KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1), s.t kuni 17.12.2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas. Talle saabus 19.10.2010 kiri Tallinna Halduskohtust haldusasjas nr 3-09-2291, mille kättesaamisel kaebaja märkas, et ümbrik oli avatud. Kaebaja teavitas sellest kirju jagavat ametnikku, kes koostas 20.10.2010 vastava akti ja edastas selle kaebajale. Ettekandes selgitab vanglaametnik, et kaebaja näitas talle kirja kätteandmisel, et kiri oli kinni kleepimata.
2. Kaebaja esitas Viru Vanglale 21.10.2010 taotluse kahju hüvitamiseks seoses sellega, et Viru Vangla andis talle Tallinna Halduskohtu saadetud kirja avatud ümbrikus üle.
3. Tartu Halduskohtusse saabus 10.01.2011 kaebus, milles kaebaja taotleb 21.10.10 Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude summas 15 000 krooni (958,97 eurot) rahuldamist. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on avanud ümbriku ning seetõttu rikkunud tema õigust saadava informatsiooni konfidentsiaalsusele.
4. Viru Vangla jättis 26.01.
5. a vastuses kaebaja kahjunõude hüvitamata.
6. Tartu Halduskohus võttis 17.03.
7. a määrusega kaebuse menetlusse. Viru Vangla leidis 18.04.
8. a vastuses, et kaebus on põhjendamatu ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Vangla väidab, et ei ole kaebajale 19.10.2010 Tallinna Halduskohtust saabunud kirja avanud ja sellega seoses sõnumi saladust rikkunud, seetõttu ei ole tekkinud kahju, mis kuuluks hüvitamisele RVastS § 9 lg 1 alusel.
9. Tartu Halduskohus jättis 28.12.
10. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja kahjunõude menetlemise käigus ei ole tuvastatud, et kaebajale saadetud kiri oleks olnud avatud. Vangla ei ole täheldanud, et vanglaametnikud oleksid toiminud ebaseaduslikult ja avanud kaebaja kirja. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, kas vanglaametniku väidetava tegevuse tulemusena tekkis tal varaline või mittevaraline kahju. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks saanud varalist või mittevaralist kahju. Viru Vangla andmetel oli vaidlusalune kiri lahti ümbriku kleepribast, mitte aga pealt või küljelt, mis annaks alust arvata, et kirja on tahtlikult avatud. Kohus nõustus vanglaga, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaks, et talle adresseeritud kiri on õigusvastaselt Viru Vangla töötajate poolt avatud. Kiri võis avaneda saatmise käigus selle tõttu, et ümbriku liimiriba oli saatja poolt halvasti kleebitud või kleepimata jäetud. Kohus leidis, et Viru Vangla ei ole kaebajale kahju põhjustanud ja vastupidist kaebaja tõendanud ei ole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. 30.01.2012 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja apellatsioonkaebus, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist.
12. Apellatsioonkaebuses tugineb kaebaja järgmistele väidetele: −

-i uut redaktsiooni talle ei antud, see on olemas ainult eesti keeles, mida kaebaja peab õiguskaitsevahenditele juurdepääsu piiramiseks; − Halduskohus on asunud kaitsja rolli, sest vastustaja ei väljendanud mingisuguseid seisukohti ega kaitsnud midagi. Halduskohus otsis ettekäändeid ja mõtles välja asjaolusid koos tõenditega; − Kõik vastustaja vastused on esitatud menetlustähtaega rikkudes, mistõttu ei saa neil olla õiguslikku jõudu; − Halduskohus on võltsinud ja moonutanud kaebuse sisu; − Kohtuotsuses puudub kohtu seisukoht kaebuse osas. 9. Viru Vangla vaidleb 07.08.2012. a vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vangla jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et Tartu Halduskohtu 28.12.2011. a otsuses esitatud seisukohad on õiguspärased. 10. Vastuväiteks apellatsioonkaebusele märgib vangla järgmist: − Vastuseks kaebaja väitele

-i mitteväljastamise kohta selgitab vangla, et vangla on kinnipeetavaid teavitanud

-i muutumisest alates 01.01.2012 ja osakondades on

-i eestikeelse versiooniga tutvumine tagatud. Vene keelde tõlgitud õigusaktide loetelu kajastub Justiitsministeeriumi kodulehel, kuid

