3-10-2653/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 16. november 2012, Tartu 3-10-2653 KÜ Valge Sein kaebus Narva Linnavolikogu 23. septembri 2010. a otsuse nr 138 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsus KÜ Valge Sein ja OÜ Valerston Grupp apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja KÜ Valge Sein, esindajad Aleksandr Gamazin ja juhatuse liige Svetlana Kortatstsi Vastustaja Narva Linnavolikogu, esindaja v. adv Jaana Nõgisto Kolmas isik OÜ Valerston Grupp, esindaja v. adv Küllike Namm Kaasatud haldusorganid Ida-Viru maavanem ja Maaamet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebused. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsus ja saata asi Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 17. detsembrini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Narva Linnavolikogu 28. juuni 2007. a otsusega nr 286 algatati Tiimani tänava ja Tallinna maantee vahelise ala detailplaneering ning linnavolikogu 6. augusti 2009. a otsusega nr 107 võeti detailplaneering vastu ja määrati kinnistu sihtotstarve. Narva Linnavolikogu 23. septembri 2010. a otsusega nr 138 kehtestati detailplaneering. 2. Korteriühistu (KÜ) Valge Sein esitas 9. oktoobril 2010 kaebuse Tartu Halduskohtule Narva Linnavolikogu 23. septembri 2010. a otsuse nr 138 „Tiimani tn ja Tallinna mnt vahelise ala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli 1 detailplaneeringu algatamise otsuses ette nähtud kõrghaljastuse rajamine, kuid detailplaneeringu kehtestamise otsuses oli lubatud ainult madalhaljastus. Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuses nähti ette 85-kohalise parkla rajamine ja planeeringule mittevastavate ülesannetega haljastuse kõrgus. Sellega rikuti planeeringu algatamise otsust. OÜ Valerston Grupp ja maavanem on ekslikul seisukohal, nagu oleks KÜ Valge Sein kunagi loobunud haljasalast maja läänepoolsel küljel. Planeeringuga nähakse ette 21 umbes 30–35aastase puu mahavõtmine, mis tekitab suurt ökoloogilist kahju elanikele. Linnavolikogu 11. märtsi 2010 istungil selgus, et planeeritav parkla tuleb tasuline ja ööpäevaringne, kuid sellisest kavatsusest algselt ei räägitud. Rajatava parkla sisse- ja väljasõit muudavad liiklussituatsiooni senisega võrreldes ohtlikumaks. Planeeringu avaliku arutelu protokoll 3. novembrist 2009 on eksitav. Vaidlustatav haldusakt rikub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-s 2 ja § 4 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Lisaks ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsus vastav HMS § 56 lg-dele 2 ja 3. Mainitud otsus ei kajasta elanike esitatud protesti ega ka vastuväiteid, samuti pole selles kaalutlusi. 3. Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on maavanem planeerimisseaduse (PlanS) § 23 lg 1 p-st 2 tuleneva nõude täitnud ning 22. detsembril 2009 toimunud vaide ärakuulamise käigus koostatud protokollis märgitud probleemsete punktide osas vastuolu õigusaktidega ei tuvastanud. Maavanema poolt planeeringumenetluses tehtud ettepanekud ja antud soovitused kaaluda üht või teist lahendusvarianti ei ole kohalikule omavalitsusele kohustuslikud, vaid on soovitusliku iseloomuga. Kohtu hinnangul on kohalik omavalitus asja otsustades teostanud kaalutlusõigust ning kaalunud nii poolt- kui ka vastuargumente. Narva Linnavolikogu otsus nr 138 on põhjalikult motiveeritud ja õiguspärane. Kohus nõustub Maa-ameti seisukohaga, et KÜ-l Valge Sein ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust, et ta jääb määratlemata ajaks riigile kuuluva maa de facto kasutajaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. KÜ Valge Sein esitas Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tühistataks Narva Linnavolikogu otsus nr 138. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Kohus pole hinnanud kõiki tõendeid, vaid on otsust tehes eelistanud teiste menetlusosaliste seisukohti. Lisaks jättis kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse, milles viimane soovis asja nr 3-10-896 toimiku käesoleva asja juurde võtmist. Kohtuotsus pole vajalikul määral põhjendatud.
