ühise asja kasutamist alates 2006.a.-st. Oma arvutustes lähtus kostja keskmisest üürihinnast 5,68€ /m², mille ta sai portaali city24.ee üürikuulutustes pakutud üürihindade abil. Vaidlusaluse korteri pindala on 54,7 m² millest poole st 27,35 m² kasutamiseks oli tal omanikuna õigus. Kostja ei ole väidetavalt saanud oma omandit kasutada alates 2006.aastast, kui hageja väidetavalt oli vahetanud lukud, kuid kuna kostja ei mäleta täpset kuupäeva, mil see toimus, siis arvestuses lähtub ta kuupäevast 01.01.2007.a. Kuna 08.10.2009.a. võõrandas ta oma mõttelise osa korterist, siis hüvitist nõuab ta 34 kuu eest ajavahemikus 01.01.2007.a. kuni 01.10.2009.a. Sellest lähtuvalt leiab kostja, et hageja on talle võlgu kasutuseelise eest 5281,90€ (5,68 x 27,35 x 34). Samuti osundab kostja, et hageja poolt loetletud kulutused ei ole sellised, mida peaks kostja ühiselt kandma, kuna need ei ole ühise asja säilitamiseks tehtud kulutused või koormatised AÕS tähenduses. Vanematele antud võlakirja andis nendepoolse väljapressimise tagajärjel ning ta kirjutas võlakirjas, milleks väidetavalt saadud raha kulus – XXX korteri ehitamiseks. Samuti osundab kostja, et antud võlakirja näol on tegemist deklaratiivse võlakirjaga ning vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb tõendada hagejal, et selles toodud võlad olid olemas. Kostja eitab iseenesest antud võlakirjas toodud võla olemasolu ning väidab selle olevat rahatu. Juhul kui kohus siiski peab võlakirja konstitutiivseks, siis kostja esitab ka selles osas tasaarvestusavalduse. Kuna korteri XXX näol oli tegemist poolte ühisvaraga, siis pool sellest rahast oleks pidanud panema hageja kaasomanik, kuid seda ta ei teinud, mistõttu on kostjal samuti nõudeõigus poole võlakirjaga kinnitatud summa ulatuses st 15 977,91€ (31 955,82 € / 2), mille ta tasaarvestab hageja nõuetega. Viiviste osas kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjale nõudeloovutuse ning täitmisnõude kättetoimetamist, mistõttu ei ole põhjendatud viiviste nõudmine. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kohtutoimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevas: • Hageja ja kostja võtsid ühiselt laenu AS-lt SEB Pank ning hageja poolt esitatu kohaselt tasus hageja laenu ning kostja on hagejale tasunud osaliselt makseid laenu kustutamiseks. 3 Tsiviilasi nr 2-10-5543 • • • Vaidlustamata on ka hageja väide, et pooled omandasid antud laenu eest korteri asukohaga XXX , Tallinnas. Kostja ei ole vaidlustanud korteri suhtes tehtud kulutuste arvutuslikku ega tõenduslikku poolt, kuid on leidnud, et loetletud kulutused ei ole hüvitamisele kuuluvad kulutused AÕS alusel. Hageja poolt esitatud võlakirja põhjal viiviste arvestust ei ole kostja vaidlustanud, küll on viidatud sellele, et laenu loovutamise teatist ning sellega koos ka nõuet tagastada võlg ei ole kostjale kätte toimetatud. Solidaarkohustuse täitmise eest hüvise nõue. Hageja esimene nõue koosneb kahest osast: hageja poolt laenulepingu alusel täidetud kohustus ning pooltele kuulunud ühise asja alalhoidmiseks tehtud kulutused. Laenulepingu täitmise eest hüvis
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
lg 1 alusel peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled võtsid ühiselt laenu laenulepingu alusel ning kohustusid selle ka ühiselt tagastama. Seega on pooled solidaarvõlgnikeks
65 lg 2 tähenduses ning
Vaidlustamata on ka see, et hageja on tasunud 15910,51€ laenust ning kostja on talle hüvitanud seni 2295,45 €. Kohus, tutvunud hageja arvestustega leiab, et hageja on oma arvestustes eksinud, lisades topelt ajavahemiku 06.01.2010 – 06.01.2011. Nii on hageja suurendades oma nõuet 13.01.2011 avaldanud, et ta on tasunud ajavahemikul 05.12.2009 kuni 06.01.2010.a. laenulepingu järgseid kohustusi summas 37 157,17 kr, kuid lisanud arvestuse ajavahemiku 05.12.2009 – 06.01.2011.a. eest . 09.02.2012.a. esitatud nõude suurendamise avalduses on esitatud nõue 07.01.2010 kuni 07.02.2012, koos vastava arvestusega. Seega on ajavahemik 06.01.2010 kuni 07.01.2011.a. hageja nõudes kajastunud topelt. Sel ajavahemikul on hageja teostanud makseid kokku 31 385,52 kr so 2005,90€. Seega tasus hageja vaidlusalusel ajal 13 904,61 (15910,51€-2005,90€).
