3-12-2077/35

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 18. detsember 2012, Tartu Haldusasi OÜ Besok kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 15. juuni 2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/2238-30 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27. novembri 2012. a määrus OÜ Besok määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-2077 Kaebaja OÜ Besok, esindaja Ivo Raudjärv Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. novembri 2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 15. juuni 2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/2238-30 alusel määrati maksustamisperioodide mai kuni detsember 2010 eest OÜ-le Besok käibemaksu 7 303,06 eurot ja tulumaksu 16 730,02 eurot. OÜ Besok esitas maksuotsusele vaide, kuid see jäeti rahuldamata. 2. OÜ Besok esitas 1. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud maksuotsuse tühistamiseks. 3. Koos kaebusega esitas OÜ Besok Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada eelnimetatud maksuotsuse täitmise, millega kaasneb maksuhalduri keeld maksuvõlga avalikustada. Taotluse põhjenduste kohaselt on maksuhaldur arestinud kaebaja pangakonto jooksva maksuvõla 20 029,65 euro tõttu. Pangakonto arestimine ja maksuvõlglasena näitamine on halvanud äriühingu tegevuse ning aresti alt vabastamise ja maksuvõla avaldamise lõpetamiseta ei ole äriühingu tegevuse jätkamine võimalik. 4. Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2012. a määrusega jäeti OÜ Besok esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt ei muuda vaidlusalusest maksuotsusest tuleneva võla avalikustamine kaebaja olukorda, sest kaebaja varasem maksuvõlg on ka maksuotsuse täitmise peatamisel jätkuvalt avalikkusele nähtav. Tulenevalt varasemast maksuvõlast oleksid kaebaja pangakontod jätkuvalt arestitud. Kaebaja võib end muuta kohtumenetluse ajal teadlikult maksejõuetuks ja vältida maksukohustuse täitmist täies ulatuses. 5. OÜ Besok esitas 23. novembril 2012 korduva esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada vaidlustatava maksuotsuse täitmise, millega ühtlasi kaasneb maksuhalduri keeld maksuvõlga vastavas osas avalikustada. Taotluse põhjenduste kohaselt on kaebaja asunud märkimisväärselt maksuvõlga vähendama. 6. Tartu Halduskohtu 27. novembri 2012. a määrusega jäeti OÜ Besok esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus on endiselt seisukohal, et kaebaja võib end maksejõuetuks muuta. Avalikes huvides on tagada maksude laekumine. Kaebaja ei ole kohtule esitanud uusi asjaolusid, mis tingiksid taotluse rahuldamise. Asjaolu, et kaebaja on osaliselt oma maksuvõla tasunud, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest võlg on endiselt tasumata. Maksuhalduri seisukohast nähtub, et kaebaja plaanib majandustegevuse lõpetamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. OÜ Besok esitas 30. novembril 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 27. novembri 2012. a määruse tühistada ja peatada vaidlustatava maksuotsuse täitmine. Määruskaebuse põhjendused:

1. a)Kaebaja on asunud võlga märkimisväärselt vähendama. Kohtu kahtlused varatuks muutumise osas ei ole põhjendatud.
2. b)Arusaamatu on kohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjust hoolimata võla osalisest tasumisest, kuna võlg on endiselt olemas. Kui kaebuse esitaja suudaks maksuvõla tasuda, poleks põhjust esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleda. Esialgse õiguskaitse esitamise hetkel oli jooksev maksuvõlg 20 029,65 eurot, millest praeguseks on järel 4 462,59 eurot.
3. c)Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks seda, et kaebaja saaks edasi tegutseda ning kasumit teenida. Pankroti olukorras ei suudaks kaebaja võetud kohustusi täita.
4. d)Kohus ja maksuhaldur on jõudnud väärale järeldusele kaebaja majandustegevuse lõpetamise plaanide osas. Antud asjaoludel ei oma tähtsust see, kas Besok Betoonpõrandad OÜ on seotud kaebajaga või mitte ja kas kaebaja töötajad lähevad sinna või mitte. 6. LMTK vastuses leitakse, et määruskaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjustel:
5. a)Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja võib end maksejõuetuks muuta ning et kaebaja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis viiksid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseni.