2. b)Vaidlustatud planeeringu kehtestamise otsus rikkus sellele eelnenud detailplaneeringu algatamise otsust, sest kõrghaljastuse rajamise asemel nähti nüüd ette madalhaljastus. Linna peaarhitekti seisukoht, et parkla võib jagada ükskõik kui mitmeks platsiks, rikub standard EVS 843:203 tabel 10.13 nõudeid, mille kohaselt peab üle 50 parkimiskohaga parkla puhul olema vahemaa parkla ja hoone vahel 20 meetrit. Õigusvastane on ka tuleohutustsooni rajamise ettekäändel puude mahavõtmine.
3. c)KÜ Valge Sein ei ole omal ajal keeldunud haljasalast maja läänepoolsel küljel. KÜ Valge Sein esimehe 6. juuli 1999. a kirjas keelduti kogu sõiduteepoolsest asfalteeritud territooriumist.
4. d)Avaliku väljapaneku perioodil saabus lisaks KÜ Valge Sein vastuväitele 99 Narva elaniku kirjalik avaldus ning 242 elanikku esitasid oma protesti kohalikule omavalitsusele.
5. e)Kaebajale püüti kuni vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni näidata, et parkla planeeritakse kaupluse Selver külastajate jaoks. Tegelikkuses oli OÜ-l Valerston Grupp plaanis rajada tasuline ööpäevaringne parkla. Lisaks võivad kavandatava parkla sissesõidud muuta 2 liiklusolukorra keerulisemaks ja ohtlikumaks. Parkla moodustub kolmest platsist, kus on vastavalt 40, 37 ja 8 kohta, mistõttu on parkla kortermajale veelgi lähemale toodud. Parkla rajamine pole otstarbekas, sest kauplus Tempo juures on juba tasuta 26-kohaline parkla.
6. f)Arhitektuuriameti koostatud avaliku arutelu 3. novembri 2009. a protokoll on ebaaus, kuna sel päeval arutelul otsuseid vastu ei võetud. Valesti on märgitud, et majaelanikele on planeering vastumeelt tervikuna, majaelanikud on ainult suure parkla ja haljasala likvideerimise vastu. KÜ esitatud seletused on piisavad selgitamaks, miks planeering elanikele ei sobi.
7. g)Linnavolikogu otsuses toodud motiveering on ebaaus osas, milles öeldakse, et linna huvides oleks leida maatükile omanik ja vabaneda sedasi maa teeninduskuludest. KÜ Valge Sein on esitanud nõusoleku haljasala teenindamise lepingu sõlmimiseks, kuid selle sõlmimisest keelduti, sest väidetavalt sai linn parema pakkumise OÜ-lt Valerston Grupp.
8. h)Otsus nr on 138 ebaproportsionaalne ning kaalutlusvigadega. Kohalik omavalitsus rikkus kaalutlusõigust, kui jättis tähelepanuta, et maavanema arvates oleks nii suure parkla rajamine ilmselt ebaotstarbekas. Otsus ei sisalda märkeid majaelanike vastuväidete sisust ega protesti olemasolust. Otsuses ei kajastu tõsiasi, et maavanem soovitas tõsiselt kaaluda rajatava parkla otstarbekust. Otsuse motiveerivas osas pole esitatud kaalutlusi, mis tingis otsuse langetamise majaelanike kahjuks. Otsus on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg-dega 1, 2 ja 3, § 3 lg-ga 1, § 4 lg 2 p-ga 2, § 9 lg-ga 2, § 10 lg-ga 6, § 23 lg 3 p-ga 5, § 23 lg-ga 4 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p-dega 4 ja 6. 5. OÜ Valerston Grupp esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsuse peale, mille palus tühistada osas, millega jäeti välja mõistmata menetluskulud OÜ Valerston Grupp kasuks ning teha uus otsus, millega mõista KÜ-lt Valge Sein välja OÜ Valerston Grupp kasuks tema poolt kantud menetluskulud kogusummas 1 134 eurot. HKMS § 92 lg-de 1 ja 7 alusel on OÜ-l Valerston Grupp õigus nõuda tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist KÜ-lt Valge Sein kui poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. 6. Ida-Viru maavanema vastuses palutakse apellatsioonkaebused rahuldada osas, mis puudutab menetluskulude taotluste osas seisukoha võtmata jätmist halduskohtu menetluses ning ülejäänud osas jätta KÜ Valge Sein apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
9. a)Kohtuotsuse põhjendustes tugineb kohus seadusandlusele, mitte aga poolte seisukohtadele. Kohtuotsuses tuuakse asjaolud ja poolte seisukohad välja kokkuvõtlikult ning see osa on kohtuotsuses pigem informatiivse tähendusega. Tähtsust ei oma asjaolu, kui mitmel lehel on kohtuotsuses menetlusosaliste seisukohti kajastatud.
