Obsah (7)

§ 187§ 407§ 367§ 162§ 173§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-31345 Tsiviila

§ 187lg 6).

Asjaolud AS Seb Pank (edaspidi hageja) Veiko Looring (edaspidi kostja) sõlmisid 28.04.

1. a laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 2556,47 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja hagejale tasuma laenusumma osamakseid ning intressi iga kuu
2. Kuupäeval alates 10.05.
3. 09.07.2010 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisa 1, millega hageja andis hageja kostjale täiendavalt 6135,60 eurot. Laenulepinguga lepiti kokku intressimääras 18%, kuid laenulepingu lisa nr 1-ga lepiti kokku intressimääras 20%. Kostja tähtaegselt võlgnevuse osamakseid ei tasunud. 25.05.2011 saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate koos täiendava tasumise tähtajaga. Täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 10.06.2011 lepingu erakorraliselt üles. Maksete mittetähtaegsel tasumisel on hagejal õigus nõuda viiviseid. Viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär, s.o 20% aastas. 13.08.
4. a. esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajja. 21.08.
5. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 01.10.2012 on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud. Kostja hagiavalduse vastuväidet esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. asjas võib 2

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 13.08.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, siis tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 7641,99 eurot, millest põhivõlgnevus on 5703,10 eurot, intress 459,11 eurot ja viivised 1479,78 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: poolte vahel 28.04.
2. a sõlmitud laenulepingu nr */tlk 5-10/; laenulepingu nr *LISA NR 01 /tlk 11-12/; 25.05.
3. a kostjale saadetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate /tlk 13/ ja laenu viivise arvestuse /tlk 14-15/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3 VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Veiko Looring’ult hageja AS SEB Pank kasuks välja mõista võlgnevus summas 7641,99 eurot, millest 5703,10 eurot on põhinõue, 459,11 eurot on intress ja 1479,78 eurot on viivised. Samuti kuulub kostjalt Veiko Looring’ult hageja AS-i SEB Pank kasuks väljamõistmisele viivis protsendina, s.o 20% aastas põhinõudelt (5703,10 eurot) alates hagi esitamisest (13.08.2012) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 425 eurot /tlk 16/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 425 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4