3-12-1345/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1345 Otsuse kuupäev

1. november 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Igor Kotlyarovi (Kotlyarov) kaebus Tartu Vangla
2. mai 2012 käskkirja nr 6-2/740 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2012 Menetlusosalised Kaebaja - Igor Kotlyarov Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon
4. Jätta Igor Kotlyarovi kaebus haldusasjas nr 3-121345 rahuldamata.
5. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. detsembrini
7. a. Asjaolud
8. Tartu Vangla 04.05.2012 käskkirjaga nr 6-2/740 karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Igor Kotlyarovi pikaajalise kokkusaamise keelamisega selle eest, et ta ei allunud 07.04.2012 kella 08.20 ajal vanglaametniku korraldusele avada suu selleks, et ametnikul oleks võimalik veenduda ravimite manustamises. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi 6-kuulise katseajaga. 11.05.2012 esitas I. Kotlyarov Tartu Vanglale vaide, milles taotles nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla 04.06.2012 vaideotsusega nr 1-11/207-1 jäeti vaie rahuldamata.
9. 28.06.2012 laekus Tartu Halduskohtusse I. Kotlyarovi kaebus Tartu Vangla 04.05.2012 käskkirja nr 6-2/740 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused
10. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei ole karistuse määramisel rakendanud piisavalt uurimisprintsiipi ning leiab, et ta ei ole rikkumist toime pannud. Kaebaja väitel oli ta juba avanud suu, kuid ei saanud aru, kuidas peab õigesti suu avama. Seetõttu ootas ta täiendavat korraldust, mis loeti mitteallumiseks.
11. Kaebajal kästi kirjutada seletuskiri, selgitamata, mille kohta ta seletuskirja kirjutama peab. Kaebaja palus tunnistajana üle kuulata oma kambrikaaslase, kuid vangla keeldus seda tegemast, kuna kinnipeetava näol ei ole tegemist usaldusväärse tunnistajaga. Kaebaja leiab, et peamise tunnistaja ülekuulamata jätmisega on sihilikult raskendatud tema olukorda, kuna kaebajal ei ole võimalik ennast hiljem enam kaitsta.
12. Kaebaja väitel on alusetu vangla väide, et kaebaja ei eita oma rikkumist. Kaebaja leidis vaides, et ta ei ole rikkumist toime pannud. Vastustaja vastuväited
13. Oma distsiplinaarmenetluses 10.04.2012 antud seletuses märgib kaebaja, et valvur küsis tema käest, kas ta on tabletid alla neelanud, seega sai kaebaja küsimusest aru, mille peale ta vastas jaatavalt ning avas rääkimise ajal selle kinnituseks suu. Kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et tema avas suu aga pärast suu avamist palus valvur R. Tšekuolite, et ta avaks uuesti suu. Kuna kaebaja ei saanud aru, kuidas ta peab seda õigest tegema, tahtis ainult täiendavat korraldust, kuidas paremini suud avada. Seega kinnitab kaebaja öeldu, et ta ei täitnud valvur R. Tšekuolite korraldust. Esimest korda avas ta suu, ilma selleks korraldust saamata omaalgatuslikult. Kuna valvur selle käigus vajalikku kontrolli teostada ei saanud, andis ta kaebajale korralduse suu avamiseks ja seda korraldust kaebaja ei täitnud, vaid hakkas nõudma täiendavat korraldust, kuidas suu avada, milleks vastustaja arvates ilmselgelt vajadus puudus.
14. Riigikohus on oma 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 märkinud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava arusaam ja sellega seonduv arvamus ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
15. Vaatamata asjaolule, et kaebaja enda arvates oli juba ravimi manustamise tõenduseks suu avanud, mis kinnitab, et ta teadis selle tegevuse eesmärki, pidi ta mõislikule inimesele kohaselt saama aru, et valvuril antud korraldus avada suu tähendab, et tuleb avada suu ja seda piisavalt selleks, et valvur saaks kontrollida suu õõnsust. Ei ole usutav, et antud korralduse täitmiseks vajas kaebaja ka tegelikkuses täiendavaid selgitusi. Kuna kaebaja vanglaametniku korraldust ei täitnud, siis rikkus ta VangS § 67 p 1 sätestatud allumiskohustust ning tema karistamine oli õigustatud ja käskkirja tühistamiseks puudub alus. Vastustaja palub jätta Igor Kotlyarovi kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
16. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi.
17. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega vastustaja poolt uurimisprintsiibi rikkumise kohta. Kohus suhtub kriitiliselt kaebaja väitesse, et ta ei saanud ametniku korraldusest aru kuidas ta peab suu avama.