10. b)Kaebaja on palunud toimiku nr 3-10-896 asja juurde võtmist, kuid kuna ka nimetatud asjas on kaebuse esitajaks KÜ Valge Sein, siis jääb arusaamatuks, miks ta ei esitanud kõiki ajasse puutuvaid materjale ja dokumente ise.
11. c)Apellatsioonkaebuses pole esitatud ühtegi põhjendust, tegemist on vaid tõendamata faktidega.
12. d)Asjaolu, et KÜ Valge Sein on eelnevalt reformimata riigimaad omal algatusel seadusliku aluseta kasutanud, ei anna talle õigust nimetatud seadusevastase tegevuse jätkamiseks ja nõuete esitamiseks. Kaebaja ei oma pädevust vastu võtta otsuseid talle mitte kuuluva maa osas ega esitada sellest tulenevalt oma nõudmisi, kuidas reformimata riigimaad tuleks kasutada. 7. OÜ Valerston Grupp vastuses KÜ Valge Sein apellatsioonkaebusele nõustub OÜ Valerston Grupp Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsusega ning leiab, et see on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks kaebuses toodud motiividel puudub alus. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuse põhjendused: 3
13. a)Apellatsioonkaebus sisaldab palju sisutuid väiteid, mis kohus peaks jätma tähelepanuta. Kaebuse tervikteksti avaldamine kohtuotsuses ei olnud vajalik ega nõutav. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid toimiku nr 3-10-896 kohtuasja juurde võtmise.
14. b)Narva Linnavalitsuse ja OÜ Valerston Grupp vahel sõlmitud leping detailplaneeringu korraldamiseks lõpetati ennetähtaegselt, kui selgus, et see on vastuolus PlanS § 10 lg-ga 6, mille kohaselt ei saa huvitatud isikut volitada korraldama üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
15. c)Ainuüksi põhjus, et detailplaneeringu algatamisel nähti ette kõrghaljastus, kuid planeeringu koostamisel selgusid asjaolud, mis ei võimalda kõrghaljastust rajada, ei ole aluseks planeeringu tühistamiseks.
16. d)Asjas ei oma tähtsust, millised olid vastustaja eelmise ametniku seisukohad võrreldes praegusega. Asjakohane ei ole ka kaebaja tõstatatud probleem teenindusmaa määramise kohta kortermaja XXX juurde. Väited ökoloogilise kahju kohta, mis tekib puude mahavõtmisega, pole tõendamist leidnud. Ühtlasi ei oma asjas mingit tähtsust parkla tasulisus ja selle kasutamise võimalus ööpäevaringselt. KÜ Valge Sein on valel arusaamisel parklate arvust. Nimelt nähti otsusega nr 107 ette 80-kohalise parkla rajamine, kuid parklate arvu seal ei mainitud.
17. e)Kaebus on esitatud eesmärgil säilitada reformimata riigimaal kaebuse esitaja ebaseaduslik maakasutus. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-29-10 öelnud, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused.
18. f)Ida-Viru maavanema 21. jaanuari 2010. a kirjas on planeeringulahendusele antud heakskiit. Kirjas on esitatud vaid soovituslik ettepanek kaaluda autoparkla rajamist, see ei muuda ega tühista maavanema heakskiitu.
