3-11-2094/19

M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2094 Haldusasi Kirill Katšani kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses vangla tegevusetusega kaebaja poolt toidust loobumisega 26.05.2011 kuni 01.06.2011 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.09.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kirill Katšani määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 23.09.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. 30.08.2011 saabus Tartu Halduskohtusse K. Katšani kaebus Viru Vangla vastu õiglases ulatuses kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt alustas kaebaja 26.05.2011 näljastreiki, mis kestis kuni 01.06.
5. Kaebaja saatis enne streigi alustamist sellekohase teatise meditsiiniosakonda ning vangla direktorile, kuid vaatamata sellele ei võtnud vangla midagi ette. Kaebaja arvates oli vangla ükskõikne tema tervisliku seisundi suhtes, kuna ei võtnud tarvitusele mingeid abinõusid pärast seda, kui sai teada kavandatavast näljastreigist ning ta esitas vangla direktorile 15.06.2011 kaebuse kahju hüvitamiseks, kuna oli kannatanud kehalist ja hingelist valu. Vangla kahju ei hüvitanud ega vabandanud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla rikkus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg 1, § 47 lg 1 ning Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 19 ja §
6. Samuti viitab kaebaja PS §-dele 9, 11, 12, 15, 25 ja
7. Viru Vangla luges kaebaja kaebuse märgukirjaks. Vastuses märgukirjale kirjutas meditsiiniosakonna juhataja, et kaebaja tervislik seisund streigi ajal oli meditsiinitöötajatele teada ning tema tervisekaardis fikseeritud. Meditsiinitöötajatel puudus vajadus sekkuda.
8. Tartu Halduskohtu 23.09.
9. a määrusega kaebus tagastati. Kaebus tagastati selle lahendamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS vr) § 11 lg 31 p 5 alusel, sest kaebuse esitajal ei saanud ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud olid tõendatud. Üldjuhul tagastatakse kaebus siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saanud rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kuna HKMS vr § 11 lg 31 p 5 eesmärk on halduskohtute töökoormust vähendada, laiendas kohus sätte kohaldamisala ka ilmselgelt perspektiivitule kaebusele. Kohus leidis, et kui tuvastataks vangla sekkumata jätmise õigusvastasus, jääks kahju hüvitamise nõue siiski rahuldamata, sest kaebaja loobus toidust omal vabal tahtel. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajale tekkida sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10. K. Katšan esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 23.09.
11. a määruse tühistada. Määruskaebuses kordab kaebaja Tartu Halduskohtusse esitatud kaebuse põhjendusi. Kohtumäärust peab kaebaja ebaõiglaseks ega ole sellega nõus. Tartu Halduskohus ei pööranud Viru Vangla seaduserikkumisele tähelepanu ning hindas tõendeid valesti, mille tulemusel rikkus oluliselt menetlusnorme ja rakendas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kaebaja arvates näitasid tema kaebuses toodud põhjendused, et tema suhtes käituti õigusvastaselt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Viru Vangla palub jätta K. Katšani määruskaebuse rahuldamata. Viru Vangla leiab, et määruskaebus ei ole sisuliselt põhjendatud. Määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks 23.09.
13. a kohtumääruse tühistamisele. Vastustaja nõustub täielikult kohtumääruses väljatoodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid vastuses korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 23.09.
15. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
16. Nagu nähtub vastustaja vastusest halduskohtule on vangla leidnud, et kaebaja on esitanud kaebuse seoses toidust loobumisega ajavahemikul 26.05.2011 kuni 01.06.2011 ning on seda lugenud märgukirjaks, millele vangla vastas 22.07.
17. Samas näeb vangistusseaduse § 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, kui ta on enne esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus on täiesti hindamata jätnud selle, kas kaebajal on kahju hüvitamise osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ja kas kaebuse ei kuuluks tagastamisele selle tõttu. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on vastustaja ebaõigesti käsitlenud kaebaja 15.06.
18. a (tl 13) pöördumist märgukirjana. Nagu nähtub selle sisust on kaebaja 2 taotlenud selles talle tekitatud kahju hüvitamist ajavahemikul 26.05.2011 kuni 01.06.2011 saamata jäänud toidu eest. Sellest on nii aru saanud ka inspektor-kontaktisik K.J., kuna kaebaja on pöördumisele märkinud, et tegemist on kahjunõudega. Ka vastustaja 22.07.
19. a vastuses on kirjas, et kaebaja nõuab rahalist kompensatsiooni. Kuna selle vastusega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus sisuliselt rahuldamata, siis on ringkonnakohtu arvates kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja tal oli õigus pöörduda halduskohtusse.
20. Käesoleval juhul on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses leidnud, et vastustaja on tema suhtes käitunud õigusvastaselt, kuna pärast seda, kui ta teatas, et alustab 26.05.2011 näljastreiki, ei võtnud vastustaja tarvitusele mingeid abinõusid, et kaebaja näljastreiki ei alustaks. Selle tõttu pidi ta kannatama kehalist ja hingelist valu ning tal on selle eest õigus saada õiglast hüvitist. Halduskohus on kogutud materjalide põhjal õigesti leidnud, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Vastustaja on oma vastuses märgukirjale (tl 14) kinnitanud, et pärast meditsiiniosakonnale info laekumist kaebaja näljastreigi kohta kontrolliti 29.05.2011 kaebaja tervislikku seisundit ning kuna veresuhkru tase, vererõhk ja pulss vastasid normidele, siis hinnati tema seisund stabiilseks. 31.05.2011 kontrolliti samuti pulssi, vererõhku ning veresuhkru taset ning kaebajale väljastati Validooli ja Ibumetiini tablett ning tervislik seisukord tunnistati stabiilseks. Vastustaja on kinnitanud, et puudus vajadus mingite teiste abinõude rakendamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nagu nähtub kaebaja kaebusest tundis ta toidust ilmajäämise tõttu kehalist ja hingelist valu. Samas ei ole ainult kehalise ja hingelise valu tundmine piisavaks aluseks, mis annaks kaebajale õiguse nõuda tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 alusel. Pealegi on halduskohus õigustatult märkinud, et toidust ilmajäämine ei toimunud mitte vastustaja süül, vaid kaebaja ise otsustas toidust loobuda ja tema väidetavad üleelamised olid seega tema enda käitumise tagajärg ning puudub vastustaja süüline tegevusetus. Seega, isegi kaebaja poolt toodud asjaolude tõendatuse korral ei oleks võimalik tema kahju hüvitamise kaebust rahuldada ja tegemist on ilmselt perspektiivitu kaebusega, mis kuulub tagastamisele HKMS vr § 11 lg 31 p 5 alusel. Maili Lokk Tiit Lõhmus 3 Agu Timmi