Obsah (5)

§ 31§ 15§ 66§ 67§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 15 lg-te 2 ja 4 ning justiitsministri 06.12.

1. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel andnud käskkirja, millega on kehtestatud Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele isikutele lisaks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 sätestatule keelatud esemete ja ainete loetelu. Kaebaja poolt vaidlustatud käskkirja punkt on õiguspärane ja proportsionaalne, kuna enamus muusikaseadmeid on kasutatavad ka ilma kõrvaklappideta ja vaidlustatud käskkirja seletuskirjas on põhjendatud kõrvaklappidest ja –troppidest tulenevat ohtu teiste isikute elule ja tervisele ning vangla julgeolekule, mis seisneb vanglaametnike korralduste mitte kuulmises, juhtmete ründerelvana kasutamise võimaluses ja ilma juhtmeta kõrvaklappide raadiosaatjaks seadistamise võimaluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. V. Vesingi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kõrvaklappide kasutamise vajadus tingitud soovist kuulata televiisorit ja raadiot ilma taustamürata ning ühtlasi soovist mitte häirida teisi isikuid müraga. Kaebaja ostis kõrvaklapid vangla kauplusest. Vaba aja veetmiseks vajaliku eseme keelamisel on vangla administratsiooni diskretsioon piiratud

§ 31

lg-s 2 nimetatud kaalutlustega ning arvestada ei saa, kas keelatud ese on kinnipeetavale igapäevaselt vajalik või ohtlik

§ 15lg 2 mõistes.

Kaebaja ei ole kõrvaklappe kasutades rikkunud vangla sisekorraeeskirja ega häirinud teisi isikuid. Samuti ei ole kaebaja kasutanud kõrvaklappe vangla julgeolekut ohustaval viisil. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustus vangla seisukohaga, et kõrvaklapid ohustavad vangla julgeolekut, ega arvestanud kaebaja väiteid nende ohutuse kohta. Halduskohtu istungil ei olnud vastustaja esindaja teadlik ühestki juhtumist, kus kõrvaklapid oleks põhjustanud vanglas ohtliku olukorra. 5. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt nõustub vastustaja Tartu Halduskohtu 23.12.2011. a kohtuotsuses väljendatud seisukohtadega.

§ 31

lg 2 regulatsioon ei laiene kinnipeetavale keelatud esemete loetelu kinnitamisele. Halduskohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Halduskohus ei ole diskretsiooniviga tuvastanud ja diskretsiooniotsuse kohtuliku kontrolli piiratuse tõttu ei saa kohus anda hinnangut, kas piirangu kohaldamine oli otstarbekas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. Riigikohus on oma 14.10.
3. a otsuses nr 3-3-1-54-03 märkinud, et halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus – ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. 2

§ 15

lg 4 kohaselt on vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt esemeid või aineid, mis ei ole keelatud esemete või ainete loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 15

lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara lõhkumiseks või 3) võivad ohustada vangla üldist julgeolekut. Tartu Vangla direktori 21.12.2010. a käskkirja nr 1-3/164 seletuskirja kohaselt on kinnipeetavatele keelatud kõrvaklapid ja –tropid põhjusel, et nende kasutamisel on kinnipeetav isik eraldunud välisest maailmast, mille tõttu on takistatud vanglaametnike poolt antud korralduse täitmine, kuna neid ei kuulda. Kõrvaklapid sisaldavad juhtmeid, mida on võimalik kasutada teiste inimeste vastu ründerelvana. Sellised seadmed ohustavad vanglas inimese elu ja tervist. Ilma juhtmeta kõrvaklappe on võimalik seadistada informatsiooni vahetamiseks kuni 100 m kaugusel viibiva isikuga, kellel on olemas vajalik seade info vastuvõtmiseks. See on ohtlik vangla julgeolekule, kuna vanglal kaob ära kontroll selle üle, kellega kinnipeetav suhtleb. Samal põhjusel on vanglas keelatud ka mobiiltelefonid. Üldjuhul on enamus muusikaseadmeid ning ka telerid kasutatavad ilma kõrvaklappideta, seega ei ole nende olemasolu kinnipeetavale hädavajalik ning nende üldine ärakeelamine ei ole ebaproportsionaalne soovitud eesmärgi saavutamiseks. Lisaks sellele sätestab