19. g)Vaidlustatud haldusakt on põhjendatud ja õiguspärane. 8. Narva Linnavolikogu vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsus muutmata. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja jääb kõigi oma halduskohtuastmes 29. novembri 2010. a seletuses ja kohtuistungil esitatud seisukohtade juurde. Vastuse põhjendused:
20. a)Kaebuse väidete mittetäilik kajastamine kohtuotsuse tekstis ei viita mingilgi määral kohtu rikkumisele tõendite igakülgsel ja objektiivsel hindamisel. Kaebuses toodud väidetest enamik on paljasõnalised.
21. b)KÜ Valge Sein ei ole põhjendanud, millised materjalid toimikust nr 3-10-896 peaksid tõendama tema poolt väidetud asjaolusid. Kõik antud haldusasjas olulised asjaolud on piisavalt tõendatud toimikus sisalduvate materjalide pinnalt. Kohus toimis õigesti, kui jättis rahuldamata kohtuistungil kaebaja esitatud dokumentide kohtuasja toimikusse võtmise taotluse.
22. c)Kaebaja pole esile toonud asjaolud, mis põhistaksid tema väidet, et kohtuotsus on motiveerimata.
23. d)Detailplaneeringu menetluse käigus toimunud rikkumise on vastustaja menetluse kestel kõrvaldanud, mistõttu haldusakti tühistamine ei ole põhjendatud. Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamist ei mõjutanud asjaolu, et selle koostamise korraldamine oli algselt volitatud planeeringust huvitatud isikule, kuna ka siis, kui planeeringu koostamine oleks olnud algusest peale vastustaja korraldatud, oleks planeerimismenetluse tulemus olnud sama. Narva Linnavalitsuse peaarhitekti väidetavad ütlused tuleb jätta tähelepanuta. Detailplaneering on kaalutud ja motiveeritud. KÜ Valge Sein ei ole talle erastatud teenindusmaa ulatust kunagi vaidlustanud. Avaliku arutelu käigus on kaebaja väidetele vastatud. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa mõjutada see, kuidas tulevane maaomanik rajatavat parklat kasutab. Asjakohatud on väited detailplaneeringu avaliku protokolli ebaõigsuses. 4 9. KÜ Valge Sein vastuses OÜ Valerston Grupp apellatsioonkaebusele palub KÜ Valge Sein jätta menetluskulude sissenõudmise nõude rahuldamata. 10. Maa-ameti vastuses palutakse KÜ Valge Sein apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning rahuldada OÜ Valerston Grupp apellatsioonkaebus, millega mõista OÜ Valerston Grupp kasuks välja menetluskulud KÜ-lt Valge Sein. Vastuse põhjendused:
24. a)Detailplaneering on koostatud ja detailplaneeringu kehtestamise otsus on vastu võetud menetlusnõudeid järgides ja põhjendatud huve kaaludes, kooskõlas kaalutlusreeglite ja õiguse üldpõhimõtetega. Narva Linnavolikogu on KÜ Valge Sein huve ja õigusi detailplaneeringu menetluses kaalunud piisava põhjalikkusega ning detailplaneeringu kehtestamise otsuses seda ka piisavalt põhjendanud. Kehtestatud detailplaneering arvestab parkimisala kavandades KÜ Valge Sein huve tunduvalt rohkem kui kehtiv üldplaneering, mis nägi ette sellele maale korterelamu ehitamise. Lisaks on vähendatud esialgsete parkimiskohtade arvu ning antud kaebajale võimalus tasuta parkida.
25. b)Planeeringualas oleva maa suhtes on algatatud riigi omandisse jätmise menetlus, mida tuleb lugeda igati mõistlikuks, kuna omanikuta maa hooldamine põhjustab kohalikule omavalitsusele täiendavaid kulutusi. KÜ-l Valge Sein ei saa olla tekkinud seadusega kaitstud õigust või huvi, mis võimaldaks tal jääda määramata ajaks riigile kuuluva maa tingimusteta kasutajaks. Riigivaraseadus annab kõigile isikutele võrdse võimaluse maa omandamiseks enampakkumisel. Käesoleval ajal on huvi kõnesoleva reformimata riigimaa omandamiseks üles näidanud üksnes OÜ Valerston Grupp.
