TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1058 Otsuse kuupäev 12.11.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.T. kaebus Tartu Vangla 03.04.2012 käskkirja nr 6-2/573 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.T. kaebus haldusasjas 3-12-1058 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12.12.
- Asjaolud ja menetluse käik A.T. on esitanud Tartu Halduskohtule 23.05.2012 kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt karistati kinnipeetavat A.T. peaspetsialist-üksuse juhi 03.04.2012 käskkirjaga nr 6-2/573 kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega kuue kuulise katseajaga selle eest, et kaebaja hoidis 06.03.2012 kella 18.35 ajal elukambris nr 164 WC-valgusti lüliti juures seistes käes kahte traadijuppi ja sigaretti „LM“. Eeltooduga pani A. T. toime Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 1 rikkumise, mille kohaselt on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada vigastusi ja VSkE§ 82 lg 3, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud hoida enda juures tubakatooteid. Seega on A. T. rikkunud oma teoga Tartu Vangla kodukorra p 7.2.5 sätteid, mis keelab muretseda, valmistada ja omada esemeid, mille omamine on Vangla sisekorraeeskirja või Vangla kodukord sätete või vangla direktori käskkirjaga keelatud. Kohtueelses menetluses on kaebaja läbinud vaidemenetluse kaevatava käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes – Tartu Vangla 10.05.2012 vaideotsusega nr 1-11/170-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kohus on kohtumäärusega 24.05.2012 võtnud menetlusse kaebuse Tartu Vangla 03.04.2012 käskkirja nr 6-2/573 tühistamise nõudes ja vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebaja on seisukohal, et teda on karistatud distsiplinaarkorras õigusvastaselt. Kaebaja leiab, et teda on alusetult süüdistatud ning distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud uurimiskohustust ning uurimispõhimõtteid pole õigesti teostatud. Kaebaja väitel ei saa ta olla süüdi, kuna ta on mittesuitsetaja. Kaebuse esitaja oli valmis tegema igal ajal nikotiini testi, mis kinnitab, et tema ei ole suitsetaja, kuid vangla testi ei teinud. Kaebaja märgib, et vanglaametniku kambrisse sisenemisel 06.03.2012 oli kaebajal tõepoolest käes kaks traadijuppi ja üks sigaret. Need esemed leidis kaebaja kambris oleva kapi tagant, mis oli keeratud paberinutsakusse, kui kaebaja püüdis kapi tagant kätte saada (välja õngitseda) mahakukkunud pastapliiatsit. Samal hetkel kui kaebaja traadijupid ja sigareti leidis, sisenesid valvurid. Kaebaja väitel ta ehmus ja pigistas esemed pihku, kuid andis need nõudmisel koheselt üle valvurile. Kaebaja väitel oleks ta ise need esemed valvurile üle andnud, kui oleks olnud rohkem aega. Kaebaja märgib, et ta ei ole vangla poest kunagi ostnud tubakatooteid ja temalt pole neid leitud ka jalutamast tulles. Samuti on kaebaja kambrikaaslane kinnipeetav R.M. mittesuitsetaja. Seega ei vasta tõele vangla väide nagu kaebaja oleks seisnud WC elektrilüliti lähedal selleks, et traadijuppidega sigaretti süüdata. Kaebaja selgitab, et kuna kambris oli mitu kinnipeetavat, jäi valvurile mulje, et keegi seisab uksel ees. 23.07.2012 kohtule esitatud kaebuse täpsustuses kaebaja kinnitab, et püüdis mahakukkunud pastapliiatsit kapi tagant kätte saada rullikeeratud ajalehe abil ning leidis kapi tagant rulli keeratud WC paberi, mille sees olid pakitud traadijupid ja sigaret ning samaaegselt sisenesid ka valvurid. Kaebaja jääb jätkuvalt oma nõude juurde ning taotleb temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist. Vastustaja seisukohad ja taotlused Tartu Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja toodud põhjendused ei ole asjakohased ning on seisukohal, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud ning käskkirja tühistamiseks puudub alus. Vastustaja rõhutab, et kuna kaebajale määrati distsiplinaarkaristus kinnipeetavale vanglas keelatud esemete hoidmise eest ja sellele kaebaja vastu ei vaidle, siis ei oma tähtsust, kas kaebaja on hetkel suitsetaja või mitte. Kaebajat ei süüdistatud kambris suitsetamises ning seega puudus testi tegemiseks ka vajadus. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja ning kaaskinnipeetavalt R.M. võetud seletust ning on veendunud, et kaebajal käes olnud sigaret ning traadijupid olid seal seetõttu, et sigaret traatide abil elektrilülitist süüdata ning ükskõik millise kinnipeetava poolt kambris ära suitsetada. Vastustaja osutab, et kaebaja pani distsiplinaarsüüteo toime 06.03.2012 ning sellel päeval ta seletusi juhtunu kohta anda ei soovinud. Seletuse juhtunu kohta andis kaebaja alles 14.03.2012 ning selleks ajaks oli kaebaja selgituse andmiseks ettevalmistunud ning mõelnud, kuidas ning kust keelatud esemed käes hoidmiseks saadi. Kaebaja pakutud versiooni, et suits ja traadid, mida kaebaja käes hoidis, tulid välja kapi tagant, kinnitab kaaskinnipeetav hiljem - 22.03.2012 antud seletuses, kuid ei räägi sõnakestki sellest, et 2 suits ja traadijupid oleksid olnud mingi paberinutsaku sees. Seda, et suits ja traadijupid olid paberinutsaku sees avaldab kaebaja juhtunu täiendatud versioonina alles vanglale esitatud vaides. Vastustaja osutab, et kuna kapi ja seina vahe on ca 2 cm, pidi olema esemete sealt välja võtmiseks vastav ese. Lisaks märgib vastustaja, et jääb arusaamatuks, miks oli peale visuaalselt keelatud esemete nägemist vaja neid paberinutsakust välja ja niisama kätte võtta. Samuti jääb arusaamatuks, millest oli tingitud kaebaja ehmatus, kui valvur sisenes ning mis põhjusel oli vajalik suits ja traadid pihku peita ning anda need valvurile alles peale vastava korralduse saamist, kui kaebaja enda arvates midagi valesti ega keelatut ei teinud. Kohtule täiendavas vastuses (29.10.2012) jääb vastustaja oma seisukohtade juurde ning märgib, et kaebaja on vanglale esitanud
- aastal kolmel korral avalduse , kus ta palub enda staatust suitsetajaks muuta. Samas on vangla juhtinud tähelepanu asjaolule, et A. T. on andnud oma seletuse 14.03.2012, kuid ekslikult on vangla vastuses märgitud kuupäevaks 14.06.
- Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud kõigi asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht Kairi Piller-Petrov 03.04.2012 käskkirjaga nr 6-2/573 määrati A.T.´ distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäevaks kartserisse paigutamist kuuekuulise katseajaga, Tartu Vangla kodukorra p 7.2.5 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Tartu Vangla kodukord p. 7.2.5 kohaselt on keelatud kinnipeetaval muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on Vangla Sisekorraeeskirja, Vangla kodukord või Tartu Vangla direktori käskkirjaga keelatud. Kinnipeetav A.T. on 06.03.2012 kella 18.35 ajal toime pannud järgmise distsipliinirikkumise: hoidis elukambris nr. 164 WC- valgusti lüliti juures seistes käes kahte traadijuppi ja sigaretti „LM“. VSkE § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada teistele isikutele vigastusi, traati saab kasutada nii enese kui teiste isikute vigastamiseks või elu ohtu seadmiseks, samuti vangla elektrisüsteemide kahjustamiseks, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti saab traadijuppide abil sigaretti elektrilülitist süüdata ning ükskõik millise kinnipeetava poolt kambris ära suitsetada. VSkE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud enda juures hoida tubakatooteid. Kaebaja ei ole eitanud, et tema käes olid traadijupid ning sigaret, kuid kaebaja märgib, et tema on mittesuitsetaja ning ta tahtis nimetatud esemed kohe valvurile edasi toimetada, kuid valvurid sisenesid kaebaja jaoks ootamatult ning kaebaja ehmus. Kohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et