-i ei ole vene keelde tõlgitud. Vangla on lasknud tõlkida vangistust reguleerivad olulised õigusaktid, kuid kõikide õigusaktide tõlkimise kohustust Viru Vanglal ei ole. Seni kui

-i vene keelde tõlgitud ei ole, on vanglal võimalik kinnipeetavatele tagada üksnes

-i eestikeelse versiooniga tutvumine ja kasutamine. 2 − Halduskohus ei kohustanud vanglat kohtuistungist osa võtma. Vangla esindaja kohtuistungilt puudumine ei tähenda, et vangla ei ole kaebuse osas arvamust avaldanud ja oma seisukohti kaitsnud. − Kaebaja kahju hüvitamise taotlust ei lahendanud vangla tähtaegselt, kuid Tartu Halduskohtule on vangla esitanud kirjaliku seisukoha tähtaegselt. − Vangla on seisukohal, et halduskohus on kaebuse sisust õigesti aru saanud ja kaebuse eseme õiguspäraselt kvalifitseerinud. Kaebaja on nii vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kui ka halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud kahju hüvitamist seoses vangla õigusvastase tegevusega Tallinna Halduskohtust saabunud kirja avatult üleandmisega. Kui kaebaja leidis, et nii vangla kui ka halduskohus on tema nõudest valesti aru saanud, tulnuks sellest menetluse käigus kohe märku anda. 08.12.

1. a kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks kaebuse eseme küsimust tõstatanud. − Tartu Halduskohus on kohtuotsuse resolutsioonis oma seisukoha avaldanud, kaebuse rahuldamata jätnud ning oma seisukohta kohtuotsuses arusaadavalt põhjendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.
3. a otsus muutmata.
4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja on apellatsioonkaebuses taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et tema arvates on vangla talle 19.10.2010 Tallinna Halduskohtust saabunud kirja avanud ja sellega seoses sõnumi saladust rikkunud.
5. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleb kõigepealt tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas toiming, millega väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui kas või üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. 14.

§ 188

lg 1 p 6 kohaselt küsib ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist vajaduse korral menetlusosaliste täiendavaid seisukohti või kogub muid asja lahendamiseks vajalikke tõendeid. Antud juhul on asja lahendamisel määrava tähtsusega tõendiks 19.10.2010 Tallinna Halduskohtust saabunud kirja ümbrik.

§ 59

lg 1 ls 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.

§ 59

lg 3 kohaselt kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Ettepaneku tegemisel selgitab kohus, milliseid asjaolusid on vaja tõendada. Ringkonnakohus kohustas 23.07.2012. a määrusega kaebajat esitama kohtule ümbrik, mille vangla oli kaebaja väitel õigusvastaselt avanud.

§ 59

lg 1 ls 2 kohaselt kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kaebaja ei ole kõnealust ümbrikku ringkonnakohtule esitanud ega toonud välja põhjusi, mis on takistanud tal ümbrikku esitamast. 3 15.

§ 59

lg 4 kohaselt võib kohus hinnata asjaolu menetlusosalise kahjuks, kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil. Kaebaja on jätnud esitamata asja lahendamiseks määrava tähtsusega tõendi ning ringkonnakohus ei saa võtta seisukohta kaebaja väite suhtes, et vangla on kirja avanud. Kuna tõendamiskoormust kannab kaebaja ning ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks tuvastada vangla õigusvastase tegevuse tema suhtes, ei ole RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamiseks nõutav eeldus täidetud.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja tõendanud talle mittevaralise kahju tekkimist. Mittevaralise kahju tekkimist peab olema võimalik objektiivselt hinnata ning kaebuses tuleb näidata, millise RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud õigusvastase toiminguga seoses on kahju tekitatud ja milline on kahju olemus. Kaebaja on väitnud, et talle on tekitatud kahju seoses sõnumi saladuse rikkumisega, kuid ei ole selgitanud, milles seisneb talle tekkinud kahju. Seega ei ole täidetud ka teine eeldus RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamiseks ning põhjusliku seose olemasolu tuvastamine ei ole võimalik, kuna puuduvad nii õigusvastane toiming kui ka tekkinud kahju.
2. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Agu Timmi Einar Vene 4 Madis Ernits