6. b)Kuigi kaebaja on olemasolevaid maksuvõlgasid vähendanud, on talle seevastu uusi jooksvaid maksuvõlgu juurde tekkinud. Kaebaja maksuvõlg on tegelikkuses vähenenud 5 346,76 euro võrra.
7. c)Vaidlustatavast maksuotsusest tuleneva võla avalikustamine ei too kaasa muudatust kaebaja olukorras, kuna kaebajal on maksuvõlgnevusi ka varasemast perioodist.
8. d)Asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et maksuvõlgnevuse olemasolu oleks kaebaja senist tegevust kuidagi takistanud. Ebausutavad on väited ka selle kohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa klientidest ilmajäämise ja töötajate ülemineku Besok Betoonpõrandad OÜ-sse. Tõenäoline on seegi, et kaebaja kavatseb majandustegevuse lõpetada ja tegutseda edasi uues äriühingus Besok Betoonpõrandad OÜ. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 8. Kaebaja põhiväide esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuva kahjuliku tagajärje kohta on, et maksuvõla avalikustamine maksuhalduri avalikus andmebaasis võib kaasa tuua pankroti, sest ta jääb ilma lepingupartneritest. Samas on vastustaja põhjendatult viidanud, et kaebaja on maksuvõlglane olnud juba pikemat aega (varasema maksuvõla ajatamise otsus on tehtud 7. detsembril 2011, tl 64, kd I) ning kaebaja on sellest hoolimata oma tegevust saanud jätkata. Lisaks on vastustaja viidanud, et käesolevas asjas maksuotsuse täitmise peatamisega kaebaja maksuvõlgniku staatusest ei vabaneks, sest nähtavaks jääks tema varasem maksuvõlgnevus ja seetõttu jääksid arestituks ka pangakontod (tl 62). Ka vastustaja vastusest määruskaebusele nähtub, et kogu kaebaja maksuvõlast moodustab vaidlustatud maksuvõlg 24 036,38 eurot ning vaidlustamata maksuvõlg, st selline maksuvõlg, mida kajastataks ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel jätkuvalt maksuvõlglaste registris, on 14 682,69 eurot. Seega ei vabaneks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisel maksuvõlgniku staatusest ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei asetaks kaebajat märkimisväärselt paremasse olukorda. 9. Määruskaebuse väited ei kõrvalda vastustaja poolt põhjendatult tõstatatud kahtlust, et kaebaja kavatseb majandustegevuse OÜ-s Besok likvideerida ja üle viia selle uude äriühingusse Besok Betoonpõrandad OÜ. Üksnes asjaolu, et esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamisest alates on kaebaja maksuvõlg 5346,76 euro võrra vähenenud (vt vastust määruskaebusele) seda kahtlust olematuks ei muuda. Oht, et kaebaja muudab end maksejõuetuks ja maksuvõla sissenõudmine võib selle edasilükkumisel nurjuda, räägib täiendavalt esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Ringkonnakohus märgib seoses maksuvõla vähendamisega kaebaja poolt ka seda, et ehkki kaebaja on tõepoolest maksuvõlga vähendanud, pole kaebaja eelnevat käitumist arvestades täielikku kindlust selles, et maksuvõla lõplik likvideerimine on tõepoolest tema eesmärgiks. Vastustaja on 7. detsembril 2011 ja 17. mail 2012 teinud kaks otsust kaebaja maksuvõla ajatamiseks, kuid kaebaja neid ei täitnud ja maksu vastavalt ajakavale ei tasunud (tl 61p, kd I). See asjaolu sunnib kahtlema selles, et kaebaja tõepoolest maksuvõlga täielikult likvideerida soovib. 10. Väide, et kaebaja pankroti korral on avalik huvi märksa rohkem kahjustatud, kuna siis saavad kõik võlausaldajad rahuldatud vaid 20-30% oma nõuetest, on hüpoteetiline. See kaebaja poolt väljatoodud oht ei ole eelnevalt väljatoodut arvestades ringkonnakohtu hinnangul suurem kui oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel muudab kaebaja end maksejõuetuks ja maksuvõla sissenõudmine luhtub täielikult. 11. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks pole alust, kuna varasema maksuvõla tõttu ei satuks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisel märkimisväärselt paremasse olukorda ning teisalt esineb kahtlus, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib maksuotsuse täitmine nurjuda. Madis Ernits Agu Timmi 3 Einar Vene