26. c)Ida-Viru maavanem on 21. jaanuari 2010. a kirjaga kõnesoleva detailplaneeringu kooskõlastanud ja heaks kiitnud. Asjaolu, et maavanema on juhtinud tähelepanu kavandatava parkla otstarbekusele, ei tähenda, et planeering oleks kooskõlastamata jäänud. Maavanema heakskiit planeeringule on sisuliselt ettepanek kohalikule omavalitsusel planeeringu kehtestamiseks. Seaduse kohaselt on planeerimisdiskretsiooni teostamine kohaliku omavalitsuse pädevuses ning kohalik omavalitsus on ainupädev otsustama linna ruumilise arengu üle. Otsus nr 138 on kaalutletud ja põhjendatud. Detailplaneering on sisuliselt õiguspärane.
27. d)Apellatsioonkaebuses esitatud 9. novembri 1999. a XXX teenindusmaa piiride määramise ettepanek ei ole käesolevas asjas relevantne, sest teenindusmaa piiridega mittenõustumiseks ette nähtud kaebetähtaeg on ületatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. KÜ Valge Sein apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud olulisi kohtumenetluse norme, mis tingivad kohtuotsuse tühistamise ja asja halduskohtule uueks lahendamiseks saatmise. Rahuldada tuleb ka OÜ Valerston Grupp apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus põhjendab otsust järgnevalt. 12. Halduskohtule esitatud KÜ Valge Sein kaebusest on välja loetavad järgmised kaebaja põhiseisukohad: - planeeringu kehtestamise otsus läks vastuollu planeeringu algatamise otsuse p-ga 3.5.7, kuna selles oli ette nähtud ka kõrghaljastuse rajamine ja parklakohtade arvuks 80, kuid vaidlustatud planeeringu kehtestamise otsuses nähti ette vaid madalhaljastus ja parkimiskohtade arvuks koos taksopeatusega 85; - rikuti standardi EVS 843:203 nõudeid, sest selle järgi tulnuks kuni saja kohaga parkla puhul elamu ja parkla vahele jätta 20-meetrine vahemaa (planeeringuga nähakse vahemaaks ette 15 meetrit); 5 - kavatsetakse langetada haljasalal olevad 21 puud ning sealjuures ei arvesta planeerimismenetluses korteriühistu poolt esitatud väidet, et valdavalt puhub tuul kavandatava parkla poolt; - parklat ei ole läheduses asuva Selveri kaupluse jaoks tegelikult vaja, kuna olemasolev parkla pole kunagi täidetud; - tegelikkuses kavandatakse tasulist parklat, kuhu soovitakse suunata ka majaelanike autod; - planeerimismenetluses esitas kaebaja põhjendused, miks valitud lahendus ei sobi, mitte ei olnud planeeringu vastu tervikuna; - rajatav parkla koos kahe uue sisse-väljasõiduga tekitavad liikluses täiendavaid probleeme; - haldusakt ei ole proportsionaalne ning on kaalutlusvigadega ja põhjendamata, kuna selles ei käsitleta planeerimismenetluses esitatud vastuväiteid; - maavanem soovitas kaaluda parkla vajalikkust selles kohas; - maavanem rikkus planeerimismenetluses järelevalvet reguleerivaid norme. Lisaks arutleti kaebuses veel selle üle, kas omal ajal oli vaidlusaluse maa erastamine kortermaja juurde võimalik või mitte. 13. Halduskohtu otsus selle kaebuse lahendamiseks on 21 lehekülge pikk. Kuid halduskohtu põhjendused on esitatud napilt kahel leheküljel. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus võtnud seisukoha vaid osade kaebuse argumentide osas. Täpsemalt on kohus põhjendanud vaid seda, miks ta leiab, et maavanema soovitus ei olnud kohalikule omavalitsusele siduv (otsuse p 76). Mööndustega on võimalik leida kohtu põhjendusi ka seoses kaebaja arutlustega selle üle, kas kaebaja kortermaja juurde oli omal ajal võimalik vaidlusaluse maa erastamine (p 79). Veel on võimalik leida kohtu seisukohti, et vastustaja teostas kaalutlusõigust (p 76), et otsus on motiveeritud (p 77) ja et vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane (p 80). Samas on need seisukohad