18. Kohtuistungil antud seletuses (tlk 38 pöördel) kinnitab kaebaja, et ta võtab vanglas ravimeid juba aasta aega. Kohus ei pea tõenäoliseks ja usutavaks seda, et kinnipeetav, kes on vanglaametnike järelevalve all aasta aega igapäevaselt ravimeid võtnud, ei ole selle aja jooksul aru saanud, et selleks, et ametnik saaks veenduda ravimite tegelikus manustamises, tuleb kinnipeetaval suu avada taoliselt, et ametnik saaks veenduda, et kinnipeetav ei ole ravimeid alla neelamata jätnud. Kohtuistungil demonstreeris kaebaja kuidas ta
19. aprillil suu avas ja seejuures ametnikuga rääkis (tlk 39). Kaebaja selgitus veenis samuti kohut, et kui kaebaja avas suu taoliselt, nagu ta demonstreeris kohtuistungil, siis ei olnud ametnikul võimalik veenduda, kas kaebaja on ravimid manustanud või mitte.
20. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta ei saanud aru, miks ja mille kohta ta peab seletuskirja kirjutama. Kaebaja seletuskirjast (tlk 8) nähtuvalt alustab ta vene keeles kirjutatud seletuskirja sõnadega, et 07.04.12 hommikusel loendusel toimunut saan ma selgitada järgnevaga… Seega pidi kaebajal enne seletuskirja kirjutamisele asumist olema selge, et ta peab andma seletusi
21. aprilli loenduse sündmuste kohta. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole eiranud kaebaja menetlusõigusi sellega, et ta oleks kaebajale jätnud selgitamata seletuskirja kirjutamise nõude põhjendused. Samuti tuleneb ka kaebaja kambrikaaslase Eduard Gromovi seletuskirjast ja avaldusest (tlk 41, 4), et valvur Reeta Tšekuloite tõi juba
22. aprillil kaebajale kambrisse seletuskirja blanketi, mille toomist kinnitab valvur oma ettekande lisas (tlk 6). Seega pidi kaebaja
23. aprillil seletuskirja (tlk 8) kirjutades olema teadlik sellest, mille kohta ta peab seletuskirja kirjutama.
24. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele seetõttu, et vastustaja ei arvestanud kaebaja kambrikaaslase Eduard Gromovi tunnistusega. Vastustaja poolt on kohtule esitatud E. Gromovi 10.05.2012 seletuskiri Tartu Vangla direktorile (tlk 41). Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega E. Gromovi nimelt Tartu Vangla direktorile kirjutatud allkirjastamata avalduse (tlk 4). Kaebaja selgitas kohtuistungil, et avaldus on sisuliselt seletuskirja koopia. Seletuskiri ja avaldus on samasisulised. E. Gromov kinnitab, et kaebaja avas suu ja E. Gromov ei saanud aru, mida valvur veel tahab. Kohus on seisukohal, et nii E. Gromovi avaldus kui seletuskiri tõendavad kaebaja poolt kaebajale inkrimineeritud distsipliinirikkumise toimepanemist. Nimelt kinnitab E. Gromov nende kirjalikes tõendites, et kaebaja küll avas suu, kuid valvur ei pidanud seda piisavaks ja kordas korraldust suu avamiseks. Asjaolu, et E. Gromovi arvates ei olnud valvuri nõue põhjendatud, ei muuda veel valvuri korraldust kaebaja õigusi rikkuvaks. Kohus on seisukohal, et ainult valvur sai teha otsustuse, kas tal oli kaebaja poolt suu avamisel võimalus veenduda ravimite manustamises või mitte, sest E. Gromov ei kinnita nimetatud tõendites, et ta oleks vaadanud koos valvuriga kaebaja suhu ja et ta oleks näinud, et kaebaja tegelikult ravimid manustas. E. Gromov kinnitab ainult oma arvamust, et ka tema avab pärast ravimite manustamist suu nagu kaebajagi.
25. Kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemine on tõendatud ka valvurite Kaidar Junkeri (tlk 35) ja Eve Sepa (tlk 36) seletustega, kes kinnitavad, et kaebaja ei avanud Reeta Tšekuloite korraldusel suud. Sama nähtub R. Tšekuloite poolt vanglale esitatud ettekande lisast (tlk 6). Kohtu arvates ei muuda K. Junkeri ja E. Sepa seletusi ebausaldusväärseteks pelgalt fakt, et seletused on antud pool aastat hiljem sündmusest, mida seletustes kajastatakse. Seletused kattuvad oma põhisisult nii kaebaja kui kaebaja kambrikaaslase seletuskirjades tooduga.
26. Kuna vaidlustatud haldusaktis (tlk 5) on asjas tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud tuvastatud õigesti, siis puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
27. aprillil valvuri poolt kaebajale antud korraldus ei rikkunud kaebaja õigusi. Korraldus ei vasta tühise haldusakti tunnustele. Seetõttu puudus kaebajal õigus korralduse täitmata jätmiseks. Kaebajat on korralduse täitmata jätmise eest karistatud distsiplinaarkorras õiguspäraselt.
28. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda, kuna kaebuse rahuldamata jätmisel peaks vastustaja menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja ei ole aga vastavat nõuet esitatud. Roby Koik kohtunik