lg 1 kohaselt on poolte osad laenu tagastamise kohustuses võrdsed, seega oleks pidanud kostja tasuma poole seni tagastatud laenust st 6952,30 € (13 904,61€ / 2). Kuid on tasunud vaid 2295,45 €, mistõttu tal tuleb täiendavalt tasuda
4 Tsiviilasi nr 2-10-5543 Kostja on vastu vaielnud hagile selles osas väites, et ta ei ole saanud hagejalt poolt laenu, millele olevat tal, kui solidaarvõlgnikul õigust ning seetõttu olevat tal nõudeõigus poole laenusumma ulatuses hageja vastu, millega ta tasaarvestab hageja nõude. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid on põhjendamatud, arvestades asjas esitatud väiteid ning tuvastatud asjaolusid. Poolte vahel ei ole iseenesest vaidlust selles, et laenuga on pooled omandanud kaasomandisse korteri asukohaga XXX , Tallinn, millest oma osa on kostja praeguseks ajaks küll võõrandanud. Seega kohus leiab, et kostja on oma osaga laenust omandanud osa eelmainitud korterist ning selles valguses on tema viited võimalikule nõudeõigusele hageja vastu tulenevalt laenust põhjendamatud. Seega on kohtu arvates hageja nõue seoses laenulepingust tuleneva tagasinõudega põhjendatud. Ühisele asjale tehtud kulutused. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Nagu kohus eelnevas tuvastas, poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled olid korteri XXX – 2 kaasomanikud võrdsetes osades. Hageja väiteid, et ta on kulutanud ajavahemikus 01.12.2006 kuni 09.12.2009.a. ühisele asjale kokku 36 487,63 kr (2331,98€): XXX ei ole kostja vaidlustanud muudpidi, kui on leidnud, et tegemist ei ole kulutustega, mida peaks ta hagejale korvama, kui kaasomanik. Nende kulutuste kandmiseks on kostja hagejale tasunud 14 700,00 kr (939,50 €). Kostja on väitnud, et ta ei ole sel ajavahemikul asja kasutanud ning seetõttu ei ole ta asjast kasu saanud. Kostja on esitanud vastuväite, et tal on asja kasutamiseelisest tulenev nõue hageja vastu, mille suurust ta võrdles üürihinnaga ja leidis, et selle suuruseks oleks 155,35 € kuus. Oma arvutustes lähtus kostja keskmisest üürihinnast 5,68€ /m², mille ta sai portaali city24.ee üürikuulutustes pakutud üürihindade abil. Vaidlusaluse korteri pindala on 54,7 m² millest poole st 27,35 m² kasutamiseks oli tal omanikuna õigus. Kostja ei ole väidetavalt saanud oma omandit kasutada alates 2006.aastast, kui hageja väidetavalt oli vahetanud lukud, kuid kuna kostja ei mäleta täpset kuupäeva, mil see toimus, siis arvestuses lähtub ta kuupäevast 01.01.2007.a. Kuna 08.10.2009.a. võõrandas ta oma mõttelise osa korterist, siis hüvitist nõuab ta 34 kuu eest ajavahemikus 01.01.2007.a. kuni 01.10.2009.a. Sellest lähtuvalt leiab kostja, et hageja on talle võlgu kasutuseelise eest 5281,90€ (5,68 x 27,35 x 34). Kohus hinnates hageja poolt loetletud kulutusi ning arvestades kostja vastuväiteid, leiab, et kulutused on vaid osaliselt sellised, mis kuuluvad ühiste omanike poolt ühisele kandmisele. Kohtu hinnangul on AÕS § 75 lg 1 vastavad kulutused/koormatised vaid maamaks, mis on koormatis ning kindlustus, mis on vajalik kulutus asja säilitamiseks. Maamaksu näol on tegemist avalik-õigusliku maksuga, mis