formuleeritud üksnes kohtupoolse konstateeringuna ja põhjendusi, miks kohus hoolimata kaebaja seisukohtadest nii arvab, kohtuotsuses esitatud ei ole. Ülejäänud osas on kohtuotsuse põhjendustes kirjeldatud kas planeerimismenetluse senist käiku (p 74, 77) või tsiteeritud Maaameti seisukohti (p 78, 79). Seega sisuliselt on kohtuotsuses põhjendatud küll seda, miks ei olnud maavanema soovitus vastustajale siduv ja osaliselt on selgitatud kaebajale ka omaaegsete erastamisvõimalustega seonduvat, kuid ülejäänud kaebaja väidete osas põhjendatud seisukohad puuduvad. Sealjuures ei ole valdavat enamust kaebaja väidetest halduskohtu otsuse põhjendustes vähimalgi määral puudutatud ning halduskohus on need vaikides tähelepanuta jätnud. 14. Halduskohtu otsuse tegemise ajal oli halduskohtumenetluse jaoks siduv TsMS § 442 lg 8, mis sätestas järgmist: „Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.“ Eelnevalt kirjeldatu põhjal on ilmne, et halduskohtu otsus TsMS § 442 lg 8 nõuetele ei vasta. Kohtuotsuses ei ole põhjendusi valdava enamiku kaebaja väidete suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on see oluline menetlusnormi rikkumine, mis tingib käesoleval juhul halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule saatmise vastavalt HKMS § 200 p-le 2. 6 15. Samuti on halduskohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kaebuses taotles kaebaja, et asja juurde võetaks toimik haldusasjas nr 3-10-896 (haldusasi, milles oli vaidlustatud detailplaneeringu ala suhtes varem välja antud haldusakte). Halduskohus ei võtnud selle taotluse osas seisukohta ei menetluse käigus ega ka kohtuotsuses. Kolmas isik OÜ Valerston Grupp esitas halduskohtu istungil taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (tl 227p, kd I). Halduskohtu otsuses ei võetud selles osas mingit seisukohta, ehkki tollal kehtinud HKMS § 93 lg 2 järgi pidanuks kohus esitama kohtuotsuses menetluskulude jaotuse ja menetluskulud välja mõistma. Samamoodi ei võtnud kohus seisukohta ka kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osas (tl 227p, kd I). Ka need menetlusnormide rikkumised on kohtuotsuse tühistamise aluseks. 16. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik halduskohtu menetluslikest minetustest hoolimata ise asja sisuliselt lahendada. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jätnud tuvastamata mitmed olulised asjaolud, mille esmakordne tuvastamine ja neile kohtupoolsete põhjenduste rajamine võtaks menetlusosalistelt sisuliselt ära võimaluse faktiliste asjaolude tuvastamise vaidlustamiseks, kuna selles osas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamine pole üldjuhul võimalik (HKMS § 229 lg 1-3). Ka ringkonnakohtu seisukohad kaebaja argumentide osas oleksid valdavas osas võetud kohtu poolt esmakordselt ning vastavalt oleks ka selles osas edasikaebevõimalus ühekordne. Kõik see ei oleks kooskõlas PS §-s 149 sätestatud kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõttega. Lisaks muutuks sellisel juhul esimese astme kohus institutsioonina mõttetuks, kuna ringkonnakohus peaks tema ülesanded sisuliselt täies mahus enda peale võtma. 17. Kuna halduskohus ei ole enamikku kaebaja väiteid käsitanud või oma seisukohti põhjendanud ning halduskohtu otsus kuulub seetõttu tühistamisele, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega võimalikuks käsitada siinkohal ülejäänud apellatsioonkaebuse väiteid. Ringkonnakohus peab siiski oluliseks juhtida tähelepanu mõnedele asjaoludele, mis vajaksid muuhulgas halduskohtus asja uuel läbivaatamisel lähemat kontrollimist ja seisukoha võtmist. Need asjaolud oleksid järgmised.
