3-12-1862/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-1862 Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.05.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/6440-16 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon

1. Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
3. novembrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
4. detsembril 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LMTK) kontrollis XXX OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2011.a detsember. Kontrolli käigus tuvastatud, maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud toodi ära LMTK 16.04.2012 kontrollaktis nr 12.2-3/6440-11, milles leiti, et XXX OÜ ja Balti Vili OÜ vahel ei ole arvetel näidatud tehinguid toimunud. 23.04.2012 esitas XXX OÜ kontrollaktile eriarvamuse.
6. 18.05.2012 tegi LMTK XXX OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/6440-16, millega vähendas sisendkäibemaksu summas 4083,30 eurot, jättis XXX OÜ tagastusnõude summas 3733,54 eurot rahuldamata ning määras tasumisele käibemaksu summas 349,76 eurot ja tulumaksu summas 6512,44 eurot.
7. XXX OÜ esitas MTA-le vaide. 01.08.2012 vaideotsusega nr 6-1/905-2 jättis MTA XXX OÜ vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
8. XXX OÜ esitas kohtule kaebuse, milles taotleb LMTK 18.05.2012 maksuotsuse nr 12.23/6440-16 tühistamist osas, millega korrigeeriti sisendkäibemaksuna deklareeritud summat 2510 eurot ületavas osas ehk 1573,39 euro võrra ja määrati tasumisele tulumaksu summas 6512,44 eurot. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on ebaõigesti arvanud, et OÜ-ga Balti Vili tehingud ei ole tegelikkuses toimunud. Kaebaja kinnitab, et perioodil müüs Janari nimeline isik OÜ XXX teravilja ning esitas OÜ Balti Vili müügidokumendid, mille alusel sai viimasele makstud. Alles maksuhalduri kontrollakti alusel mõistis kaebaja, et Janar on olnud pettur. Kaebuse kohaselt on kaebaja veendunud, et OÜ XXX dokumendid vastasid käibemaksu arvestamise reeglitele ja kaebajale ei olnud varem teada, et OÜ Balti Vili on maksusuhetes äärmiselt ebakorrektne. Kaebaja väidab, et ta ei ole teinud midagi pahauskselt, mis õigustaks OÜ XXX maksustamist ja leiab, et tulumaksu määramine on ebaõiglane ja ebaseaduslik. Kaebaja leiab, et kahetsusväärselt on maksuhaldur vastuolusid lahendamata ning fantaasia abil neid suurendades andnud ebaõige hinnangu Tammistu Agrosse hoiule viidud vilja kui ka kaebuse esitaja juhatuse liikme eriteadmiste kohta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt jõudis maksuhaldur seisukohale, et XXX OÜ maksuarvestuses kajastatud tehingute – nisu ja odra ost OÜ-lt Balti Vili – reaalset toimumist ei ole kaebaja suutnud usaldusväärselt tõendada. Kaebaja poolt menetluses antud ütlused on ebajärjepidevad ja vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kaebaja ei ole suutnud tõendada OÜ Balti Vili rekvisiitidega arvetel kajastatud tehingute tegelikku toimumist ega kauba olemasolu. Ka kaebuses väidetu ei lükka ümber maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldusi. Vastustaja hinnangul ei ole usutav kaebaja väide, et ta on sattunud pettuse ohvriks ning talle müüdi odra asemel hoopis kaera. Maksuhaldur veendus vaatluse teel, et OÜ Tammistu Agro laos hoitaval kaeral ei ole puutumust OÜ Balti Vili rekvisiitidega arvetel kajastatud nisu ja odra väidetava soetamisega. Käesoleval juhul tuvastas maksuhaldur, et OÜ Balti Vili arvete alusel näidatud kaupa (nisu ja oder) ei ole kaebaja soetanud. Kaebaja on teinud mittenõuetekohaste kuludokumentide alusel väljamakseid, mida tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt jättis kaebaja tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata kokku summas 6512,44 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
11. Vaidlus on selles, kas kaebuse esitaja ja OÜ Balti Vili vahel on arvetel näidatud tehingud reaalselt toimunud või mitte. 2 Kohus nõustub vastustajaga, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline, et kuludokument ehk arve vastab käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele. Arve on vajalik selleks, et tuvastada müüja isik ning kontrollida vajadusel kauba või teenuse üleandmise fakti ja sellega seonduvaid asjaolusid. Üksnes arve formaalne olemasolu ei saa tõendada majandustehingute tegelikku toimumist. Samuti asjaolu, et väidetavad tehingupooled tehingu toimumist kinnitavad. Arve olemasolu puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise formaalset külge. Sisendkäibemaksu saab maha arvata aga juhul, kui lisaks on täidetud ka sisulised eeldused. KMS § 37 kohaselt on primaarne tehingu toimumine arvel näidatud isikuga. Juhul, kui arve on küll formaalselt korrektselt täidetud, kuid arve sisu ei vasta tegelikule majandustehingule, ehk kui tehingut ei ole üldse tehtud või seda ei ole teinud arvel näidatud pooled, ei ole tegemist nõuetekohase arvega. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat kaupa või osutab teenust. Kui see sisuline kriteerium on täitmata, on ka sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine õigustatud. Maksukohustuse tuvastamisel ei piisa seega mitte ainult algdokumentide olemasolust ja sellest, kuidas need on vormiliselt täidetud, vaid olulise tähtsusega on nende vastavus reaalselt asetleidnud tehingutele, sh on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks oluline ära näidata arvel tehingu teine pool ning tehingu objektiks olnud kaupade olemasolu ja kuuluvus tehingupartneritele.