tuleb omanikul sh ühise asja omanikul kanda, sõltumata selle kasutamisest, kuna on seotud vaid omandi faktiga. Kindlustus seab eesmärgiks asja senise seisu säilitamise õnnetusjuhtumi/kindlustusjuhtumi esinemisel, mistõttu on ta seotud asja säilitamise tagamisega. Muud loetletud kulutused on aga oma olemuselt seotud tarbimisega, millest saab kasu ja vajab vaid isik, kes asja koos nende teenustega kasutab/tarbib. Omanik, kes selles tarbimises ei osale, ei pea kohtu hinnangul nende kulude 5 Tsiviilasi nr 2-10-5543 katmises osalema ilma eelneva kokkuleppeta. Pooled ei ole esitanud ka ühtegi asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et mõni nendest kuludest oleks arvestuslik so oleks saadud isikute arvu arvestades ning, et kostja oleks selles arvestuses arvesse võetud. Seega on hageja nõue selles osas põhjendatud 140,63€ (47,57 € + 93,06 €). Kostja vastuväited selles osas, et tal on vastunõue kasutuseelise osas, on jäänud kostja poolt paljasõnaliseks. Ei ole küll poolte vahel vaidlust selles, et kostja ei kasutanud alates 2006.a., kui poolte vahelised suhted halvenesid, vaidlusalust korterit, kuid hageja väidetel ta ei ole teinud takistusi kostjale korteri kasutamisel. Seega oleks tõendamiskoormuse kohaselt kostja ülesanne tõendada oma väiteid, et tal oli takistatud korteri kasutamine, nagu ta seda väitis. Selliseid tõendeid ei ole kostja kohtule esitanud, vaatamata sellele, et hageja vastuväite sellele väitele oli sõnaselge. Sellest lähtuvalt ei pea kohus võimalikuks tuvastada seda asjaolu. Ilma vastava asjaoluta ei ole kohtu arvates põhjendatud hagejalt välja mõista/tasaarvestada kasutuseelist, sest vastasel juhul oleks tegemist hagejale pealesunnitud rikastumisega. Kui isik ei kasuta ühist asja vaatamata selle kasutamise võimalikkusele, siis ei ole õiglane kohtu hinnangul panna hagejale kui asja kasutavale omanikule, vastutust kasutamise eelise eest, mida ta ei ole ise endale võtnud. Seega kohus leiab, et ühisele asjale tehtud kulutuste osas kuulub kostjalt väljamõistmisele 140,63€. Võlakirja alusel esitatud nõue
lg 1 kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
lg 2 järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on osundatud ajal andnud hageja vanematele võlakirja ühtekokku 500 000,00 kroonile ja see nõue on hagejale loovutatud. Võlakirja kohaselt tunnistab kostja, et ta on võlgu KA 400 000,00 kr ja HEA 100 000,00 kr ning see raha on kasutatud XXX ehituses. Seega kohtu hinnangul on tegemist võlatunnistusega
lg 1 tähenduses ning see vastab
Samuti ei ole vaidlustatud asjaolu, et vastavalt 17.04.2009.a. nõude loovutamise lepingule loovuti antud võlakirjast tulenev nõue hagejale. Antud nõude loovutamise näol on tegemist kohustuse üleminekuga
lg 1 tähenduses ning hageja asus
Kostja vaidlustas võlakirja järgnevatel alustel:
§-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas./…/”. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud kostja viited sellele, et tema hinnangul ei ole võlakirja aluseks olnud suhteid ning võlakiri on rahatu. Kostja viited sellele, et antud võlakirjas mainitu tõttu (raha olevat kulutatud korteri XXX-2 ehitamiseks), on tal poole võlakirja summa osas, on jäänud tõendamata selles osas, kas võlakirjas mainitud summad on ikka kasutatud eelmainitud korteri ehitamiseks. Hageja on seda väidet vaidlustanud, väites, et need rahad, mis on kirjeldatud/kinnitatud võlakirjas, on kostja poolt kulutatud oma huvides, milleks oli purjetamine ning kostjale kuuluv suvila Saaremaal. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel sellele tema väitele saaks kinnitust. Kohtu hinnangul asjaolust, et võlakirjas endas on selline viide tehtud, ei ole aluseks sellest vastava järelduse tegemiseks. Esmalt ei ole see asjaolu koosseisuliseks asjaoluks võlakirja väljaandmisel ja teiseks on võlakiri antud esmaselt isikutele, kellel puudus otsene 7 Tsiviilasi nr 2-10-5543 huvi ja puutumus sellele objektile kulutuste tegemisse. Seetõttu ei ole see, et võlakirjas mainitakse raha väidetavat kulutamise kohta, siduva ja seega ka tõendusliku tähendusega. Seega puuduvad alused arvestada kostja poolt toodud vastuväiteid ning hageja antud nõue kuulub rahuldamisele summas 31 955,83 € (500 000,00 kr). Ühtekokku tuleb kohtu hinnangul põhinõudena välja mõista kostjalt 36 753,31€ (4656,85+140,63+31 955,83) Viiviste nõue
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 alusel kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. /…/
lg 3 järgi kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Hageja taotleb nii solidaarkohustuste täitmise eest tagasinõudelt kui ka võlakirjast tulenevalt nõudelt viiviseid alates 28.04.2009 (hageja nõude täpsustus 07.03.2011, tl 121) kuni kohtuotsuseni ja sealt edasi kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja vaidleb vastu hageja sellele nõudele, viidates sellele, et ta ei ole saanud kätte hageja poolt väidetavalt talle edastatud nõude loovutamise teatist ja sellega koos ka täitmise nõuet, mis väidetavalt pidi olema talle edastatud üleandmiseks GT kaudu. Hinnates esitatud asjaolusid, kohus leiab, et solidaarkohustuste tagasinõudelt, kui kulutuste nõudelt tuleb viivist arvestada lähtudes
kuni selles osas põhinõude täieliku rahuldamiseni, aga võlakirjast tuleneva nõude osas alates hagi esitamisest kohtusse st alates 04.02.2010.a. kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjale nõudeloovutamise teatise ja selles sisalduva täitmisnõude kättetoimetamist kostjale. Hageja on küll esitanud kellegi, kohtule tundmata GT’i tõendi, mille kohaselt on võetud mingite dokumentide vastuvõtmise kohta edastamaks need kostjale, kuid puuduvad tõendid, et selline kättetoimetamine ka aset oleks leidnud. Kostja ise seda eitab ning muid tõendeid esitatud ei ole. Seega tuleb lähtuda
Laenulepingu ja solidaarkohustuste nõudes, lähtudes eeltoodust kohus leidis, et kostjalt kuulub väljamõistmisele 4797,48€ (4656,85€+140,63€). Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatule ja arvestades
kuni siiani 8% aastas. Hageja on esitanud oma viivisenõuded alates hagi ja haginõude suurendamise avalduste esitamisest (tl 7, 84, 183) st: 8 Tsiviilasi nr 2-10-5543
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.