3-12-1417/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-1417 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 03.04.2012 käskkirja nr 1-1/39 tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
2. novembrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. detsembril 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla direktori 03.04.2012 käskkirjaga nr 1-1/39 piirati Tartu Vanglas kinni peetavatele isikutele suitsetamiskohta kaasa võetavate sigarettide kogust viiele sigaretile (tl 30).
5. 03.05.2012 esitas XXX nimetatud käskkirja peale vaide, milles taotles käskkirja tühistamist või ettekirjutuse tegemiseks piirangu muutmiseks viielt sigaretilt sellisele kogusele sigarettidele nagu kinnipeetav jalutuskäigule kaasa võtta soovib.
6. Tartu Vangla saatis XXX vaide vangistusseaduse § 11 lg 41 alusel läbivaatamiseks justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumi 20.06.2012 otsusega nr 11-7/5183 jäeti XXX vaie rahuldamata (tl 5-6). Vaide otsuse põhjenduste kohaselt ei ole haldusakt põhiseadusega vastuolus. Haldusaktiga kehtestatud piirang on vajalik vanglas viibivate isikute tervise kaitseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Jalutuskäigule kaasa võetavate sigarettide koguse piiramine aitab vähendada vanglas ebaseaduslike võlasuhete tekkimist ning hoiab ära erinevaid suitsetamise korraldusega seonduvaid rikkumisi, mis omakorda aitab kaasa terve vangla julgeoleku tagamsiele. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
7. XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla direktori 03.04.2012 käskkirja nr 1-1/39 tühistamist ja teha vanglale ettekirjutus, mille kohaselt kohustada andma kinnipeetavale nii palju vangla poest ostetud sigarette, kui palju ta tahab ära suitsetada. Kaebaja arvates on see tema isiklik asi ja seaduslik õigus, mida ei ole võimalik piirata. Kaebaja on seisukohal, et vanglas viibides on tema vaba otsustama nii oma omandi käsutamise kui ka eraelu puudutavaid küsimusi ja leiab, et Tartu Vangla direktori käskkiri on õigusvastane, kuna see on vastuolus põhiseaduse (PS), vangistusseaduse (VangS) ja haldusmenetluse seadusega (HMS). VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei selgu kaebusest, kuidas kaasnes kaebajale just vaidlustatud haldusaktiga õiguste rikkumine. Kaebusest ei nähtu üldse, kas vaidlustatud haldusaktiga kaasnenud suitsetamiskohta kaasa võetavate sigarettide arvu vähendamisest ka tegelikult kaebajale negatiivseid tagajärgi saabus või mitte ja milles see konkreetselt väljendus. Vastustaja arvates ei riku vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja õigusi. Kuna vaidlustatud haldusaktiga ei keelatud kinnipeetavatele suitsetamist kui tegevust ega sunnita ka suitsetamisest loobuma, siis on asjakohatud kaebuses toodud põhjendused, et kaebajal on õigus endal otsustada, kas ta suitsetab või mitte. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt seda otsustusõigust ei tekita, muuda ega võta ära ning kaebaja on jätkuvalt oma otsustuses, suitsetada või mitte, vaba. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
9. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
10. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vanglas viibides on tema vaba otsustama nii oma omandi käsutamise kui ka eraelu puudutavaid küsimusi. VangS § 41 lg 2 sätestab, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
11. Riigikohus on oma 07.12.2009 otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvabadust ja võimalust realiseerida selle olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi) õigusi. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga – tema vabadus allutatakse vangistusseadusest tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. 2 Samuti asus Riigikohus oma 21.06.2007 otsuses nr 3-3-1-29-07 seisukohale, et kinnipidamisrežiimist tulenevad kitsendused vanglas kinnipeetavate isiklike asjade viimisele väljapoole kambrit ja kinnipeetavate vabaks liikumiseks ettenähtud kohti ei ole kehtestatud õigusvastaselt. Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil, ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse. Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoline. Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks on võimalik ette näha erinevused kinnipidamistingimustes.
12. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 03.04.2012 käskkirjaga nr 1-1/39 ei keelatud kinnipeetavatele ära suitsetamist kui tegevust ega sunnitud neid ka suitsetamisest loobuma, mistõttu on asjakohatud kaebaja väited, et kaebajal on õigus endal otsustada, kas ta suitsetab või mitte. Vaidlustatud haldusakt seda otsustusõigust ei tekita, muuda ega võta ära ning kaebaja on oma otsustustes, kas suitsetada või mitte, vaba. Ka enne vaidlustatud haldusakti väljaandmist oli suitsetamiskohta kaasavõetavate sigarettide kogus piiratud, milleks oli 1 pakk ning sigarette ei saanud muul ajal, kui suitsetamiskohas, üldse enda juures hoida. Seega ei saanud kaebaja ka enne kõiki sigarette kaasa võtta, mis tal hetkel olemas olid.
13. Kaebusest ei nähtu, kas vaidlustatud haldusaktiga kaasnenud suitsetamiskohta kaasa võetavate sigarettide arvu vähendamine ka XXX negatiivseid tagajärgi tekitas või mitte, samuti ei ole kaebuses ühtegi sisulist põhjendust, kuidas vastuvõetud käskkiri kaebaja õigusi reaalselt rikub. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri ei riku kaebuse esitaja õigusi. Kaebaja viited nii põhiseaduse, vangistuseaduse kui haldusmenetluse seaduse rikkumisele vastustaja poolt on paljasõnalised ja ei anna alust tunnistada käskkiri õigusvastaseks.
14. Küll aga on kohtu arvates vangla võtnud õiguspäraselt tarvitusele meetmed, et tagada vanglas viibivate isikute tervise ja tervisliku keskkonna kaitse. Kaebajal võimaldatakse üldjuhul suitsetada üks tund päevas ja tal on võimalik tarbida jalutuskäigu ajal iga kaheteistkümne minuti jooksul üks sigaret, mida ei saa pidada ülemäära piiravaks koguseks, arvestades suitsetamiseks ettenähtud aega, kuna suuremas koguses sigarettide tarvitamine korraga võib kahjustada isiku tervist, tuues kaasa ajutisi terviserikkeid. Maare Aloe kohtunik 3