Obsah (6)

§ 440§ 173§ 1741§ 164§ 174§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-59860 Tsiv

) § 440 lg 1 ja 2 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

§ 440lg 4 kohaselt ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi

1. lõikest tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Hageja sündis 16.02.
3. a ja asjaoluks, mis võimaldab eeldada, et hageja põlvneb kostjast, on poolte kooselu alates
4. aastast kuni jaanuarini
5. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on mõlemad kinnitanud, et elasid koos alates 2005 aastast kuni 2011 aasta jaanuarini. Nende kooselust on sündinud 2008 aastal tütar *. Nimetatud faktilised asjaolud ja kostja omaksvõtt võimaldab kohtul tuvastada, et M. T. põlvneb A. S. Rahvastikuregistri seaduse § 26 lg 2 p 6 alusel tuleb käesolev kohtuotsus pärast jõustumist saata Lääne Maavalitsusele rahvastikuregistrisse andmete kandmiseks, sest käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud isiku põlvnemine. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS §-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad vastavalt PKS §-le 82 laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 3 Asjas puudub vaidlus selles, et kostja hagejaga koos ei ela ega osale ka tema kasvatamises ega ülalpidamisel. Kostja on õigeks võtnud elatise hagi esitatud ulatuses ning kinnitanud, et ta on kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.
6. a määruse nr 169 "Töötasu alammäära kehtestamine" järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus alates 01.01.
7. a 290 eurot. Seega tuleb alaealisele lapsele maksta elatist kuu töötasu alammärast pool, so 145 € kuus. Hagi on esitatud elatise saamiseks summas 150 €, millega kostja on nõustunud. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja elatise nõue summas 150 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 1741

lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ning palus hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja on teadlik kohtulahendi tegemisest ning ei ole esitanud enda menetluskulude nimekirja.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 järgi kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe 4 abikaasa olulisi vajadusi. Hageja esitas hagis kaks nõuet – põlvnemise tuvastamise ja elatise nõude. Kostjale on käesolevas menetluses toimetatud kahel korral menetlusdokumendid kätte kohtutäituri kaudu, kuna posti teel ei ole kohtul õnnestunud menetluskulusid kätte toimetada. Kohtutäitur on menetlusdokumendid kätte toimetanud samal aadressil, millele saatis menetlusdokumente ka kohus. Kohus on seisukohal, et kostja on ise põhjustanud menetluskulude tekkimise, kuna keeldus isaduse tuvastamisest perekonnaseisuametis, ehkki teadis, et M. T. on tema bioloogiline laps ning ei maksnud elatist, siis ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda, vaid kohus jätab eeltoodust tulenevalt menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv ning 12.06.2012 ja 11.09.2012 tasutud kohtutäituri tasu. Hageja vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Hageja on tasunud kostjale menetlusdokumentide kohtutäituri kaudu kättetoimetamiseks kohtutäituri tasu 12.06.2012 summas 26,76 eurot ning 11.09.2012 summas 26,76 eurot, kokku on hageja tasunud kohtutäituri tasu summas 53,52 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 174

1 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. Ruth Sild/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5