KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-28182 Tsiviila

) § 2 lõikele 1, § 5 lõikele 1 ning § 13 lõikele

2. Kostjate seisukohtadele vastates tõi hageja välja, et ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 8 järgi on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ehitise rekonstrueerimine. EhS § 22 lg 1 p 3 järgi on selleks vajalik kohaliku omavalitsuse ehitusluba. Kostjad ei ole ümberehitusi oma korteris kooskõlastanud, vaid on seda teinud omavoliliselt. Kostjate korteri tegelik üldpind on tänasel päeval 95,9m2 ning kostjad peavad selle eest tasuma

§ 151lg 1 alusel.

Kostjate vastuväited

1. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostjatel ei ole hageja ees mingit võlgnevust. Hagis toodud summa moodustus külma aja kütteteenuste vahe tulemusena, mis kostjate arvates tugineb nende korteri ametlikule alale 87,9 m2, mis on registreeritud katastriüksusena.
2. 2006.a võttis hageja juhatus vastu otsuse suurendada kostjate korteri pindala 8 meetri võrra ja seejärel hakati selle alusele esitama arveid, kus köetavaks pinnaks oli määratud 95,9 m
3. Seda hoolimata asjaolust, et tehnilise passi järgi on korteri kasulik ala 87,9m2 ja üldine ala 92 m
4. Kostjad ei ole saanud mingit ametlikku teadet katastriüksuse registrist ega linnavalitsusest korteri ala suurendamise kohta. Juhatus oma otsusega lihtsalt lisas 8 meetrit pindalale ainult sellepärast, et korterit on klaasitud 2 lodžat.
5. Kostjad on kogu aeg regulaarselt ja õigeaegselt arveid tasunud, lisades maksekorraldustesse märke, et arvestavad maha vahe, lähtudes korteri pindalast 87,9m
6. Vaatamata sellele kirjutab hageja järjekindlalt, et kostjatel on võlg ja viivised. Tegemist on põhimõttelise

imusega. Kui juhatus tahab muuta korteri pindajal, tuleks tal toimetada ametlikult ja muudatused vormistada kostjate korteri tehnilises passis. Kohtuotsuse põhjendused

1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
2. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostjate ühisomandis on korter aadressil Tallinn, XXX ning kostjad on hageja kui korteriühistu liikmed. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2009.a juulist on kostjad tasunud hageja poolt kommunaalteenuste eest esitatud arveid osaliselt, jättes kuni hagiavalduse esitamiseni tasumata kokku 718,23 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad pidid tasuma oma korteri küttekulude eest ka selle pindala osas, milles nad ehitasid kinni kaks korteri lodžat. 9.

§ 5

lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Sama seaduse § 13 lg 1 näeb ette, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

§ 13

lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on

§ 13lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

10.

§ 151

lg 1 näeb ette, et majandamiskuludeks korteriühistuseaduse mõttes on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

1. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja põhikirja (toimiku lk 7-13) punkti 2.6.
2. kohaselt on ühistu liige muuhulgas kohustatud täitma ühistu otsuseid elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Maksete tasumisega viivitamisel tuleb ühistu liikmel põhikirja punkti 2.6.4 järgi tasuda viivist 0,07% maksmata jäänud summast päevas iga viivitatud kalendripäeva eest.
3. 01.06.2006.a võttis hageja üldkoosolek (üldkoosoleku protokoll, toimiku lk 23-24, koosolekul osalenud isikute nimekiri, toimiku lk 14-18) muuhulgas punktis 6 vastu otsuse lülitada kinni ehitatud ja eluruumidega liidetud lodžade pindala suurusega 4m2 ühe lodža kohta korteri köetava pinna koosseisu. Hageja 24.04.2009.a üldkoosolekul (üldkoosoleku protokoll, toimiku lk 25-26, üldkoosolekul osalenud isikute nimekiri, toimiku lk 72-86) otsustati punktis 5 jätta jõusse 01.06.2006.a üldkoosolekul punktis 6 vastu võetud otsus.
4. Seega on hageja üldkoosolek võtnud vastu otsuse, mille kohaselt tuleb ühistu liikmel juhul, kui ta on oma korteri lodža kinni ehitanud, tasuda selle kasutamisega seotud küttekulude eest, sest lodžade pindala on lülitatud eluruumi köetava pinna hulka.

§ 13lg 4 järgi on üldkoosolekute otsused ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud.

Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, et nad oleksid üldkoosolekute otsuseid tähtaegselt vaidlustanud. 14. Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole

§ 13

lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud üldkoosoleku otsust, mis arvestas köetava pinna hulka kinniehitatud lodža, on korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtiv ja seda tuleb täita (RK TKo 07.01.2003.a nr 3-2-1-155-02, p 8; RK TKo 15.12.2010.a nr 3-2-1-124-04, p 17).

1. Seega ei oma käesolevas vaidluses tähendust see, kas kostjad on lodžade kinni ehitamisel oma toimingud seadustanud ning korteri reaalosa suuruse viinud kinniehitatud lodžade pinna arvelt tegelikkusega vastavusse. Kohus leiab, et lodžade kinniehitamise seaduslikkuse tagamine (sealhulgas vajaliku ehitusloa taotlemine ja teiste sellega seonduvate toimingute tegemine) on kostjate endi pädevuses. Kohus selgitas kostjatele kohtu 10.09.2012.a pöördumises (toimiku lk 56-57), et kostjate vastuväited ei saa olla aluseks hageja nõudele täielikul vastuvaidlemisel, sest kostjad ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust tähtaegselt vaidlustanud. Kohus andis kostjatele täiendavalt aega põhistada, millisel alusel nad hageja nõudele vastu vaidlevad. Vaatamata kohtu selgitustele teatasid kostjad oma 12.09.2012.a pöördumises (toimiku lk 64), et jäävad seniste seisukohtade juurde. Kostjad oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
2. Kuna kostjatel puudub seaduslik alus jätta tasumata korteri kommunaalmaksed, mis seonduvad kinni ehitatud lodžade pindalaga, kuulub hageja nõue kostjate vastu rahuldamisele. Hageja nõude suurusele ja selle arvestusele (täpsustatud arvestus toimiku lk 88-93) ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Seega kuulub hageja nõue kostjate suhtes rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 718,23 eurot.
3. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Uritam kohtunik