§ 66

lg 1, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas ning lõike 11 kohaselt kehtestab järelevalve täpsema korralduse justiitsminister. Justiitsministri 01.04.2003. a määrusega nr 23 vastu võetud „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamise“ § 3 lg 4 kohaselt peab vangla sisese valvega olema tagatud kinnipeetavate ööpäevane jälgimine. Eeltoodust tulenevalt on vanglateenistusel kohustus vanglas üldise julgeoleku tagamiseks ja sellest tulenev õigus olukorra vajadusest lähtuvalt anda kinnipeetavale ööpäevaringselt korraldusi, millele allumine ja täitmine on kinnipeetavale

§ 67p 1 kohaselt kohustuslik. Seda seisukohta toetab ka VSk

E § 10 lg 2, mille kohaselt võib julgeoleku tagamise eesmärgil katkestada kinnipeetava uneaega ning vabalt kasutatavat aega. Kinnipeetav isik on allutatud vanglas kehtestatu režiimile, tema kogu eluolu seotakse vanglaga ning tema vabadus allutatakse vangistusseadusest tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Seega on kinnipeetaval olemas ka kohustus olla valmis täitma vanglaametniku poolt antavat korraldust isegi siis, kui see antakse ajal, millal kinnipeetaval on vaba aeg või uneaeg ja kõrvaklappide ning –troppide kasutamine võib välistada isikule antud korralduste kuulmise ning tekitada sellega ohu kinnipeetavale endale ja ka vangla julgeolekule tervikuna.

§ 6

lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

§ 66

lg 3 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja vangla julgeoleku eest vanglateenistuse ametnik. Seega on vanglal olemas kohustus võtta tarvitusele abinõud ning rakendada meetmeid et hoida ära kinnipeetavate poolt vanglas õigusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et vaidlusalune käskkiri on välja antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning käskkirja p 1.22 on põhjendatud ning proportsionaalne ja käskkiri vastab vorminõuetele. 8. Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et kõrvaklappe kui vaba aja veetmiseks kasutatavat eset on võimalik keelata ainult

§ 31

lg-s 2 sätestatud alustel, so üksnes juhul, kui nende kasutamine rikub vangla sisekorraeeskirja ja häirib teisi isikuid. 3

§ 31

lg 2 sätestab, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. 09.06.2010. a haldusasjas nr 3-3-1-32-10 tehtud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid

§ 31

lg-s 2 nimetatud loa andmisel on määratud sätte tekstiga, so vangla võib anda loa juhul, kui vastava seadme kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.

§ 31

lg 2 reguleerib seega loa andmise menetlust elektrooniliste vaba aja veetmise vahendite kinnipeetavale kambris kasutamiseks andmisel, mitte aga seda, kui vanglateenistus otsustab keelata täiendavalt esemed või ained, mis ei ole keelatud esemete või ainete loetelus, kuid vastavad

§ 15lõikes 2 sätestatud tingimustele.

1. Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ei ole ka väide, et vaidlustatud otsus on põhjendamata, kuna selles ei ole arvesse võetud kaebaja seisukohti selle kohta, et kõrvaklapid on ohutud ja kaebajale vajalikud vaba aja veetmise esemed. Halduskohtu otsuse teatavaks tegemise ajal 23.12.2011 kehtinud HKMS vr § 25 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Riigikohtu 12.12.
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-70-07 on halduskolleegium asunud seisukohale, et kohtuotsuse põhjendatuse nõude üks element on tingimus, et otsuse resolutsioon ja põhjendused ei või olla vastuolulised. Menetlusosalistele peavad kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil. Kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb esitada faktilised ja õiguslikud põhjendused ning nende omavahelised seosed. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 23.12.
3. a otsus vastab nimetatud nõuetele. Lisaks sellele ja nagu ka juba eelnevalt märgitud, on halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll piiratud. Tartu Halduskohus ei ole Tartu Vangla 21.12.
4. a käskkirja nr 1-3/164 p-i 1.22 osas diskretsiooniviga tuvastanud ning diskretsiooniotsuse kohtuliku kontrolli piiratuse tõttu ei saanud halduskohus anda hinnangut, kas sellise piirangu kohaldamine, so kõrvaklappide ja –troppide keelamine oli otstarbekas. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et Tartu Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Einar Vene Madis Ernits 4 Maili Lokk