28. a)Vaidlustatud otsuse põhjal võib aru saada, et puude maharaiumise nõue tulenes Päästeameti nõudest ja oli vajalik 15m tuletõrjekuja tagamiseks (tl 14p, kd I). Samas on kolmas isik OÜ Valerston Grupp väitnud, et kõrghaljastusest tuli loobuda selleks, et tagada päästetehnikaga juurdepääs hoonele (tl 37, kd I) ning on viidanud ka sellekohasele Ida-Eesti Päästekeskuse kirjale (tl 43, kd I). Need väited ei ole kokkulangevad. Tõendeid selle kohta, milline oli Päästeameti seisukoht tegelikult puude mahavõtmise osas, toimikus ei ole. OÜ Valerston Grupp poolt esitatud kirjast (tl 43, kd I) ei nähtu, et seal oleks põhjendatud puude mahavõtmise vajadust just Tiimanni 18c juures. Toimikus ei ole ka tõendeid selle kohta, millised on päästetehnika juurdepääsuvõimalused vaidlusaluse hoone juurde praegu, ehkki kaebaja on kinnitanud, et seni ei ole see päästetöödel probleeme tekitanud (tl 125, kd I). Toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik teha selget järeldust, kas võimalik ei oleks olnud äkki nii puude (vähemalt osaline) säilitamine kui ka tuleohutuse ja päästetöödega seotud nõuete tagamine. Ringkonnakohus märgib, et nende küsimuste osas seisukoha võtmiseks võib olla vajalik Päästeameti seisukoha küsimine.
29. b)Vastavalt standardite EVS 843:2003 p-le 10.13 peaks 51-100 kohaga maapealse või poolmaaaluse parkla või parkimishoone kaugus elamu akendega seinast olema 20 meetrit. Kui parkimiskohtade arv on 26-50, võib see vahemaa olla 15 meetrit. Vastustaja on lähtunud eeldusest, et kui tegemist on kahe parklaga, millest ühes on 37 ja teises 40 kohta ning mis on 7 üksteisest eraldatud kahe meetri kõrguse hekiga (vt planeeringu kaarti tl 94, kd I), siis kohaldub viimane nõue ning parkla kaugus elumajast võib olla 15 meetrit. Ringkonnakohtu hinnangul tekib siin küsimus, kas selline ühe suure parkla näiliselt kaheks jagamine võib olla kunstlik ning vastuolus standardite eesmärgiga. Sisuliselt avaneks sellise arusaama edasiarendamisel võimalus sobival maa-alal ning näilike eraldusalade loomisega viidatud standarditest pea täielikult möödahiilimiseks.
30. c)Planeerimismenetluses esitas kaebaja ettepaneku rajada parkla mujale, „näiteks endise ATP kohale“ (tl 45p, kd I) või pikendada olemasolevat taksodeparklat ja jätta haljasala alles (tl 47, kd I). Vastustaja ei ole selgitanud, millistel motiividel jäeti need ettepanekud arvestamata. Ringkonnakohus osundab, et planeerimismenetluses vajavad kaalumist ka alternatiivsed lahendused ning nende kõrvalejätmist tuleks põhjendada (vrdl nt RKHKo 3-3-1-54-03, p 20, RKHKo 3-3-1-39-07, p 16). Samuti väitis kaebaja, et maja juures puhuvad peamiselt loode- ja põhjatuuled, mis toovad (autode heit)gaasid kaebaja akendesse (tl 46p-47, kd I). Viimase asjaolu osas esitati maavanema juures toimunud ärakuulamise protokollist nähtuvalt ka mingisugune tõend (tl 101p, kd I), kuid tõendi olemust ega sellega seonduvat seisukohta vaidlustatud otsusest ei nähtu. 18. Kuna apellatsioonkaebused rahuldatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks halduskohtule, ei võta ringkonnakohus seisukohta apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluste osas. Maili Lokk Agu Timmi 8 Einar Vene