pole oluline, kas kaebaja ise oli suitsetaja või mitte, kuna kaebaja oli teadlik, et esemed, mida ta ajal, mil vanglaametnikud sisenesid, käes hoidis, ei ole vanglas kinnipeetavale lubatud. Kaebajat ei süüdistatud kambris suitsetamises ning seega puudus vajadus nikotiinitesti tegemiseks, kaebajale on süüks arvatud keelatud esemete hoidmine ja omamine. Keelatud esemete hoidmise eest karistuse määramiseks ei ole vaja välja selgitada, kellelt või kuidas on keelatud esemed saadud, piisab kui on tõendatud keelatud esemete hoidmine. A. T. ise keelatud esemete hoidmist ei eita. Seega oli A. T. distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ning käskkirja tühistamiseks puudub alus. 3 Vastustaja on märkinud, et kaebaja ja kinnipeetava R.M. seletusest (kaaskinnipeetava seletus, tl.6) jääb mulje, et kapi tagant asjade otsimine ehk väljaõngitsemine on sõna, mida kasutavad mõlemad kinnipeetavad ning on tegevus, mis ei ole neile võõras. Samuti tundub nimetatud tegevus lihtsana ning kiire tegevusena, sest kuidas muidu on võimalik, et kõik juhtub peaaegu silmapilgu jooksul - R. M. astub kambrisse, kui pastakas just kukkus kapi taha, samas jõuab A. T. seda välja õngitsema hakata, milleks peab olemas olema käepärast mingi selleks spetsiaalselt valmistatud ese, sest kapi ja seina vahe on umbes 2 cm ja käsi sinna ei mahu. Kui nüüd uskuda kaebaja vaides ja kohtu kaebuses toodud versiooni, et suits ja traadijupid olid ka paberinutsakus, siis pidi kaebaja jõudma välja õngitseda paberinutsaku, jõudma selle lahti arutada ning vabaneda ka ümbritsevast paberist, kuna valvuri ettekande kohaselt seisis kaebaja WC lüliti juures ja pihus olid suits ja traadid. Sellele, et kaebaja seisis valvuri sisenemise hetkel WC lüliti juures, ei ole kaebaja vastu vaielnud. Seega oleks võimalikuks osutunud traadijuppide abil sigaretti elektrilülitist süüdata ning ükskõik millise kinnipeetava poolt kambris ära suitsetada. Vangla on märkinud, et R.M. ei olnud kaebaja kambrikaaslane intsidenti ajal, vaid ta on astunud korraks kaebaja kambrisse, siis ei saanud olla R. M. teada, kas kaebaja on keelatud esemed peitnud või otsib mingit eset, mis ongi tõenduseks, et kaebaja ja R. M. seletused on omavahel kokku lepitud. Kaebaja sai 06.03.2012 intsidendi kohta ettekande koostamisest teada samal kuupäeval, kuna on allkirjastanud esemete võetuse akti nr. 715, millel on märge ettekande 795 koostamisest. Kaebaja on esitanud omapoolse selgituse asjale 14.03.
- Eeltoodut arvesse võttes, ei ole kaebaja versioon esemete leidmise kohta usutav, kaebajale ei ole juhuslikult keelatud esemed kätte sattunud ning kohus on seisukohal, et kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud, kinnipeetav on teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest ning kaebaja on teadlik, millised tagajärjed kaasnevad vangistust reguleerivate õigusaktide rikkumisega. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud isiku isiksust, teo toimepanemise kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtuvalt on kaalutletud otsustust ning on leitud, et kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on peetud mõistlikuks kohaldada kartserisse paigutamist katseajaga. teatatud, et tema suhtes on algatatud Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale distsiplinaarmenetlus seoses toimunud intsidendiga Tartu Vangla kodukord p. 7.2.5 rikkumisega ning kaebajale on antud võimalus ka omapoolseks selgituseks. Kaebajale on õigesti süüks arvatud Tartu Vangla kodukord p. 7.2.5 nõuete süüline rikkumine ning määratud proportsionaalne karistus, seega on distsiplinaarkaristus seaduslik, õigustatud ja põhjendatud. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt, menetlusnormide rikkumist ei ole kohus täheldanud ning kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Kohtunik Mare Priks 4