12. Käesolevas asjas asus maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, et kaebaja maksuarvestuses kajastatud tehingute – nisu ja odra ost OÜ-lt Balti Vili – reaalset toimumist ei ole kaebaja suutnud usaldusväärselt tõendada. Kohtu arvates ei lükka ka kaebuses väidetu ümber maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldusi, sest kaebaja ei ole ka kohtule suutnud tõendada OÜ Balti Vili rekvisiitidega arvetel kajastatud tehingute tegelikku toimumist ega kauba olemasolu.
13. Kohtu jaoks ei ole usutav kaebaja väide, et ta sattus pettuse ohvriks ning et talle müüdi odra asemel hoopis kaera. Asja materjalidest nähtuvalt deklareeris kaebaja oma
14. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu summas 4249,74 eurot, mis tulenes peamiselt OÜ Balti Vili rekvisiitidega arvetel näidatud ostutehingute käibemaksudest. Kokku oli arvete nr 89, 08.11.2011; nr 92, 11.11.2011; nr 104, 23.11.2011; nr 107, 30.11.2011; nr 114, 08.12.2011; nr 116, 15.12.2011 ja nr 119, 19.12.2011 alusel ostetud teravilja – nii nisu kui ka otra ligi kaudu 130 tonni. 29.02.2012 alustas maksuhaldur korralduse nr 12.2-3/6440-1 (tl 86-88) alusel osaühingu kontrolli. 16.03.2012 saatis kaebaja maksuhaldurile e-postiga OÜ Balti Vili rekvisiitidega 25.10.2011 hinnapakkumise ja 08.11.2011 teravilja ostu-müügilepingu, milledel on teraviljaks näidatud oder ja nisu. 22.03.2012 saatis maksuhaldur kaebajale vaatluse läbiviimiseks ning teabe ja dokumentide esitamiseks korralduse nr 12.2-3/6440-7 (tl 51-52), milles teatas, et 02.04.2012 kell 10:00 alustatakse OÜ 06.03.2012 seletuses nimetatud XXX OÜ tegevuskohas aadressil Palo talu, Mõtsküla küla, Ahja vald, Põlva maakond tegevuskoha vaatlusega, mille eesmärgiks on teha kindlaks OÜ poolt soetatud varade (teravili) olemasolu, kuid kaebaja esindajat vaatlusele Palo talus Mõtskülas Ahja vallas ei ilmunud. Nimetatud kohas viisid vanemrevidendid R. Raudvere ja P. Raag 02.04.2012 kella 10:00-10:30 läbi vaatluse, kuid teravilja olemasolu nad ei tuvastanud. Samal ajal teatati maksuhaldurile telefoni teel, et teravili asub nüüd Tammistu Agro OÜ-s hoiul. 02.04.2012 viis maksuhaldur vaatluse läbi ka OÜ-s Tammistu Agro, mille käigus tuvastati, et kokku oli laohoones 4 teraviljapunkrit ja nendes kõiges hoiustati ainult kaera. Kohtul pole alust kahelda OÜ Tammistu Agro juhatuse liikme Tauno Tattari 02.04.2012 maksuhaldurile antud 3 seletuses, millest nähtuvalt tõi XXX OÜ juhatuse liikme Piret Sõmeri abikaasa Tarmo Sõmer esimese koorma kaera 20.02.2012 ning kokkulepe kaera ladustamise osas saavutati juba
15. või
16. veebruaril telefoni teel, kui Tarmo Sõmer helistas ja küsis, kas saab kaera hoiule tuua. Piret Sõmer aga väitis maksuhaldurile 06.03.2012 antud seletuses, et ostetud teravili asub Mõtskülas asuvas küünis. Kohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt OÜ Tammistu Agro laos hoitaval kaeral puutumust OÜ Balti Vili rekvisiitidega arvetel kajastatud nisu ja odra väidetava soetamisega, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud tuvastama maksukohustuse suuruse hindamise teel. Kohus nõustub vastustajaga, et usaldusväärsed ei ole kaebuse esitaja juhatuse liikme Piret Sõmeri väited, et ta ei suuda eristada erinevat teravilja, võttes arvesse asjaolu, et Piret Sõmeril on kõrgharidus põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialal ning töökogemus taimekasvatusspetsialistina OÜ-s Põlva Agro. Seega on kaebuse esitaja poolt maksumenetluses antud ütlused ebajärjepidevad ja vastuolus teiste maksuhalduri poolt kogutud tõenditega ning kaebaja ei ole suutnud tõendada OÜ Balti Vili rekvisiitidega arvetel kajastatud tehingute tegelikku toimumist ega kauba olemasolu. Ka kohtule esitatud kaebuses väidetu ei lükka ümber maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldusi.
17. Kohtu leiab, et maksuhaldur on käesoleval juhul tuvastanud õigesti, et kaebaja ei ole OÜ Balti Vili arvete alusel näidatud kaupa (nisu ja oder) soetanud, vaid teinud mittenõuetekohaste kuludokumentide alusel väljamakseid, mida tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Nimetatud väljamaksetelt jättis kaebaja tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata, kokku summas 6512,44 eurot.
18. Ka Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et ainuüksi arvete esitamine ja tasumine ning deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tehingud arvetel näidatud poolte vahel ei ole ei ole tegelikult aset leidnud. Kuludokument peab võimaldama tõepäraselt tuvastada majandustehingu sisu ja toimumist näidatud osapoolte vahel ning seesuguse eelduse puudumisele on maksuhaldur ka vaidlustatud maksuotsuses viidanud ning on seetõttu kohaldanud TuMS § 51 lg 2 punktis 3 sätestatut.
19. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluses esitanud usaldusväärseid tõendeid ega selgitusi, mis oleksid aluseks maksuotsuse tühistamiseks, vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu kohus jätab XXX OÜ kaebuse rahuldamata.
20. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik 4 5